tegelevad ka suured ja elujõulised keeled. Need tegevusvaldkonnad on suuremal või vähemal määral esindatud igas keeleruumis. Keelehoiu võti on keelehoiakute kujundamine aga tihti samastatakse vähemuskeele mõistet keele mõistega. Teoreetiliselt ei ole hääbumise eest kaitstud ükski keel. Keele hääbumine võib toimuda füüsiliselt, kui kõnelejate arv aina väheneb suure suremuse, väikese sündimuse või väljarände tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keelevahetus. Selle all mõistetakse üleminekut teisele keelele põlvkondade vahel. Keelevahetus toimub üksikisiku tasandil ja oleneb otseselt üksikisiku enda keelehoiakutest. Põhimõtteliselt on iga keel keelevahetusohus. Keelevahetus on ilmselt 21.sajandi suurimaid keelelise mitmekesisuse hävitajaid ja tõenäoline on, et 99, 9% keeltest on vähemuskeeled. See tähendab, et tõelised enamuskeeled võib üles lugeda vaid näppude peal.
vähemuskeeli ja ohustatuid keeli. Ehala aga käsitleb seda teemat laiemalt. Tavaliselt seostatakse keelehoidu ainult vähemuskeelete ja ohustatud keeltega, kuid need eelnevat neli punkti eksisteerivad ka enamuskeelte puhul. Sealt ka küsimus, et kas enamuskeeled tegelevad ka keelehoiuga? (kas nad on ka hääbumas?) 3.slaid Hääbumine kui füüsiline protsess on kombinatsioon suurest suremusest, väikesest sündimusest ja väljarändest. Keele hääbumisega kaasneb ka keelevahetus. Kuid Ehala sõnul võib toimuda keelevahetus ka keelte puhul, kus ei saa täheldada neid füüsilist hääbumist. Probleem seisneb just selles, et ohustatud keelt tavaliselt samastatakse vähemuskeelega, kuigi nii see ei ole. Tegelikult ei ole hääbumise eest kaitstud ükski keel ja hääbuda võivad ka suured keeled. Kuidas? Ehala sõnul on just globaliseerumine selle asja taga. Ülemaailmastumisega kaasneb ka ülemaailmne avatus, mis toob ka kaasa ka keele mitmekesisuse
Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel villasest riidest umbkuube. Talvel kantakse seestpoolt karvadega kaetud umbkasukat, väga külmade ilmade ajal kantakse kahte kasukat, millest pealmisel on karvad väljaspool. Ka mehed kannavad põhjapõdra nahast jalanõusid. Traditsiooniline manside riietus Manside kasukas Manside probleemid Keelemõrv, naftatööstusega seotud venekeelne elanikkond, takistavad põliselanikke õigusi. Keelevahetus, osad mansid on venestunud. Keskkonnaprobleemid ja maapuudus, on seotud naftatööstuse arendamisega. Alkoholism ja enesetapud. Manside kuulus esindaja Tuntumaks esindajaks oli kirjanik Juvan Sestalov (22. juuni 1937-2011). Pärast NSVL lagunemist nimetas end samaaniks, samuti väitis, et mansid on sumerlaste järeltulijad. Tuntumad teosed: "Kui mind hällitas päike", "Kuulake mu loitsu", "Taiga- ja tundralaulud" Keele- ja laulunäited Tuntud on karulaul ehk (uj eerõg).
juba inglisekeelsesse kooli ning sealt edasi poleks enam koduski põhjust eesti keeles rääkida. Prognoositakse, et saja või paarisaja aasta pärast on praegusest 300-st kirjakeelest, mille hulka kuulub ka eesi keel, alles vaid 10% ehk siis 30 keelt. Kui suur on tõenäosus, et just Eesti keel jääb selle 10% hulka koos hispaania, inglise, vene, saksa, prantsuse jms suurte keelte kõrvale? Nüüd räägiksin sellest, mis siis saab kui toimub keelevahetus. Sellele saab vaadata kahest vaatenurgast. Esimene on negatiivne ja suurema kaaluga vaatenurk. See seisneb selles, et kui Eesti keel kaob, siis kaotab Eesti väga suure ja võiks öelda, et kõige olulisema killu oma kultuurist. Võiks isegi öelda, et terve maailma kultuur elaks üle kaotuse, sest see keel on ju maailma kõige ilusamate keelte hulgas suhteliselt kõrgel kohal. Ning selles keeles on ilmunud tohutul hulgal raamatuid, kuigi kõnelejaskond ei ole kuigivõrd suur.
