Iseseisev töö Loodusteaduslik uurimismeetod Looodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta. Loodusteaduse all mõistetakse ka loodusteaduse tulemusena saadud teadmiste kogu. Loodusteaduslik meetod ehk teaduslik meetod põhineb hoolikal vaatlemisel ja teooriate katselisel kontrollimisel. Traditsiooniliselt on loodusteadust mõistetud teadusena, mis uurib loodust, sellisena nagu ta tegelikult on,sõltumata inimtegevusest. Siiski ilmneb üha enam tendentse, mis sunnivad seda arusaama revideerima. Loodusteaduseks kõige puhtamal kujul peetakse füüsikat. Sõna „loodusteadus” mõistetakse
Epp Marii Puksmann LOODUSTEADUSLIK UURIMISMEETOD Uurimustöö Juhendaja: SISUKORD Objekti kirjeldus……………………………………………………………………………………… ………………….2 Hüpotees ja kontroll………………………………………………………………………………………… …………3 Järeldus……………………………………………………………………………………… ………………………………4 1 OBJEKTI KIRJELDUS Minu objektiks on mu koer Fia ta on welsi sprinter spanjel ta on seltskondlik talle ei meeld üksinda olla ta on keskmisest kõrgema turja kõrgusega. 2 HÜPOTEES JA KONTROLL 1.- Fiale meeldib konti süüa õues treppi peal 2.- Fiale meeldib konti süüa toas aknalaua peal ehk tema pesas 3.- Fiale meeldib konti süüa minu toas Kontroll 1.- Hüpotees Fiale meeldib lonti süüa õues treppi peal see hüpotees peab paika 2.- Hüpotees Fiale meeldib konti süüa toas aknalaua peal ehk tema pesas see hüp...
Loodusteaduslik meetod Uurimusküsimus: Kas jää sulamisel tõuseb veetase klaasis? Hüpotees: Jää sulamisel veetase tõuseb. Katse: Täidan klaasi veega ning panen sisse jääkuubiku. Pärast jää sulamist vaatan kas veetase klaasis on tõusnud. Katsevahendid: klaas, jääkuubik, vesi Katsekäik: Veetase enne jääd: 120 ml Veetase koos jääga: 139 ml Veetase pärast jää sulamist: 139 ml Kinnitus: Veetase pärast jää sulamist ei muutunud. Järeldus: Minu hõpotees ei vastanud tõele. Veetase ei tõuse, sest jääkuubikut vette pannes tõuseb veetase jääkuubiku massi võrra ning jää sulamisel jääb veetase samaks.
senti- c 10-2 0,01 detsi- d 10-1 0,1 kilo- k 103 1000 mega- M 10 6 1 000 000 giga- G 109 1 000 000 000 tera- T 10 -12 1 000 000 000 000 Loodusteaduslik uurimismeetod Nähtus l Probleem l Hüpotees l Katse või vaatlus l Järeldus l l Hüpotees on väär Hüpotees on tõene l l Uus hüpotees Uus teooria Lk 18 - 27 Mõisted Mõõteriist on vahend, millega saab mõõta füüsikalist suurust. Mõõteriista täpsus näitab, kui täpselt on võimalik mõõta.
Kordamis küsimused ja vastused 1. Mis vahe on seadusel ja seaduspäraseusel? Seadus on mõõtetav ja arvuliselt väljendatav üldistus Seaduspärasus on erijooni rõhutatav ja mõõtmist mitte eeldav üldistus 2. Mis on loodusteaduslik meetod? Loodusteaduslik meetod seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamisel, nende põhjal ennustuste tegemisel ning ennustuste paika pidavuse kontrollides (ehk katsetades) 3. Mida nimetatakse füüsikaliseks suuruseks? Füüsikaline suurus on füüsikaliste objektide kirjeldus, mida saab arvuliselt väljendada 4. Millal hakatakse mingit teooriat lõppilkult tunnistama? Alles pärast seda, kuisama tulemuse on saanud paljud erinevad teadlased erinevates laborites üle kogu maailma. 5
Kordamis küsimused ja vastused 1. Mis vahe on seadusel ja seaduspäraseusel? Seadus on mõõtetav ja arvuliselt väljendatav üldistus Seaduspärasus on erijooni rõhutatav ja mõõtmist mitte eeldav üldistus 2. Mis on loodusteaduslik meetod? Loodusteaduslik meetod seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamisel, nende põhjal ennustuste tegemisel ning ennustuste paika pidavuse kontrollides (ehk katsetades) 3. Mida nimetatakse füüsikaliseks suuruseks? Füüsikaline suurus on füüsikaliste objektide kirjeldus, mida saab arvuliselt väljendada 4. Millal hakatakse mingit teooriat lõppilkult tunnistama? Alles pärast seda, kuisama tulemuse on saanud paljud erinevad teadlased erinevates laborites üle kogu maailma. 5
Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed erinevused Koolipsühholoogia Arengupsühholoogia Kliiniline psühholoogia: neuropsühholoogia, psühhofarmakoloogia, psühhoteraapia, patopsühhholoogia Looduspsühholoogia Oragnisatsioonipsühholoogia: personalipsühholoogia, tööpsuhholoogia
Salumetsad I Toomas Frey Salu mainimine toob silma ette üksiku metsatuka keset avarat künnimaad, kus puude ja põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule. Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad. Saluilmelised segametsad Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga haava-kase segametsad, mis paiknevad viljakatel metsamaadel üle kogu Eesti
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud.
