Keeleteadus: Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohal, teeb ajalise läbilõige, võtmata arvesse käsitleva ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi, näiteks eesti kirjakeele arengut ärkamisajast tänakus päevani. Diakroonilist uurimist nimetatakse sageli keeleajalooks. Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng. Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid.
ja tuvastus: Mis juhtub meeles, kui keegi räägib või mõistab keelt? LOGOPEEDIA keele- ja kõnehäirete uurimine KLIINILINE KEELETEADUS kõnehäirete uurimisel kasutatakse lingvistilisi analüüsimeetodeid FILOLOOGIA keeleteadus SÜNKROONILINE UURIMINE selle all mõeldakse uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist või/ja analüüsimist. Tehakse mingi ajaline läbilõige DIAKROONILINE UURIMINE arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. Pikem ajaline periood KEELE SÜNKROONIA on keele hetkeseisund KEELE DIAKROONIA keele ajalooline areng KEELEAJALUGU diakrooniline keele uurimine AJALOOLINE KEELETEADUS rõhutab rohkem keele muutumise seaduspärasuste uurimist ARVUTILINGVISTIKA eesmärgiks on keele ehituse ja funktsioneerimise jäljendamine arvuti abil, nii et see oleks lingvistiliselt hästi põhjendatud, formaalselt arusaadav ja arvutiprogrammina teostatav
silp peab algama konsonandiga", ,,Kõnetaktid peavad olema binaarsed" 3. Suhtlusvõrgustiku analüüs Võrgustiku analüüs sai alguse 1960ndatel sotsioloogide ja antropoloogide uurimustes. Eesmärk on leida vastus küsimusele, mil määral mõjutavad erinevad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist. Uurida inimese suhteis teiste inimestega, mis kaasab keelemuutusi. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid, nt sõprus, töö, naabrid, sugulased. Tugevalt seotud võrgustik on konservatiivne ega allu nii kergesti väljaspoolt võrgustikku tulenevatele mõjutustele. Nõrgalt seotud võrgustik võimaldab keelemuutusi: uuenduste edasikandjad on inimesed, kellel on erinevates võrgustikes palju nõrku sidemeid. Uuenduste tõttu nõrgenevad paikkondlikud normid. Parameetrid võrgustiku
Kuna eesti rahvas on töökas ja paljudes asjades ka kohusetundlik ja truu, on hea meel ka välismaalastel eestlasi tööle võtta. Aga kui meie, eestlased, teame isegi, et meid on vähe ja et me peaks kokku hoidma, tuleks mõelda sellele, et ka haritud noortel oleks hea meel siia jääda, siin elada ja töötada. Palju välismaalasi on samuti Eestisse tulnud. Tänu sellele võetakse omaks palju keelemuutusi ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi nii puhast eesti keelt, kui teevad seda vanemad inimesed. Oleme omaks võtnud palju võõrkeelseid sõnu, mida kasutame iga päev, nagu see olekski meie enda eesti keel. Kultuuriga on asjad samamoodi. Välismaalased toovad endaga kaasa oma maa traditsioone. Ei
eelnenud kuni aastani 1200 vanaeesti perioodist 1200 – 1700 murrangueesti keel 1700 - … uuseesti keel vanaeesti keele muutused eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest murrangueesti keeles toimus palju keelemuutusi, lõpuks juba praegusega sarnane uuseesti keeles taas vähe muutusi Vanaeesti keel o pole säilinud kirjalikke allikaid o muutusi näitab võrdlev-ajalooline meetod o õ nii eesti kui liivi keeles – pidi tekkima enne keelte eraldumist o I saj-l kujunesid murretevahelised erinevused: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti o häälikujärjendite erinev areng (kt – ht, tt; pts – ps, ts)
IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni. 21. Lingvistilised välitööd 22. Diakrooniline keeleuurimine a. Keeleteadus ehk lingvistika(keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadvus. Diakrooniline keeleuurimine arvestab ajalist arengust ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi ärkamisajast tänapäevani. Tihti nimetatakse keeleajaloolooks.