Esimene kirjasüsteem võeti kasutusele umbes 5000 a tagasi. Võrdlev-ajalooline meetod uuritakse eri keelte samatähenduslike sõnade koostist, häälikujärjestust. Eeldatakse, et mida suurem sarnasus häälikute vahel, seda lähedamad on need keeled. Võrrelda tuleb suurt hulka sõnu. Saab võrrelda kuni 8000 a tagasi. Algkeeled hüpoteetilised keeled, milleni on jõutud kaudsete meetodite abil. Keele ja geenide seos puudub. Keelevahetus oma keelt edasi järgmisele põlvkonnale edasi ei anta, ei räägita selles keeles või ei õpeta. Põhjused: ei peata otstarbekaks seda keelt, keskkonna vahetus. 4. Keelte liigitamine Keeli saab liigitada: - sarnasuse alusel (tüpograafiliselt), ühised jooned keelte vahel, sõnade ja grammatika laenamine, nt eesti ja rootsi k on sarnasemad võrreldes pärsia k-ga. - päritolu järgi ( genealoogiliselt), sõnade taandamine ühistele sõnadele ja vormidele, nt
Kriiska. Idee: kui oli jääaeg, siis kusagil jääserva äärsesse vööndisse olid koondunud inimeste grupid (üks Ukraina aladel, üks Pürenee poolsaarel näiteks, ühes nendest inimesed kõnelesid soome-ugri keelt. Kui jääaeg lõppes, siis soome-ugri keeli kõnelevad inimesed liikusid põhja suunas ja asustati laialdased territooriumid Euroopas. Mõne aja pärast toimud nendele aladele uus sisseränne karjakasvatajate ja põlluharijate poolt. Nemad kõnelesid indo-euroopa keeli. Toimus keelevahetus, sest sissetulnute keel oli prestiizem, sest neil olid oskused, mis toitsid inimesed paremini ära, aga teatud piirkonnast alades põlluharimine ja karjaksvatus nii oluline polnud, tuli tegelda ka küttimise, koriluse ja kalapüügiga, seal sellist keelevahetust ei toimunud, see piir nende kahe vahel läks kuskil Daugava jõe äärest. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Tema varasemast poolest on suhteliselt vähe andmeid, sest Eestis ei leidu
kõrgkultuuri. Talupojakultuur oligi algne eesti kultuur. Kuni 20 sajandi alguseni. Üheseisuslik kultuur. Kandis ka eesti keel kui kultuurkeel. Eesti kultuuri homogneenne areng. Ühe kultuuriga seotud arengukeel. · Vaatamata pärisorkjuslikule süsteemile, millega hõivati eestlased saksa hõimkonda. Praktiliset 19 saj lõpuni jäid eestlased valdavalt maarahvaks, neid ei ähvardanud kosmopolitism, mis suurtes linnades iseloomulik oli, ega ka keelevahetus ja assimilatsioon. Valitsev saksakeelne ülemkiht ei muutunud ohtlikuks eesti kultuuri homogeensele kehandile: maarhavakultuur, eestikeelne jne. Keelevaheldus aktualiseerub alles 19. Sajandi viimastel kümnenditel, kui eestlased ise hakkad juba haridust saama · Eesti kultuur on kujunenud kokkutõmbumise teel. · Eesti kultuuri genees maailmakultuuritaustal tegemist suhteliselt noore fenomeniga
Keelepuu 3 rände teooria Keelepõõsas 1 rände teooria Ka Põhja Saksamaa, Inglismaa, Taani kui Põhja Venemaa aladel algsoomeugrilased Kalvi Wiigi järgi. Ibeeria ja Hispaania aladel neist järgi baskid jää taanduminse ajal Soomeugri hõimud Ukrainast? Indoeurooplased Balkanilt? Magdalen ---> Svidri ---> Kunda? ( Kriiska versioon) Maaharimine oli nii prestiizikas tegevus, et nad võtsid üle ka indoeurooplaste keele. Toimus järj järguline keelevahetus, nt keskaegses linnas räägiti prestiizi pärast Eestis saksa keelt. Euroopse rassi hulga pikapealisem ja ümaram kolju. Juba Kunda kultuuri kalmistutes on eristatavad kaks kolju tüüpi. Nt tänapäeva soomlastel on euroopne välimus + kõrged põsesarnad. Ent keelevahetus jäi pooles Lätis pidama, Väina jõgi balti ja soomeugri hõimude vaheliseks piiriks. Põhjapoolsetle aladele saabus uut rahvast suht vähe. Eestlastele on geneetiliselt ja antropoloogiliselt lähedasemad lätlased