determinismiprintsiibi elavale loodusele, kuid mitte psüühikale. Descartes'i rajatud filosoofiline õpetus, mille järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus, nõudis igas asjas selgust ja loogilisust. Descartes'ilt pärineb ka kuulus tõdemus ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" (ladina keeles ,,Cogito ergo sum), sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus kartesianism. Valiku tegemisel lähtusin eelkõige sellest, kelle kohta leidsin ma kõige hõlpsamini materjali. Lisaks rääkisime tunnis temast üsna vähe ning ma soovisin tema kohta rohkem teada saada. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes http://renedescartesfans.com/files/2008/12/rene-descartes.jpg http://209.85.129.132/search?q=cache:pkjc7CoHiTgJ:www.hot.ee/tancred/descartes/
ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED 1. LOODUSTEADUSLIK-TEHNILISI PÕHIMÕISTEID Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom...
kaardil Läänemere tähtsamaid poolsaari, lahtesid, väinu ja saari. Omandatakse teadmised inimtegevuse mõjust Läänemerele ja rannakooslustele, räägitakse Läänemere saastumise põhjustest. Tutvutakse olulisemate saasteainete mõjuga organismidele ja Läänemere kaitsevõimalustega. 1 1.1 JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND (26 tundi) Õppesisu Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.
Content-analüüs - Kvalitatiivsete meetodite seos statistikaga Kvalitatiivne meetod sobib küsimused miks ja kuidas?, eesmärgiks on siseprotsess, mitte väline sagedus. Kui midagi on raske mõõta, kui puudub selge teoreetiline taust mingi hüpoteesi kohta. Probleem on - Deduktiivne uurimus on ... G.Galilei ja sotsioloogia G on öelnud inimest saab objektiivelt uurida, inimtegevust seletavad välised, sõltumatud tegurid. Kvantitatiivne meetod. Positivist on veendunud, et loodusteaduslik lähenemine sobib ka ühiskonnateadustesse. Ja et vaid kvantitatiivne tulemus on positiivne. Likert-skaala on ... Kvalitatiivsed uurimismeetodid on intervjuu, vaatlus, eksperiment, sisuanalüüs, eksperthinnang. Sotsioloogia sõna võttis kasutusele Auguste Comte. 18 saj.
publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseumite kujunemine antiikmaailm: · Vana-Kreeka ,,museion"; Aleksandria museion; museion tähendas jumalannada eluaset või neile pühendatud templit · Templite kogud · Ateena Akropoli Pinakoteek · Aleksander Suure loodusteaduslik kogu · Roomas erakogud: Keiser Hadrianuse villa, Marcenos -> metseen Keskajal kirikud ja kloostrid; 15. Saj Prantsusmaalt pärit kunstimuuseumi sünonüümina kasutatav sõna ,,galerii". Renessanss · Vatikani kogud · Medicite kogu Firenzes · 14-15 saj kuriositeetide kabinetid; Wurderkammer, Kunskaamera Paavst keelas kunst väljaviimise riigist. Esimene taoline piirang maailmas. Hakati koguma ka
Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/Thales http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm
Abelile sellest ei piisanud,sest tal polnud mitte mingisugusei vahendeid elamiseks.Mõned ülikooli prifessorid hakkasid maksma Abelile stipendiumit oma taskust,et säilitada teadusele seda haruldast annet. Juunis 1822 sooritas Abel kõik ettevalmistuseksamid ja omandas aunimetuse. Enne ülikooli avamist Norras keegi õieti ei tegelenud teadusega.Nüüd elgus,et teadusliku tegevuse avardamisega seoses on vaja luua ajakiri.Uus loodusteaduslik ajakiri hakkas ilmuma 1823.aasta algusest.Abeli esimesed artiklid polnud teaduslikult eriti väärtuslikud.Kuid talvel 1822/23 kirjutas ta töö,mida tuleb pidada tema suurimaks saavutuseks.Kahjuks kadus see jälitult.Ülikooli kollegiumi istungi protokollis oli kirjutatud:Üliõpilane Abel tutvustas oma artiklit mille eesmärgiks on leida meetod võimaldamaks kontrollida suvalise diferentsiaalavaldise integreeruvust.See oli Abeli esimene töö millega ta pöördus teadusmaailma
Teise loengu mõiste Toopiline teooria Freudi inimene ,,inimese ehitus" ehk toopiline käsitlus Freudi elutöö algas kavatsusest luua loodusteaduslik psühholoogiateooria. Ta uskus, et on olemas eriline närvienergia, mis liigub organismis etteantud liine mööda ja allub kindlatele seadustele just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine
3. KÜS- - koostöö arendamine sarnaste huvidega üliõpilaste ja üliõpilasorganisatsioonidega Eestis ja välismaal - liikmete erialaste oskuste ning ökoloogilise teadlikkuse ja loodushuvi arendamine - loodust ja keskkonda säästva mõtteviisi propageerimine üldsuse hulgas - keskkonnakaitsealaste ürituste korraldamine - liikmeskonna seltsielu korraldamine 4. Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid. Seltsi peamiseks ülesandeks on uurida Eesti loodust, edendada loodusetundmist, anda välja selleteemalisi publikatsioone ning edendada Eesti loodushoidu ja -haridust. Eesti Loodusuurijate Seltsi alla kuulub arvukalt erialaseid sektsioone, allüksuseid, mida võrdsustatakse sektsioonidega, ja komisjone. Valdav erialane töö toimub sektsioonides. 8. 9. Loetle EU VI keskkonnaprogrammi esmatähtsad valdkonnad.
aga kõik need aastat tulutuks ja alles 46-aastaselt võis ta lõpuks asuda loogika ja metafüüsika professori õppetooli (hilem ka dekaan). Selleks ajaks oli tal välja kujunenud monotoonne, kuid pisiasjadeni läbimõeldud elukorraldus, mille eesmärk oli tugevdada sündimisest saati nõrka tervist ja rakendada kõik jõud jäägitult teadustegevusele. Kriitikaeelsel järgul Kanti filosoofia põimusid loodusteaduslik materialism ja Leibnizi-Wolffi metafüüsika, mida ta õpetas korrektselt nBaumgarteni õpiku järgi. Loenguid pidas ta ülikoolis valitseva traditsiooni vaimus, oma trükistes oli lähedal tolle aja eesrindlikule prantsuse loodusteadusele, tema nende aastate parimates teostes aga avaldusid stiihilised tendentsid dialektika suunas. Ta ilmutas suurt huvi kosmoloogia ja kosmogoognia vastu ning omandas üha sõltumatuma positsiooni leibnizliku
3. Filosoofia eripärad Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv. Filosofeerib elurõõmsalt, maalähedaselt, meelelahutuslikult. Tekstid on suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele. Teosed on tähtsad Euroopa kultuurile ja haridusele. Filosoofias samastas ta mateeriat ruumiga, pidades mateeria ainsaks omaduseks ulatuvust. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus. Tema loodusteaduslikud vaated olid materialistlikud, aga filosoofia dualistlik. Dualism - hing ja mateeria on eraldiseisvad! 4. Teosed Esimene teos: "Arutlus meetodist" (1637) - (enesekesksest mõtisklejast, kes jutustab meile oma elust). Sissejuhatusena 3-le teaduslikule uurimusele (geomeetria, teadusajaloo klassika, analüütiline geomeetria, moderne matemaatika). Kõikide aegade suurteos! Kirjutatud prantsuse keeles.