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles on olnud väikesed
sõnaraamatud, meetodid. arhiivid - katsed ja küsitlused Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjendamist ja analüüsimist.( hetkeseisund) Sünkrooniline- diakrooniline = vastandused Diakrooniline uurimmine arvestab ajalist arengut ja kirjendab eri etappide keelemuutusi , n eesli kirjakeele ärkamisajast tänapäevani.(ajalooline areng) Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Praktiline soltsiolingvistiga tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika , keelepoliitika küsimustega.(küsitlused) Makrolingvistika=mikrolingvistika 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India:
keele omandamine keelekontaktid keeleuniversaalid keele muutumine ESINDAJAD Saussure, Chomsky Labov 6. SOTSIOLINGVISTIKA TEOREETIKUD Labov Meillet: keel on sotsiaalne institutsioon, seega on ka keeleteadus sotsiaalne teadus. Sotsiaalsed muutused põhjustavad keelemuutusi. Ühiskonna ja keele seoste jälgimiseks on vaja kindlaks teha, milline sotsiaalne struktuur vastab teatud keelelisele struktuurile. Whitney: keel ei ole mitte inimese isiklik, vaid sotsiaalne omand, st ta ei kuulu mitte üksikisikule, vaid ühiskonna liikmele. Ükski olemasolev keeleüksus ei ole üksikisiku teene: võib öelda, et see, mida me nimetame keeleks, pole seda mitte, kui seda ei tunnista omaks ega valda meie kaaslased. Kuigi
82. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 83. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. ( näiteks eesti kirjakeele arengud ärkamisajast tänapäevani) Sünkroonia on keele hetkeseisund. Diakroonia on keele ajalooline areng. 84. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfianalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. 85. Tõlkeprogrammid tõlgivad sisestatud teksti ühest keelest teise. Probleem on selles, et nad ei ole alati usaldatavad. Programmid ei ole veel piisavalt arenenud, et tunda ära kõiki sõnu, vorme jms. 86
oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid
oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid
oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid
Keskseks meetodiks on selles valdkonnas kvantitatiivne sotsiolingvistika, mis sai alguse William Labovi töödega 1960. aastate keskpaigas (vt Labov 1972a, 1972b). Labov sõnastas hulga olulisi küsimusi, probleeme, mõisteid. Ta näitas, et kui inimene kuulub teatud sotsiaalsesse klassi, siis ta kasutab sama keelendi erinevaid variante (nt hobune/obune) suhteliselt stabiilse sagedusega. Üks olulisi Labovi eesmärke on mõista keelemuutusi, mis toimuvad praegu (linguistic changes in progress). Varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt ning et keelemuutusi pole selliselt võimalik otseselt inimeste kõnest tabada. Labov väitis, et eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla tegelikult käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid, teisisõnu, diakrooniline muutus peegeldub sünkroonias erinevate sotsiolektidena. Kolmandaks, Labov arvestas ka keele stiililist
haritlaseks jne. · teadlik murrete hävitamine või allasurumine 3.1. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine (linnakeele uurimine) SL kaks mahtu: 1. laias mõttes distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid 2. kitsas mõttes distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist Eesmärgid: Leida tegurid sotsiaalses situatsioonis, mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid; mõista keelemuutusi, mis toimuvad praegu (varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt). · Labov: eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid, st: keele diakrooniline muutus peegeldub sünkroonias erinevate sotsiolektidena. Variaabel kui keskne mõiste: · Variaabel = varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid (nd / nud). UURIMISMETOODIKA
keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis. Logopeedia - keele- ja kõnehäirete uurimine Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohalt, teeb ajalise läbilõike, võtmata arvesse ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Tavaliselt mõeldakse selle all uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. Keele sünkroonia on tema hetkeseisund, diakroonia on ajalooline areng (keeleajalugu). Foneetika - kõne häälikuline aines ning selle tootmine ja tuvastamine. Iseloomulikuks teemaks on maailma keelte hääldusressursside kirjeldamise süsteemi loomine, mis paneb aluse lingvistiliselt motiveeritud keeleteadusega tegelemisele. Etnolinvistika e antropoloogiline keeleteadus - rõhutab, et keelt ei saa uurida lahus seda kasutatavatest inimestest ja nende kultuurist laias tähenduses.
annaabi.ee 
