b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b) tähtsaim(kõige laiem): alalõualuu-keeleluu lihas(m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdav: lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursked. Pinnal on näga: keskel – keelekida(frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed(caruncula sublingualis) ja keelealune kurd(plica sublingualis). Kurgukitusus(isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgkitsust piiravad: Ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared.
Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas. Nende kahe kahjustus – bulbaarparalüüs (düsartia, düsfaagia e neelamishalvatus, keele atroofia, kurgurefleksi ei vallandu. Pseudobulbaarparalüüs – kliiniliselt sarane, keele atroofiat ei ole, kurgurefleks säilinud. XII keelealune närv (n.hypoglossus) – motoorne (kõik keelelihased, ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon). Kahjustus – perifeerne - keelelihaste halvatus, keel atroofiline, fastikulatsioonid. Tsentraalne – keelelihaste halvatus, ühepoolsel kahjustusel keel viltu, atroofiat ei ole. IV plokinärv (n.trochlearis) – perifeerne närv ristub! Pöörab silma alla-välja. K- silmamuna pööratud üles-nina suunas, diplopia – kahelinägemine. VI eemaldajanärv (n.abducens) – pöörab silma väljapoole. Silmamuna pööratud sisse nina suunas, diplopia. XI lisanärv (n
skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Eri närvirakud spetsialiseerunud eri lihastele. Somatosens ja somatomot keskused on omavahel seotud 2. Kõnekeskus kõne kuulub integratiivsete funktsioonide hulka. Kõne koosneb fonatsioonist hääle moodustamine, mis toimub õhu surve mõjul kõrilihastele, häälepaeltele; ja artikulatsioonist häälikute ja nende kombinatsioonide(sõnade) moodustamine, toimub keelelihaste, suulae, mälumislihaste ja näolihaste osavõtul. Kõnekeskus koosneb 3 osast: 1)motoorne kõnekeskus e Broca keskus paikneb vasalu otsmikusagara tagumises alaosas vahetult enne esmast motoorset kõnekeskust seal, kust juhitakse keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajakirjasajupiirkonda,
viirusele. Tunnusteks on nähtav lööve kuulmekilel, väliskuulmekäigus ja kõrvalestal. Esimest korda kirjeldas seda haigust Ramsey Hunt aastal 1907. Tema patsiendi kehal olid surmajärgselt keskkõrva ümber herpeselised villid ja ispilateraalne näonärvi halvatus (Miravalle 2009). 2.4 Möbiuse sündroom Möbiuse sündroomi puhul on näonärvi nõrkus kaasasündinud. Domineerivad miimiliste lihaste ülemise osa bilateraalne nõrkus, puudub silma abduktsioon, ptoos ja harvem esineb keelelihaste, m. sternocleidomastoideus´e ja mälumislihaste kahjustus. 2.5 Melkerssoni-Rosenthali sündroom Tegemist on haruldase neuroloogilise häirega, millele on iseloomulikud näo ja huulte 7 paistetused, korduvad näohalvatused ning keele atroofia. Haigus ilmneb lapsepõlves või varases noorukieas. Otsene põhjus pole teada, kuid oletatakse, et tegemist võib olla
väljutab terve poole m sümpaatikusetüvi), Hüpoglossusekiududega harud e tõelised geniglossus keelt spinaalnärvidega, hüpoglossuseharud (pärinevad tugevamini, mistõttu see millega on otseses hüpoglossusetuumast) kaldub haigele suguluses. Ülemised rami linguales- keelelihaste motoorne kaelanärvid annavad innervatsioon, esineb anastomoos V närvi n (nõrgemale) poolele. kiude XII närvile, mis lingualis'ega, mille kaudu rr linguales saavad edaspidi eralduvad propriotseptiivseid (süva-, lihase-liigese- sellest omaette
