ilm, linnud lendavad'. Kui kihnlasel midagi kaotsi läks, kahetses ta: Üürüdämä aa iest oli viel täs tännes, nüid kadi ää, põlõ kohogil, vänes tend tiäb, kus ta jähi! `natukese aja eest oli veel siinsamas, nüüd kadus ära, pole kuskil, tont teda teab, kus ta jäi'. 3.2 Läänemurre Läänemurret kõneldakse suurel alal endisel Lääne- ja Pärnumaal. Mõndagi ühist on sel saarte murdega, ent ka vana Harjumaa lääneosa keelepruugiga. Tüüpiliselt läänelik nähtus on häälikumuutus v > b, nagu Kibissaare Mihkle kibikõba lebakott, omapärane asesõnade kasutus: tule täna meia, ma tule oome teia `tule täna meile, ma tulen homme teile'. Tugevaastmeline seesütlev, nagu istub laudas, sukad jalgas, sepik selgas, ise nälgas on omane ka saarte murdele ja keskmurde lääneosale. 3.3 Keskmurre Keskmurre, mis hõlmab endise Harju- ja Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põhja-Viljandi- ja
huvitus Tuglas rohkem eluloost ja isiksusest kui teostest. Eesti kirjanike seas on ta ainulaadne selle poolest, et jäädvustas süstemaatiliselt omaenese loomingulugu. Tema teoste sünnilood on avaldatud mosaiikraamatus "Rahutu rada". Reisikirjeldustes seal Tuglas esialalde kunsti, eriti maali ja arhitektuuri, aga ka külastatava maa eksootika ("Teekond Hispaania", "Teekond Põhja-Aafrika"). "Ühe Norra reisi korronika" (1939) pälvib eraldi tähelepanu vanamolekiseks stiliseeritud keelepruugiga. Ka on see "Väikese Illimari" kõrval neid harvu Tuglase teoseid, kus antud sõnaõigust huumorile. Pariisi memuaarid kirjeldavad sajandialguse eesti noore kunstirahva sealset eluolu ja Pariisi ennasr kui maailma kunstimetropoli oma hiilgeajastul Kõik piirizanrilised teosed on Tuglas kirjutanud niisama valitud stiilis nagu novellidki. Tema ja Johannes Semper rajasid eesti kunstipärase reisikirjelduse. Dekoratiivsetest loodusmotiividest kubiseb kogu Tuglase ilukirjanduslik proosa ja
hinnaga," kirjutas ta kurvalt. Tohutu pigutusega pürgis Tsehhov siiski kultuuri tippu, muutes kõrvalekaldumatult oma kujutlusi elust, käitumisest, harjumustest ja isegi... oma välimusest. 1890.aastatel kujunes juba Tsehhovi nägugi 19. sajandi intelligendi ja humanisti etaloniks. Rängas võistluses iseendaga- oma keskendamatusega, vahel ka lasikusega, keevalisusega ja teravusega, isegi veidi provintsliku keelepruugiga saavutas Tsehhov hiilgava võidu. Ta võitis nii kirjanikuna kui inimesena 1884. aastal lõpetas Tsehhov ülikooli maakonnaarsti kutsega. Ta riputas välisuksele sildi ,,Doktor A.P.Tsehhov". Kuid arstipraksist segas pingeline kirjanikutöö. Ainuüksi 1885. aasta jooksul kirjutas Tsehhov 113 teost. Ta lävis paljude tuntud kirjanike ja kunstnikega, ometi ei laabunud tema elu kergelt. Tema õlul olid suure perekonna- ema, noormate vendade ja õe- ülalpidamismured. Liiatigi avastati