sigimishooajal suurenevad. Emastel alustavad arengut mõlemad munasarjad, aga selleks et kaal väiksem püsiks, kujuneb välja vaid üks toimiv munasari. Isastel, kellel munandid muidu on väiksed, suurenevad sigimishooajal munandid lausa üle saja korra. (Sepp 2012) 11. Kirjelda ornitoloogilist uurimistööd ja linnuharrastust Eestis I iseseisvusperioodil 18-40 Loodi Kuusenõmme bioloogiajaam, mis oli loodusteaduslik ja õppeotstarbeline väliuurimiskeskus Lääne-Saaremaal. Seal teostati rohkesti ornitoloogilisi töid. (Vikipeedia 2015) Ornitoloog Mihkel Härms oli 1922 Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi ajutine korraldaja ning aastatel 1923-1933 konservaator. Ta rajas muuseummi Eesti lindude kollektsiooni ning koostas Eesti lindude süstemaatilise nimestiku. Ta propageeris lindude hääle järgi tundma õppimist ning lindude rõngastamist, samuti juhendas ta Loodusuurijate Seltsi linnu-uurijaid
kirjutamisest TH. Fontane saksa kirjutaja ka abielu pettus. Tõe sarnasus, tõe lähedus, mitte tõde ise. Realistlik romaan reeglina on püüdnud sellised ootamatuid käänakuid vältida, isegi kui päris elus nad toimuvad, kuid harva. Donw breaking of a blot aksimaalse täiuseni arendatud Tsehovi novellides tema oleks nagu kõige täiuslikum realist. Flauberti puhul saime aru, et ta ei poolda seda mis toimub. Tsehovil oli selline meditsiiniline, loodusteaduslik mõtlemine kirjeldab palju ümbrust. On erinevaid lugusid, tüüpiline on see, et otsad jäävad lahti. Palju sõltub ta tegelasest või kogejast. Nt ,, Sündmus" kuidas kass sünnitab pojad. 19.saj romaanis võib näha sellist 2 suunda idelistlik ja antiidealistlik ja nende sünteesi. Ideaalne romaan on suundumus is algab antiigist peale tegelased kellel on kindel idee, mis läbi katsumuste jääb samasuguseks (nt truudus), tegelaste kõlbeline moraal mida katsumused ei saa murda
struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige induktiivset meetodit, otsitakse seaduspärasusi, üldistused pole väga ranged. Põhieesmärgiks on tekitada teadvuses loodusnähtuste olemust peegeldavaid kujutluspilte.
sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse “oma kohale”). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis – liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige induktiivset meetodit, otsitakse seaduspärasusi, üldistused pole väga ranged. Põhieesmärgiks on tekitada teadvuses loodusnähtuste olemust peegeldavaid kujutluspilte. Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest
nägemismeelega vahetult hoomatavate katsete abil 12. Mis moodustab megamaailma? Moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid 13. Mis moodustab mikromaailma? Moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju väiksemad objektid 14. Mõõtühikute teistendamine.... 1 m = 10 dm = 100 cm = 1000 mm 1 m² = 100 cm · 100 cm = 10 000 cm² 1 m³ = 100 cm · 100 cm · 100 cm = 1 000 000 cm³ 1 l = 1 dm³ 15. Kümneastmed 16. Mis on loodusteaduslik meetod? Meetod, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete ( eksperimentide) läbiviimise teel. 17. Mis vahe on seadusel ja seaduspärasusel? Seaduspärasus on kvalitatiivne ehk erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav ehk üldistus, Seadus on kvantitatiivne ehk mõõdetav ja arvuliselt väljendatav, matemaatiliselt range valemi ja võrrandina esitatav üldistus 18
huvitav ja tõhus, muudab sind enesekindlamaks ja aktiivsemaks. gümnaasiumis. Iga gümnaasium on kohustatud pakkuma sisseastujatele Juhi oma ,,autot" ise võimalust valida kolme õppesuuna vahel. Tüüpilisteks õppesuundadeks Eesmärkide seadmiseks on kasulik teada saada, mida nõustajad või on humanitaarsuund, reaal- või loodusteaduslik suund, rakendussuund, lihtsalt elukogenud inimesed edasiõppimisest, kutsevalikust, töömaailma kuid on ka muid õppesuundi nagu kunstisuund jt. Humanitaarsuunas võimalustest arvavad ning oluliseks peavad. Kuid teiste arvamuste ära laiendatakse õpilase silmaringi ja ühiskonna mõistmist, õpetatakse kuulamisest ei piisa. Ainult sul endal saab olla nägemus iseendast (mina- süvendatult emakeelt ja võõrkeeli. Humanitaarsuund loob hea aluse
avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). E. Kreapelin psühhiaater, Tartu ülikooli professor, Wundi kaastöötaja, kelle testi kasutatakse senimaani. Leidis, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitushäirel. V
8 Mida teha vaatlustest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha? 9 Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? 10 Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? 11 Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? 12 Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? 13 Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel? 14 Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised on olulised etapid teadusliku teadmise saavutamisel? 15 Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? 16 Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia? 17 Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik? 18 Mis on SI ja milles on selle olulisus? 19 Mis on mudel? Mõned head näited. 20 Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid mõõdame? 21 Mida tähendab võrdeline sõltuvus? Mõned head näited.