b)Suulae-keele lihas ja suulae-neelu lihas – suulaest keelde ja neelu seina – tõmbavad alla c)Kurgunibulihas – kurgunibu sees Suupõhi (fundus oris) Moodustatud peamiselt lihaste poolt: a)Alt tugevdab kakskõhtlihase eesmine kõht b)Tähtsaim: alalõualuu-keeleluu lihas (m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt, vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursed! Pinnal on näha: keskel – keelekida (frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed (caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared
rakendamiseks. 8 UNEHÄIRETE RAVILE SPETSIALISEERUNUD KESKUSED EESTIS o Tartu Ülikooli kliinikum o Kõrvakliinik, Kuperjanovi 1, Tartu Väsimuse ja unehäirete diagnostika: · Polüsomnograafline uuring (PSG) ehk kogu öö uneuuring · 24 tunni hapnikuvarustuse sõeluuring · Autojuhtimise simulatsiooni uuring DASS · Väsimust ja unehäireid hindavad testid · Ninahingamise funktsionaalne uuring (rinomeetria) · Neelu- ja keelelihaste toonuse testimine (müomeetria) · Nina-kurguhäirete patoloogia/normi hindamine o Psühhiaatriakliinik, Raja 31, Tartu Unehäirete diagnostika: · Polüsomnograafline uuring (PSG) ehk kogu öö uneuuring · Depressiooni ja unehäireid hindavad testid o Kopsukliinik, Puusepa 8, Tartu · Kopsuhaiguste diagnoosimine ja ravi · Uneapnoe uurimine ja ravi o Põhja-Eesti Regionaalhaigla o Pulmonoloogiakeskus, Sütiste tee 19, Tallinn
E vitamiin · Tal on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses, kaitseb kudesid oksüdatiivse stressi eest (antioksüdant). Tema vähesus või puudumine söötades häirib kõigi elundite normaalset talitlust, sagedamini avaldub see närvisüsteemi ja lihaste (ka südamelihase) talitluse häiretes. Loomadel esineb lihaste kärbumist (düstroofiat), mis avaldub lihaste nõrkuses, krampides, vahel ei ole loom võimeline käima. Vasikatel võib esineda keelelihaste kahjustusi, mis takistab piima joomist. Talledel, vasikatel esinev nn. valgelihastõbi on seotud vitamiini E vaegusega ja on ravitav vitamiini E ja seleeni preparaatidega . Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. D-vitamiin · (kaltsiferool) on suur tähtsus mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse
Ainevahetus 2. Vereringe 3. Kopsude ventileerimine elavneb 4. Suured nihked toimuvad sisesektoorsete näärmete tegevuses, ajuripatsi vahendusel haaratakse kaasa kõik näärmed Teaduse ja tehnika revolutsioonilised saavutused on toonud kaasa inimese füüsilise koormuse, lihastöö ulatuse ja kestuse tohutu vähenemise. Tänapäeva inimene on andnud vähegi suuremat lihastööd nõudvad ülesanded masinate ja seadmete hoolde. Endale on ta jätnud vaid keelelihaste ja ning sõrmelihaste tarbeks. Teisalt on aga tõusnud psüühiline pinge, kuna masinate ja seadmete juhtimine ning nende tegevuse kordineerimine esitab suuri nõudeid inimese psüühikale: tähelepanule, mõtlemisele, mälule, tahtele ja tundmusele. Niimodi ongi kujunenud olukord, mida me nimetame kroonilise liikumisvaegusena. Liikumisvaegus põhjustab ulatuslikke muudatusi kogu organismi elutegevuse rütmis ning regulatsioonis. Lihastöö vähenemine tähendab võimsa bioloogilise
3) Ekstsentriline lihastöö – lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest (nt raskuste tõstmine, kolmpealihas) 4) Staatiline, isomeetriline – väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi.