`praegu'). ( ) ümarsulgudes esitatakse: a) sõnad, sõnaosad või üksikhäälikud, mis on plaadilt halvasti kuuldavad; b) sõnavorme selgitavad märkused; c) teksti mõistmiseks vajalikud sõnaseletused (võrdusmärgiga). [ ] nurksulgudes on koostajate poolt lisatud sõnad. 10 6.1. Otepää murdetekst Lugu pärineb Otepää kihelkonnast, Kirikukülast. Selle on rääkinud Elfriide Treial, kes elas aastatel 1912-1992. Ta oli lopsaka keelepruugiga ja sõnaosav jutustaja. Karjapõlv Ommugune ülesstulek no tuu iks (= ikka) `olli küll üits kius ja rit. Aga no kos sa `pässit (= pääsid), mugup¦pidit tulema enne (= aga). Tõnekõrd ollit magama `jäänü küll kui õigati. `Tulti jälle uvveste et: «No kas ei saa joba `valmiss mis...» Kui `süümisega ruttu `valmiss es saa: «No missa mäletät (= mäletsed) sääl, kui sa joba ennembi `mõtsa ei saa.» Tuu olli sis ku elä(jä)karjan ollit
lastekirjanduse väljakujunematus ning teoreetiliste arusaamade algelisus. Enamik Jannseni luuletustest jutustab loomaperedest või lastest ja loomadest („Sultan ja lapsed, „Jännes omma lastega“, „Polla ja Miista“). Tema lastevärsside ülim eesmärk on õpetlikkus – usinuse, headuse, tasakaalukuse, töökuse ning karskuse sisendamine ning nende vastandite häbiposti naelutamine. Ometi pole Jannseni luuletused lastele mingi kuiv moraalilugemine, vaid enam lopsaka rahvapärase keelepruugiga isalik elutarkus, milles ei puudu ka huumor ja poeetilise maailmakujutuse alged. 19. saj keskpaigas on märgatav huvi tekkimine lastekirjanduse vastu. Ilmusid esimesed noorsooraamatute tõlkemugandused, aga ka kohalike kirjameeste otseselt lastele mõeldud proosa- ja luuleraamatud. Fr. R. Kreutzwaldi „Eestirahwa Ennemuisteste juttude“ ilmumine vihikutena aastatel 1860-1865 (I-III) ja tervikkoguna 1866 (Helsingis, Soome Kirjanduse
Hiljem läks Indoneesiasse elama. Eduard Vilde oli kirjanik ning 19. sajandili keskel toimunud talurahvaliikumise põhjal kirjutatud triloogia - "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet" - autor, neis on kasutatud arhiiviallikaid. Mihkel Martna, ametilt ettevõtja ja maalermeister, oli üks eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise rajajaid ja liidreid oli Ago Pajuri sõnadega "üks vinge vend" - oli vastaste vastu ägeda keelepruugiga ja kategooriline - ja "autodidakt sõna parimas tähenduses". Uuris hiljem 1905. aasta revolutsiooni. Peeter Ruubel oli Noor-Eesti liige, ametilt jurist, ühiskondliku mõtte uurija. Nikolai Köstner oli majandusteadlane ja sotsiaaldemokraat. Teoorjuse ja kapitalismi ajaloo (19. s) vaatleja. Jaan Kärner oli kirjanik. Majandusajalugu ja kaasaeg ehk lähiajalugu.