tase tunduvalt kõrgem kui enamikus teistes liiduvabariikides. Samas ei saa Eestis õppida mitmeid spetsiifilisi erialasid, neid õpetati ainult Moskva või Leningradi ülikoolides. 1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid, kus teatud ainet õpetati süvendatud mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilaste käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. 1962. a. kaotatakse keskkoolides ja
wikipedia.org/wiki/Johannes_Piiper) Sõjajärgsel ajal tegutses selts üheaegselt nii siin Eestis kui ka Rootsis. Rootsis kirjastati aastatel 1957, 1959 ja 1963 aastaraamatud. Sel ajal võttis selts endale südamelähedasemaks ülesandeks seltsi tegevust ja loodusteadusi laiemale inimkonnale tutvustada, teha sellest teadusharust populaarsem ala kui see seni oli olnud. Eesti Loodusuurijate Selts kandis kuni aastani 1974 nime Loodusuurijate Selts. Selts on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid. Eesti Looduseuurijate Selts on Baltimaade vanim pidevalt tegutsenud teaduslik selts, mis nüüdseks on kujunenud loodusteadlasi ja teaduslikule uurimistööle aktiivselt kaasa aitavaid loodushuvilisi koondavaks mittetulunduslikuks ühinguks. Peamine 3 ülesanne seltsil on Eesti looduse uurimine, sellega koos edendada Eesti loodushoidu ja
Essee aines maastikuökoloogia ja -analüüs Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED............................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja humanitaarne. Loodusteaduslikus uurimisviisis vaadeldakse maastikku objektiivselt ehk maastiku moodustab kõik, mis seal on, uurimisprobleemiks on mosaiigi tervikuks moodustamine. (Palang 2001) Selles essees räägin erinevate inimeste poolt antud maastike vaadetest. Selle essee koostamisel oleks minu soov teada saada, millised on maastiku looduslikud käsitlused ja kuidas mõistetakse maastiku. Maastiku saab üldmõistena kasutada praktiliselt kõikides elualades
Hõlmab ka õpetajate küsitlust ning õpikute ja õppekava analüüsi. Eesti 8-ndate klasside õpilased osalesid uuringus 2003. aastal. Mis on PISA? PISA on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline saavutusuuring, mis mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja teadmiste rakendusoskust kohustusliku hariduse lõpul. Hindab kirjaoskust kolmes valdkonnas iga kolme aasta järel (2000.a. - lugemisoskus, 2003.a. - matemaatiline kirjaoskus, 2006.a. loodusteaduslik kirjaoskus, 2009.a. funktsionaalne kirjasokus). Osalemine PISA-s 2000. aastal osales 43 riiki 2003. aastal osales 41 riiki 2006. aastal osales 57 riiki 2009. aastal osales 67 riiki Eesti õpilased PISA-s osalesid esmakordselt 2006. aastal. Uuringusse oli kaasatud juhuvaliku teel ligi 5000 15-aastast Eesti õpilast 170-st koolist. Test oli rangelt vanusepõhine ja puudutas peamiselt 1990.a. sündinud õpilasi. Valimis oli nii väikesi maakoole, suuri linnakoole kui kutsekoole. Samuti
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem.