Püüdes ennekõike voolu tabada, on raske iga piiska eraldi võtta, kuid kui mõnda neist siiski üksikult vaadelda, siis kõnekäänu järgi ,,nagu kaks tilka vett". Sest iga piisk sellest veest peegeldab teist, kolmandat ja kõiki kokku. Keele ilmekas voolujoon võimaldab Kangro luulet pisut teisiti periodiseerida kui tavaks. Nimelt keele mõttes on Kangro esimene luuleperiood võrukeelne, on seda õieti ilma tekstidetagi, puhta lapsepõlve keelemuusika. Ometi toimus autori keelevahetus üsna varakult. Miks see nii oli vastas Bernard Kangro järgnevalt: ,,Jah, olen kirjutanud ka oma emakeeles, see on lõuna-eesti (Urvaste) murdes. Kõige esimesed tekstid kirjutasin ikkagi kirjakeeles. Olin aga ja olen ka praegugi kakskeelne. [ - - - ] Olen kogu aja teadlikult lõuna-eesti murrete abil 9 katsunud meie ühiskeelt rikastada nii sõnavara kui ka lauseehituse ja väljendite varal. Ka
4) Keele püsimiseks on vaja selle kõnelejaid. Keelte hääbumine ei ole tänapäeval peaaegu kunagi põhjustatud asjaolust, et mõni teine keel võimaldas end paremini väljendada. Tihti on probleem selles, et keele kõnelejate arv hääbus. Samuti hävib keel, kui selle kasutamisvõimalused on piiratud. Kõige sagedamini sureb keel aga siis, kui selle kõnelejad otsustavad kasutama hakata mingit teist keelt. Üks võimalus on järsk keelevahetus. Näiteks El Salvadoris toimus 1932. aastal kommunistliku partei ja talupoegade eestvedamisel ülestõus, mille valitsejad julmalt maha surusid. Tapeti ligi 30 000 inimest, kellest suur osa olid põlisrahvaste esindajad. Ellujäänud olid sunnitud oma päritolu varjama ja vahetama emakeele hispaania keele vastu ning tegema kõik, et massist mitte eristuda, kuna see tähendanuks ohtu nende turvalisusele. Neil põhjustel suri
Üksikuid alamsaksa laene, peamiselt merendussõnavara, on võinud eesti keelde tulla ka pärast keskalamsaksa perioodi lõppu uusalamsaksa keelest. Niisugused laenud võivad olla nt kiiker, riiul, rump, tali ‘teatud tõsteseade; liitplokk’. * ülemsaksa laenud - ülemsks keel hakkas alamsks asemele tulema 16. sajandi keskpaigast (kokku u 300-500 sõna). Ülemsks keele keskuseks/tuumalaks on Põhja-Saksamaa rannik. Kirjakeelena hakkas domineerima 17. sajandil. Samas ei olnud keelevahetus kiire, alam- ja ülemsks olid pikka aega rööpselt kasutusel. Võrreldes alamsks keelega on siin rohkem kultuurisõnavara, nt taimed. Levik toimus saksa mõisnikelt lihtrahvale. Taimed, ühiskond, toit, hüüdsõnad!, verbid: spinat, redis, seller, kartul, moon, nelk, tulp; aadel, hertsog, tudeng, velsker; ahoi, hurraa, hopp, proosit, halloo; rehkendama, praadima, passima, kleepima; viiner, vein, supp, soust. Saksa laenud on saadud ülemsaksa keelest, mis hakkas 16