19. SOTSIOLEKT, REGIOLEKT, IDIOLEKT Sotsiolekt – sotsiaalsed dialektid. Sotsiaalselt määratletud allkeeled. Rääkija võib olla sarnasem keeles rääkijaga samast sotsiaalsest rühmast mõnes teises piirkonnas kui inimesega, kes kuulub temast erinevasse sotsiaalsesse rühma samas piirkonnas. Regiolekt – ühele regioonile, alale omane dialekt. Regiolekt kujuneb välja oma keelekeskkonnas, vastava asukohariigi põhikeele mõjul. Rääkija näitab oma keelepruugiga, mis keelekeskkonnas ta elab. Idiolekt – üksikule isikule omane keelevariant, mis väljendub sõnavara, grammatika või häälduse iseärasustes 20. SLÄNG – rohkem uuritakse (üli)õpilasslängi. Släng on noortele omane. Släng on üksikute autorite pärusmaa, kus pole välja kujunenud kindlamaid suundi, uurimisrühmi, koolkondi. Seda uurivad M. Loog, T. Tender, A. Oja. Kasutatakse kvantitatiivset meetodit, kogutakse ainestik üksiksõnade kaupa, materjal anketeeritakse
varasemad kirjutajad aga ei maininud mingeid erinevusieesti tegusõnade muutmises. 10. Tee eestikeelse piiblini. Kirikukirjandus Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt huvipakkuvad
tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. 17. sajandi kirikukirjanduse ja keele näiteid ( Heinrich Stahl, piiblitõlke probleeme jms) Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt
) Platoni ideepärane poliitiline õpetus on ühtaegu õpetus õnnelikust polis`sest; seesuguse paratamatu seose tõttu läheb eetika, moraalifilosoofia loomuldasa üle poliitikafilosoofiaks. Makrokosmose kolmikstruktuur projitseerub inimhinge, mikrokosmose, kolmikstruktuuriks ja sealt edasi ideaalse polisè, mesokosmose, kolmekihilisse ülesehitusse. Ideaalriik. Eestikeelses õppekirjanduses on ideaalse polisé asemel valdavalt kasutusel ideaalriik. Jätkame siingi samamoodi tänapäevasema keelepruugiga, pidades kogu aeg meeles, et Platon pidas silmas linnriiki. Platoni poliitika-mõistmise keskne väärtus on õiglus. Õiglus tähendab tal ,,teha endaomast ..., milleks ta loomult on sobivaim". Loomupärase võimekuse ja sobivuse alusel jaotuvad inimesed kolmeks (!) erineva suurusega hulgaks: enamatel domineerib ihalev hingeosa, teistel emotsionaalne hingeosa ning vähestel mõistuslik hingeosa. Oleks igati loomupärane, õige ja
Tohuvabohhu saared; saar, kus elab vorstipidaja. Paavstipooldajate saar, paavstivastaste saar. Oraakel annab küsimusele vastuse alustades ,,Joo!". Sellega teos lõppeb. R filosoofia teos algab ja lõppeb samamoodi. Renessanssis loodust idealiseeriti, Rabelais näitab ürgset loodust seksuaalsuses, idealiseerimata. Seda ürgsust ei olnud enne keegi nii võimsalt esile toonud. Keelekõiksus on elukõiksuse sümbol. Räme rahvalik keelepruuk kõrvuti haritud keelepruugiga, mütoloogilise keelega. Einevad keeletasandid kokku panud. Neologismid segamini arhaismidega. Ei ole korrapärast kirjavahemärkide kasutust. Sujuv üleminek ainult komadega. Otsekõnet varasemates variantides ei ole. Hilisemates tõlgetes korrapärastatud. Oluline moment, sest Rabelaisle ei ole ligilähedast autorit. Alles 1922 on Joyce'i Ulysses. Keeleraskuste pärast ei ole eesti keelde tõlgitud. Michel de Montaigne 1533-1592. Läinud kultuuriajalukku ühe teosega ,,Esseed"
kus vett kirjeldatakse täiesti teaduslike omaduste kaudu. Traditsioonilises luules võime vett iseloomustada misiganes värviga või kuidasiganes lõhnavana, aga siin on just kasutatud keemiaõpikust pärit lauset. Ja omakorda see kaaluta sõna langeb sellest välja ja tühistab selle varasema teaduslikkuse. Siin pannakse kahes reas kokku keeles olev kinnisväljend, mis lõhutatakse ja asetatakse paralleelselt teadusliku keelepruugiga. Traditsiooniliselt on niimoodi, et luuletuses on olulised kõigepealt see, mida ütelda tahetakse ehk idee ja teiseks emotsioon ehk energia, kuidas seda öelda. Need on tähtsamad, kui keel, milles seda üteldakse. Krulli puhul on see ümberpööratud ehk siin tuleb keeletasand kõigepelt ning idee, mõte või arusaam elust ja tunnetest, tuleb pärast keelt. Ehk siis kirjutamist suunab ja juhib keel. See omakorda toob kaasa selle, et niimoodi ssatuvad ühte ja samasse teksti
annaabi.ee 