01.10 31.12 9 17 10 15 Tallinna Vanalinn. Tallinna Vanalinna lühitutvustus. Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna Vanalinna muuseumid. Eesti loodusmuuseum- on loodusteaduslik muuseum Tallinnas, mis asub vanalinnas aadressil Lai tänav 29a. Kollektsioonis on koha leidnud ligikaudu 90% Eestis esinevatest taime-, mardika-, liblika-, linnu- ja imetajaliikidest. Eesti meremuuseum- on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste eksponaatide eksponeerimisega, merendus- ja kalandusalase teadusliku uurimistööga ning allveearheoloogiaga. Kiek in de Kök ja Bastionikäigud- on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, mis tutvustab
Eristatakse täielikku põhjust ja spetsiifilist põhjust. Täielik põhjus on kõigi nende asjaolude koguhulk, mille olemasolu puhul paratamatult saabub tagajärg. Spetsiifiline põhjus on rea niisuguste asjaolude koguhulk, mille ilmumine toob kaasa tagajärje ilmumise, ent seejuures on ka palju teisi asjaolusid, mis konkreetses situatsioonis olid olemas juba enne tagajärje saabumist ja mis on põhjuse toime tingimuseks. Realism: Realism teadusfilosoofias ehk loodusteaduslik realism on seisukoht, mille kohaselt teoreetilised objektid on tõeliselt olemas ja teaduslikud teooriad on ligikaudu tõesed. Relativism: Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast. Relativism toob sageli kaasa seisukoha, et inimeste uskumuste ja käitumisviiside väärtus ei
on teadmise esmaallikas ja tõesuse kriteerium, nimetatakse ratsionalismiks. Too lähenemine käsitleb mõistust aktiivse, spontaanse tunnetusvõimena. Mõistagi on ka ratsionalistid seisukohal, et juhul kui sellise tunnetuse objektiks on meeleliselt tajutavad nähtused, peavad selle tulemused leidma lõppkokkvõttes kinnitust meelte andmetest. Jutt on mitte teadmise elementidest, vaid allikast. Loomulikult on loodusteaduslik teadmine empiirilise sisuga teadmine ja selles ei olnud empiristide ja ratsionalistide vahel arusaamade erinevust. Kuid on hoopis teine küsimus, kas see tähendab ka seda, et loodusteaduslik tunnetus on tuletatav vahetult ja üksnes meelte andmetest. Viimasel seisukohal olid niisiis empiristid ning niisugune seisukoht oli üsna loomulik, kuivõrd loodusteadused kasutasid ju oma peamiste teaduslike meetoditena vaatlust ning eksperimenti. Paraku ei saa inimese kui lõpliku olendi
talitluse Füüsika, keemia: katse planeerimine, tint või vedel vesivärv), Mõisted: kude kooskõla. planeerimine, uurimustulemuste sellerivars, nuga või loodusteaduslik meetod vormistamine ja skalpell, Petri tass või 2) Iseseisev töö: Kunstiõpetus: järelduste tegemine, taldrik või muu alus, joonise erinevate elusobjektide loodusteadusliku luup või binokulaar,
vaimu. Sel moel argumenteeris ta seisukoha kasuks, et personaalne identiteet põhineb mälu pidevusel, mitte keha pidevusel. Mõttelised eksperimendid on olnud olulised ka füüsika arengus. Näiteks arvatakse, et Galileo Galilei ei kukutanud ilmselt kunagi kaht erineva kaaluga kuuli viltusest Pisa tornist alla kummutamaks aristotellikku vaadet, et raskem keha langeb kiiremini kui kergem. Selle asemel kujutas ta vastavat eksperimenti lihtsalt ette. Loodusteaduslik eksperiment laboris Loodusteadusliku eksperimendi puhul oletame me tulemust, st oleme püstitanud hüpoteesi ning püüame seda kontrollida. Nagu juba märgitud, muudetakse korraga vaid üht muutujat. Tulemused on reeglina mõõdetavad ega vaja subjektiivset hinnangut. Mõõta saab grammides, sekundites, milliliitrites vms. Valiidsus Eksperimendi sisemist valiidsust mõjutavad:
sajandi vene revolutsioonilis-demokraatlike kriitikute (Belinski, Herzen, Dobroljubov) ja Maksim Gorki vaadetele. See lähenemisviis ühendas kirjanduse filoloogilise analüüsi ajaloolise sotsiaalpoliitilise analüüsiga. Mille poolest positivism ja nõukogude marksistlik kirjandusteadus erinevad ja sarnanevad? Oluline on mõlema jaoks see, et kunst peegeldab tegelikkust. Positivismi lähtekohaks on arusaam, et ühiskonnas ja looduses valitsevad samad seadused ning vaja on kanda loodusteaduslik mõtteviis üle kirjandusuurimisse. Marksismi järgi valitsevad ühiskonnas omad seadused, mille aluseks on majandussuhted. Mõlemad rõhutavad seaduste objektiivsust ning sellega koos vajadust nende seaduste mõju objektiivselt analüüsida. Positivismi järgi tuleb kirjandusteadusel tegelda faktidega, esteetiline pool jääb kõrvale. Marksismis on faktid jäänud, aga olulisim on tegelda kirjanduse ideoloogilise küljega. Selle objektiivne analüüs on
Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Egiptuses Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Proklos: "Nagu foiniiklastel pandi arvude täpsele teadmisele alus tänu kaubandusele ja tehingutele, nii ka egiptlastel leiutati geomeetria nimetatud põhjusel. Külastanud Egiptust, tõi Thales esimest korda selle teaduse
Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: * vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu *aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; *mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada ning *mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingutsaamata. 2.Mis on loodusteaduslik meetod? Kirjelda seda. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. 3.Too näiteid ajaloolistest pikkuse, pindala, ruumala, massi ühikutest. 1 toll – pöidlalüli pikkus, = 2,54 cm 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus,
sisemise ja välise nähtavushorisondi asukoht mingis vanuses, mille võite valida ise. • Määratlege loodusobjektide mõõtmete skaalal inimkonna kui terviku sisemise ja välise nähtavushorisondi ligikaudne asukoht 17. sajandil, kui äsja olid leiutatud mikroskoop ja teleskoop. • Miks võimaldas optiline mikroskoopia viia inimkonna sisemise nähtavushorisondi nähtava valguse keskmise lainepikkuseni (u 0,5 μm), aga mitte kaugemale? Füüsika uurimismeetod • Mistahes loodusteaduslik uurimistöö algab vaatlusest, edasi tuleb hüpotees, tehakse ennustusi, viiakse läbi katseid või sihipäraseid vaatlusi ning võrreldakse nende tulemusi ennustustega. • Vaatleja poolt looduse tunnetamise protsess on esitatav jadana: sündmus → signaal → retseptor → närviprotsess → aisting → taju → kujutlus → mõtteseoste koostamine → uus mõttekujund (hüpotees) → eksperiment või sihipärane vaatlus (tagasi loodusesse) → otsustus
TAIMED 1) tärklistugikoerakkrugikudevarsristikaasristikud 2) niidulniidul olevad organismid niit LOOMAD 1) Lipiidid (rakutuum) 2) Närvirakk (sidekude, maks, seedeelundkond) 3) Jänes 4) Valgemetsa jänesed 5) Valge jänes (valgemetsa organismid) 6) Mets (bisfäär) LOODUSTEADUSLIK UURIMISMEETOD Etapid 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinfo kogumine 3. Hüpoteesid (Konkreetne oletatav vastus) nt hallitusseente kasuvuks kõige parem temp on toatemperatuur, 25 kraadi. 4. Hüpoteesi kontroll a. Tööplaneerimine b. Katsed, vaatlused, eksperimendid c. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine TAIMESÜSTEMAATIKA Süstemaatika alused
Makromaailmana võib käsitleda seda ruumi osa, mis ulatub kaugemale meie Päikesesüsteemist. Selliste kauguste mõõtmisel kasutatakse astronoomias ühikuna valgusaastaid ja parsekeid. Valgusaasta on vahemaa, millelt valgus tuleb meieni 1 aasta jooksul. Parsek on aga vahemaa, millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1΄΄ (loe üks kaare sekund) all. 1pc=3,26ly≈3·10¹³km Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud? III tund: Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse osa selle väljaarendamisel. Loodusteadusliku meetodi olemus. 1. Vaadeldakse nähtusi (kehad kukuvad Maa poole, vikerkaar tekib peale vihma, jõe kitsenedes kiireneb selles veevool, klaas muudab valguskiirte sihti, kuum vesi aurustub kiiremini jne.) 2. Vaatluste tulemusel püstitatakse hüpoteese (raskem keha tööb suurema augu pinnasesse, vikerkaare tekkeks on vaja vihmapiisku, veevoolu kiirus sõltub ka torudes
mitmekultuurilises ühiskonnas; võõrkeeleoskus. Matemaatikapädevus ajaarvamine; ressursside planeerimine (aeg, raha); matemaatiline kirjaoskus, arvandmete esitlemine ja tõlgendamine (graafikud, tabelid, diagrammid); oskus probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideid analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida; oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning väärtustada matemaatilist käsitlust kui analüüsimeetodit. Loodusteaduslik pädevus geograafilise asendi ja looduskeskkonna mõju inimühiskonna arengule, inimese areng ja rahvastikuprotsessid; majanduse ressursid; ühiskonna jätkusuutlikkus, säästlik tarbimine, üleilmastumine, globaalprobleemide, sh keskkonnaprobleemide märkamine, mõistmine ning jätkusuutliku ja vastutustundliku, sh loodushoidliku eluviisi väärtustamine. Tehnoloogiline pädevus ametid ja elukutsed erinevates ühiskondades, tehnika ja tootmise arengu