- Mitu hüpoteesi Baltimaade elanike etnogeneesi kohta: tavapärase teooria kohaselt saabusid soomeugrilased idast, algselt Uuralite kandist, balti keelte kõnelejad aga edelast. Uued uurimused arvavavad, et soomeugrilaste eelkäijad saabusid juba mitu tuhat aastat varem ning mitte Uuralite kandist, vaid lõuanst ja läänest. - Etnogenees kujutab endast mitmekihilist protessi, millega kaasneb migreerimise asemel pigem põliselanike ja uustulnukate keelevahetus. Geneetiliselt on selge, et eestlased, lätlased ja leedulased on peaaegu identsed, nende geneetilised esivanemad olid DNA põhjal ühed ja samad. - Pronksiajal tekkisid esimesed väikesed kindlustatud asulad küngastel, linnamägedel, kus asusid pronksitöötluskeskused. Asulate kindlustamine oli seotud ka karjakasvatuse levikuga. Pronksi sisseveoga Kesk-Euroopast hakkasid levima ka põletusmatused. - Üleminek pronkesemetelt raudesemetel nõudis kõigest kolm sajandit
peetud indo - euroopa rahvasteks. Üleminek viljelusmajanduselt oli suureks revolutsiooniks ja mõjutas elu väga palju. Toimus väga suur rahvastiku kasv. Maaharijaid tuli järjest juurde. Taheti olla nende sarnased ja taheti kõnelda ka seda keelt, mida nemad rääkisid. 2010. a uurimus näitab, et maaharijatest mehed liikusid väga laialt ringi. Kui indo - eurooplased saabusid põhja sai nende keel prestiižemaks ja toimus keelevahetus. Põhja - Euroopas tekkis neli keelekoridori. Tänu eri rahvastele tekkisid ka erinevad indo - euroopa keeled. 10. LOENG 22 Pronksiaegsed kultuurid. Pronks ei pruukinud olla esimene metall, mida inimesed tundsid. On kasutatud ka vaske, kulda ja meteoriitset rauda. Kuldesemeid on isegi 6000 eKr, sest kulda leidub looduses ehedal kujul. Ühtegi neist metallidest ei olnud nii palju, et oleks mingi areng tekkinud
Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialektid ja prolly pole vanavene keelt ühtsena olemas. Keskaja mõiste asemel Venemaal pigem Vana-V
Aasta pärast oli poiss riiulist leitud muusikatermini-raamatukese viide vihikusse ümber kirjuta- nud ja sonis öösiti läbi une klaverist. Kolm kuud pärast lastemuusikakooli astumist mängis laps juba Oginski poloneesi. Kümneaastaselt vahetas ta õpetajate soovitusel kooli ja asus õppima spetsiaalses muusikakallakuga koolis. Teise koduse keelega lapsele oli kooli- ja keelevahetus raske katsumus. Samuti tegi kohanemise raskeks õpilaste omavaheline terav konkurents. Esimesel aastal uues koolis oli poiss ka palju haige. Koos keeleoskusega are- nes enesekindlus, samuti on ta ümber olnud väga hoolivad täiskasvanud. Kuigi poiss oli ka varem lastekonkurssidel silma paistnud, on ta uues koolis
-1970. aastateni tänu rändavale eluviisile ja vähestele kontaktidele teiste rahvastega. Kuigi 1989. aasta rahvaloendusel nimetas 83% nganassaane nganassaani keelt oma emakeeleks (mis võib osutuda ka veaks, vt Vahtin 2001: 58), siis Krivonogovi uurimus 4-5 aastat hiljem näitab, et tegelikkuses on see Taimõril vaid 44% ning igapäevaselt kasutab nganassaani keelt vaid 17,6% nganassaanidest. Põhiliseks suhtluskeeleks nii kodus kui tööl on kujunenud vene keel. Noorema põlvkonna keelevahetus on olnud kiirem (umbes 20-30 aastat) kui teistel põhjarahvastel johtuvalt järsust 10 paikseks jäämisest multietnilistes külades, segaabieludest ja internaatkoolis käimisele. Tulemus on sedavõrd drastiline, et sageli ei saa nganassaanikeelsed vanavanemad ja venekeelsed lapselapsed üksteisest aru (Helimski 1995: 150). AJALUGU
annaabi.ee 