omavahel ühendatud. Väljendunud ülemine osa- pomum Adami e.kõrisõlm Kaitseb pilkkõhri ja häälepaelu Kilpkõhrenurga sisepinnale kinnituvad häälekurrud Eespinnal kõri välimiste lihastega ühendatud (m.sternothyreoideus, m.thyreohyoideus) keeleluu, rinnakuga ja koljuga Peamine ülesanne on aspiratsiooni vältimine neelamisel. Neelamisel keelelihaste kontrakstioonil ja kõri elevatsioonil langeb kõrikaas taha kattes kõri Kõri füsioloogia Klapp,mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest (näit.raskuste tõstmisel) Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine) Artikuleeritud hääle moodustamine e.rääkimine Heli genereerimine ja resoneerimine e.laulmine
2. Sõnumi tootmine - neuraalne ja füsioloogiline tegevus (artikulatoorne foneetika). Põhisagedus - tajutava helikõrguse keskseim omadus (mõjutab ka rõhu asetust); Fonatsioon - häälekurdude tegevus; võnked annavad energia, mille abil neelu, suuõõne ja huulte vahelise ava suurust muutes moodustatakse häälikud. Õõnte kuju muudetakse keelelihaste, huulte ja pehme suulae abil, see ongi hääldus. 3. Sõnum signaalina - helilaine (akustiline foneetika) 4. Sõnumi vastuvõtmine - füsioloogiline ja neuraalne tegevus (auditiivne e tajufoneetika) 5. Sõnumi dekodeerimine - tuvastamine, mõistmine Pulmonaalne mehhanism - kopsud Glotaalne mehhanism - kõri liikumine üles-alla (moodustatakse; kui kõri liigub üles poole ejektiive e suruhäälikuid, kui kõri liigub allapoole siis implosiive)
XII keelealune närv : motoorne- kõik keelelihased ja ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon. Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused BULBAARPARALÜÜS sündroom, mis esineb IX, X ja XII kraniaalnärvi poolt innerveeritavate lihaste nõrkus või halvatus. Esineb neelamishalvatus, afoonia või düsfoonia, keele atroofia, düsfaagia, hääle kähisemine, nasaalne hääl, kurgukaare kaldumine, madal või puuduv kurgurefleks, keelelihaste nõrkus, keele atroofia ja fastsikulatsioonid. Bulbaarparalüüsi korral on haige eluohtlikus seisundis. Tuleb teha trahheostoomia ja haiget kunstlikult toita. Bulbaarparalüüsi tuleb eristada pseudobulbaarparalüüsist, mis esineb kortikonukleaartrakti kahepoolsel kahjustusel. Sel juhul ei esine keele atroofiat ja kurgurefleks on säilinud. Bulbaarparalüüsi võib põhjustada: motoneuroni haigus (nt progresseeruv bulbaarparalüüs), ajutüve vaskulaarsed kahjustused, intra ja-
Otsmikusagar vastutab tegevuse planeerimise ja kõige eest, kuidas inimene end liigutab, kuidas tegutseb, kuidas räägib. Otsmikusagaras asub tertsiaalne väli kõige ees. Selles sünnivad plaanid, kuidas mingit tegevust alustada või peatada ning ideed. Edasi liigub info sekundaarsetele väljadele, kus valmistatakse täpne tegevusprogramm kuidas liigutus sooritada. Primaarse ala ülesandeks on selle plaani alusel keha liikumise korraldamine jala või käe jõud, keelelihaste liikumine ühe või teise sõna väljaütlemiseks jne. Motoorsed väljad ja prefrontaalsete alade osa inimese psüühikas Motoorseteks väljadeks (lad. keeles motorius liikumis-, liigutaja- ) nimetatakse kehaliigutustega seotud olevaid närvisüsteemi osi. Kehahoiaku ja liigutuste neuraalse kontrolli eest vastutavad motoorsed keskused hõlmavad kesknärvisüsteemi mitmesuguseid tasandeid ajukoorest kuni seljaajuni. Motoorsed keskused paiknevad
annaabi.ee 
