Na2CO3 . Seda ainet kasutatakse argielus väga laialdaselt ning väga erinevatel aladel. Esineb tahkel kujul , hüdrolüüsi tõttu , on sooda lahus, tugevalt aluseline. Pesusooda on valge kristalne aine, mis esineb pulbrilisel kujul. 2 Saamine Kuni 18. sajandini saadi soodat põhiliselt soodajärvedest ja merevetikate tuhast, hiljem ka puutuhast. Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem ja rohkem maha raiuma metsi, see mõjus aga loodusele ja keskkonnale väga laastavalt ja olukord muutus kriitiliseks. Ning et mitte hävitada looduslikku kooslust ja keskkonda hakati uurima kas oleks võimalik luua meetod, et valmistada tehislikku soodat.1719. a töötas Nicolas Leblanc välja , keedusoolast sooda saamisviisi (sulfaatmeetod).
paljude teiste ühendite saamisel 2) Na2CO3 - naatriumkarbonaat Naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja tema kristallhüdraati (Na2CO3*10H2O) kristallsooda ehk pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda on klaasi ja pesemisainete oluliseks tooraineks. Kuni 18. sajandini saadi soodat põhiliselt soodajärvedest ja merevetikate tuhast, hiljem ka puutuhast. Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem maha raiuma metsi, kuni olukord muutus kriitiliseks. 18. sajandi lõpul töötas välja belgia keemik Ernst Solvay eduka soodasaamise meetodi, lähtudes keedusoolast ja ammoniaagist. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks.
12 kraadi kõrgem kui mandri kagu- ja idaosas). Ploomipuu pole mullastiku suhtes nõudlik ja võib soodsates kliimatingimustes kasvada erinevatel mullatüüpidel. Kasvukoht peaks olema tuulte eest varjatud niiskema mullaga ala (Mägi, Niiberg 1999). 2.5.2. Hooldus Võimalusel kaevatakse istutusaugud valmis juba sügisel, istutusmullale on soovitatav lisaks kompostimullale lisada superfosfaadist, kaaliumkloriidist ja puutuhast või lubjast koosnevat väetisesegu. Parim aeg istutuseks on kevad. Mullaharimisel on olulisim kobestamine tagamaks toitainete kättesaadavuse. Kevadel mulla tahenemisel kobestatakse võraalust pinnast piikobesti või kõplaga 8-10 cm sügavuselt, sõltuvalt paakumisest võib seda kevad-suvel teha 3-4 korda. Mida vanem on puu, seda kaugemale ulatub juurestik ja seda suuremat pinda tuleb harida. Septembri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