Läänemere eri piirkondadest andmeid karpide esinemise kohta. Kaardil on tähistatud karpide põhjapoolne levikupiir ning nende suurus sentimeetrites. Meenuta, kuidas muutub Läänemere soolsus lõunast põhja suunas. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Kaart: Karpide levik ja suurus Läänemeres. Selgitus: Läänemere tavalisemad karbid on joonisel tähistatud järgmiste tähtedega: B - balti-lamekarp; R - rannakarp; L - liiva-uurikkarp; S - südakarp. 3.2. Kirjuta üks loodusteaduslik probleem, uurimisküsimus ja hüpotees, mis võisid eelneda nende andmete kogumisele. Analüüsi saadud andmeid karpide leviku ja suuruse kohta ja tee järeldus. a) Loodusteaduslik probleem: Kuidas sõltub … b) Uurimisküsimus: … c) Hüpotees: … d) Järeldus: … Ülesanne 4. 4.1. Kes keda sööb? Loetelus on esitatud erinevad organismid (A-L). Koosta nende organismide vahel võimalikult palju toitumisseoseid. Vastuse kirjutamisel kasuta tähelühendeid ja nooli. TH – taimne hõljum,
mõningaid elektroonilisi elemente. Ajalugu Elektroonilise muusika tekkepõhjuseks võib pidada muusikute huvi uudsete väljendusvahendite vastu. Elektroonilised seadmed andsid muusikutele esmakordselt võimaluse jäljendada näiteks loodushääli – kõuekõminat ja tuule ulgumist, aga ka tekitada täiesti ennekuulmatuid kosmilisi helisid. Elektroonilise muusika arengus on ühinenud inimloomingu kunstilis-esteetiline ja loodusteaduslik (füüsika ja elektrotehnika) külg. Seetõttu võib elektroonilise muusika arengut vaadelda nii ideeajaloolisest kui ka tehnilisest aspektist. Elektroonilise muusika areng mängib otsustavat rolli nendes drastilistes muudatustes, mis leidsid muusikas aset 20. sajandi alguses, kui tekkis tänapäevases mõttes nüüdismuusika kontseptsioon. Eelajalugu kuni aastani 1945 Enne elektroonilise muusika teket oli paljude heliloojate huviks kasutada muusika loomisel
– Osalus ja vaatepunkt. Uurija on uuritavas osaline – Nähtuste mõõdetavus. Kui täpselt saab mõõta väärtuseid, organisatsioonikultuuri, eelarvamusi, hirme … – Kultuurispetsiifilisus. Individualism Hollandis ja Iraanis? – Poliitiline tundlikkus – Palju tõdesid? SOTSIAALTEADUSLIKUD PARADIGMAD • ajalooline (N.Elias! - tsivliseerumine) • positivistlik (loodusteaduslik mõõtmine) • funktsionalistlik (E.Durkheim – ühiskonna stabiilsus = struktureerumine + funktsioonide jaotus • sümbolistlik (objektide, sündmustel tähendused, mis asuvad omavahelistesse suhetesse) • etnometodoloogiline (tavainimese positsioon – kuidas näeb ja interpreteerib) • feministlik (naise positsioonilt asjad teisiti!) KONSTRUKTID Konstruktivism – teadmine on kokkulepe
Viimase astme Ülevaatlikult võiks öelda, et seosed moodustavad ajutiselt isikud, kelle perekonna ja sugulaste vahel on indiviidide paljunemise teadmist me ei tea, näiteks samaaegsuse tõttu relatiivsed. A posteriori tulnukad. Antud seost ei ole võimalik muuta tüüpi komplitseeritud teadmised ilmnevad kehtetuks või paremini kehtivamaks, sest ainult emaliinipidi ja a priori tüüpi teadmised paljunemine on loodusteaduslik fakt. isaliini või kolmanda isiku kaasamisel. Intellekt Teaduslike paljunemise alaste faktide on läbi osalise biheiviorismi seotud vaimu ja kasutamisega kaasneb isikute vaheliste seoste paljunemisega. Seega piisavalt arenenud väljatoomisel induktsiooni probleem 14, mis on intellektiga kaasneb paljunemine ja üldiselt seejärel statistilises seoses osaliselt väliselt seonduv teiste vaimu a priori teadmine
See usk lähtub võimalusest eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollida maailmapildi koosseisu kuuluvaid väiteid. Mütoloogilise maailmapildi aluseks on usk autoriteetidesse. Maailmapildi konstrueerimisel loetakse tõsikindlaks infoks mõnede (antud valdkonnas kõigutamatult autoriteetsete) indiviidide väited, neid eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollimata. Selliste väidete (vähemasti osaliselt) kooskõlaline süsteem moodustabki müüdi. Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. 2 Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks.
annaabi.ee 
