- kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morofloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid. Morfeem on abstraktne ja stabiilne ja morfide aluseks. Morfeem mitte ainult ei tee tähendusi, vaid on ise tähendus. Tuli sisse mõiste `seem'. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingv. ring töötas välja aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Süntaksi vahendid on sõnade järjekord ja loogiline rõhk. · Glossemaatika ehk Kopenhaageni strukturalism Termin Glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseerude eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud keele, vaid kõnega. Seda peetakse kõige keerukmaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks
eristame: 1. Struktuurilis-tähenduslikke elemente, mis kuuluvad keelde, ja nende variante, mis paiknevad kõnetasandil. Viimastel pole oma tähendust ning selle leiavad nad vaid keeletasandi teatud kindlate invariantsete ühikutega korrelatsiooni viimise tulemusel. 2. Keeletasandi raames eristatakse elemente, millel on semantiline tähendus, see tähendab -- mis on korrelatsioonis mingi keelevälise reaalsusega; ja formaalseid elemente, see tähendab -- millel on ainult keelesisene (näiteks grammatiline) tähendus. Luule juurde minnes me avastame, et: 1. Kõnetasandi iga element võib olla tõstetud tähendusliku astmesse. 2. Ükskõik missugused formaalsed elemendid keeles võivad omandada semantilise iseloomu, leides endale lisatähendusi. Niisiis, mõned teksti koormavad lisakitsendused sunnivad meid teda tajuma kui luulet. Aga piisab sellest, et me arvame antud teksti poeetiliste hulka, kui tähenduslike elementide arv temas omandab võime kasvada.
toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud informatsiooni töötlusele. · Teadusmõistelises mõtlemises eristub keelesisene infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist juhivad formaalloogilised "õige mõtlemise" reeglid. Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi teadvustatakse. Individuaalsed erinevused ja testimine · Alfred Binet (1857-1911): Prantsuse psühholoog, intelligentsustesti looja
Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) → I(intensionaal) → E(ekstensionaal) Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene содержание знака) ja referendist(предмет референции). Quine lähtub Carnapist. Signifikatiivne semantika: tähendus on siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalne: oluline on osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. Nad on omavahel seotud; referent sõltub signifikaadist. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on esmane, otsene tähendus
semiootilises ruumis ja saab funktsioneerida vaid tänu kahepoolsetele mõjudele selle ruumiga. Jagamatuks töötavaks mehhanismiks semioosise ühikuks ei tule pidada mitte eraldivõetud keelt, vaid kogu antud kultuurile olemuslikku semiootilist ruumi, mida määratleme semiosfäärina (Lotman 1990: 124125). Jakobson eristab sõnalise märgi tõlgendamise kolmel viisi: sõnalist märki saab tõlkida teisteks sama keele märkideks (keelesisene ehk intralingvistiline tõlkimine ehk ümbersõnastamine ehk päris tõlkimine) või mõnda teise, mittesõnasõnalisse sümbolite süsteemi (märgisüsteemide vaheline ehk intersemiootiline tõlkimine ehk transmutatsioon) (Torop&Sütiste 2007: 562). Vermeeri järgi tuleks selgusele jõuda, mis on teksti skopos (eesmärk)? Kellele tõlgin? Kellele jään seejuures truuks? Kas tõlgin kultuuri või autorit? Või semiootilisest
- kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morofloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid. Morfeem on abstraktne ja stabiilne ja morfide aluseks. Morfeem mitte ainult ei tee tähendusi, vaid on ise tähendus. Tuli sisse mõiste `seem'. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingv. ring töötas välja aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Süntaksi vahendid on sõnade järjekord ja loogiline rõhk. 25.Biosemiootika On semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides. Biosemiootika on ühtlasi interdistsiplinaarne valdkond, kus semiootikud, bioloogid ja filosoofid püüavad arendada semiootilist
Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) I(intensionaal) E(ekstensionaal)· Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene ja referendist. Signifikatiivne semantika: tähendus on siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalne: oluline on osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. Nad on omavahel seotud; referent sõltub signifikaadist. Denotaat referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. [denotatsioon märgi v märgiühendi tähendus] Denotaat objekt
toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud informatsiooni töötlusele. · Teadusmõistelises mõtlemises eristub keelesisene infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist juhivad formaalloogilised "õige mõtlemise" reeglid. Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi teadvustatakse. Teadus- ja tavamõistete võrdlus · Teke · Teke · Teiste märkide · Igapäevaelu otsese vahendusel
kohaselt peame kultuurilise nähtuse mõistmiseks suutma identifitseerida teda koos hoidva struktuuri. 1960.–70. aastatel tulevad poststrukturalism, dekonstruktsioon jms üksteisest raskelt eristatavad suunad (Jacques Derrida, Roland Barthes, ameerika dekonstruktivistid). Neid võib tõlgendada strukturalismi arendusena oma loogilise lõpuni või selle ümberlükkamisena. Nad jätkavad mõtteviisi, et tekstist väljaspool ei ole midagi, kõik on vaid keelesisene lõputu mäng. Samas seavad post-mõtlejad objektiivset teadmist otsiva strukturalistliku mõtlemisviisi põhimõtteliselt kahtluse alla. Ja varasemate suundade poolt alati tekstist otsitud või vähemalt eeldatud terviklikkuse idee asendub arusaamaga, et tekst on üksteisega vastuolus olevate lugemisviiside pundar. 8. Kuidas käsitleb marxsistlik kirjandusteadus kirjanduse ja ühiskonna suhteid. Tooge näiteid erinevatest lähenemistest.
Morfoloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid, mis on konkreetsemad ja varieeruvad. Morfeem on aga abstraktne ja stabiilne ning on morfide aluseks. Erinevus foneemidega seisneb selles, et tegemist on juba märkidega, mis on algselt seotud mingi tähendusega: morfeem mitte ainult ei tee tähendust vaid ka ise tähendab. Tuuakse sisse mõiste seem. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Võib erineda mitmetel viisidel, nt Tartusse / Tartu on sama asi, kusjuures viimase, null-lõpuga variandi puhul on märgi puudumine tähendusrikas. J Eri keeltes on erinevad seemid, aga erinevad mitte niiväga sisult kui vormilt. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingvistiline ring töötas välja funktsionaalsed e. aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Lause formaalne struktuur lähtub Aristotelese
Morfoloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid, mis on konkreetsemad ja varieeruvad. Morfeem on aga abstraktne ja stabiilne ning on morfide aluseks. Erinevus foneemidega seisneb selles, et tegemist on juba märkidega, mis on algselt seotud mingi tähendusega: morfeem mitte ainult ei tee tähendust vaid ka ise tähendab. Tuuakse sisse mõiste seem. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Võib erineda mitmetel viisidel, nt Tartusse / Tartu on sama asi, kusjuures viimase, null-lõpuga variandi puhul on märgi puudumine tähendusrikas. J Eri keeltes on erinevad seemid, aga erinevad mitte niiväga sisult kui vormilt. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingvistiline ring töötas välja funktsionaalsed e. aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Lause formaalne struktuur lähtub Aristotelese
Keeleteaduse meetodeitega sellele vastust ei saa. Isolaatkeeled Isolaatkeel on keel, millele ei olel leitud sugulasi. · Baski · Burusaski Keelte uurituse tase on väga erinev! Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi!); Aafrika keelte omavahelise suguluse kohta vsastukäivaid andmeid (nt khoisani keelkonna paikapidabus on vaidlustatud). Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe
olla tõstetud tähendusliku Viimastel pole oma tähendust ning selle leiavad nad vaid astmesse. keeletasandi teatud kindlate invariantsete ühikutega korrelatsiooni viimise tulemusel. Keeletasandi raames eristatakse elemente, millel on Ükskõik missugused semantiline tähendus, see tähendab -- mis on formaalsed elemendid keeles korrelatsioonis mingi keelevälise reaalsusega; ja võivad omandada semantilise formaalseid elemente, millel on ainult keelesisene iseloomu, leides endale (näiteks grammatiline) tähendus. lisatähendusi. Informatiivsus ja liiasus luules Meetrumist ja rütmist hoolimata , tuli Endre Ady luuletuse puhul 60% foneemidest ennustada, eksperimendi puhul ajaleheartikliga aga ainult 33%. Luuletuses olid liiased, informatsioonivabad 40 häälikut sajast, ajalehe juhtkirjas aga 67. Veelgi kõrgem oli liiasus kahe tütarlapse vestluses. Siin
annaabi.ee 
