Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Ees...
mõlema vestleja isiklikud omadused, vaid ka suuremate gruppide, kuhu vestlejad kuuluvad, iseloomulikud näitajad. Keeleküsimus Igas elulises situatsioonis, kus kohtuvad kaks inimest ja peavad omavahel suhtlema, tekib mitmesuguseid tegureid, millega arvestada: kuidas luua võimalikult hea esmamulje, milline on olukord ja põhjused, kus kohtutakse jne. Kui kohtuvad erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed, tekib paratamatult ka keeleküsimus: kas suhtluspartnerid räägivad üht või mitut ühist keelt? Kui mitut, siis milline neist valida? Ja mis saab siis, kui ei ole ühtegi keelt, mida nad mõlemad oskaksid? Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab mõlemalt kohanemist ja kompromisslahendusi emakeele kõneleja tuleb enamasti partnerile vastu selles osas,
Venestamissurve põhjustas noorsoorahutusi 1980.aasta sügisel. Noored läksid protestimarsile, kus miilitsad võtsid paljud osalised kinni. Paljusi karistati koolist väljaviskamisega. 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", see saadeti keskajalehtede toimetusele. Sellele 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada-tuntud vaimuinimest (J.Kaplinski, M.Lauristin, P.-E. Rummo). Nad üritasid kirjaga pöörata tähelepanu ühiskonda kuhjuvatele probleemidele nt: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Rahvahulgas leidus sellele suur poolehoid. Ka mujal maailmas hakati huvi tundma Eesti vastu. Edaspidi venestamispoliitika mõnevõrra pehmenes.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 301 Liivimaa keeled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 302 Raamatud ja raamatukogud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 305 Reformatsioon ja keeleküsimus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 308 Eestikeelne kirjasõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 310 Elukeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
sajandil ja selle kandjad. Tartu: Eesti ajalooarhiiv. Rannap, H. s.a. Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf , (02.05.2017). Rõuk, V. 2016.Eesti kool ja haridus 19.sajandil. s.a. https://www.google.ee/search?q=Eesti+kool+ja+haridus+19.sajandil.+s.a.&oq=Eesti+kool+ja+haridus+19.sajandil.+s.a.&aqs=chrome..69i57. 3343j0j9&sourceid=chrome&ie=UTF-8 , (02.05.2017). Taal, K. s.a. Keeleküsimus. Õpetatud Eesti Seltsis. file:///C:/Users/Toshiba/Downloads/11880-8651-1-SM.pdf , (02.05.2017) Tamul, S. s.a. Tartu Ülikooli Lugu. https://www.ut.ee/et/tartu-ulikooli-lugu , (02.05.2017). TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata sealjuures vähemust Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on : · enamusotsus kui grupi või ühiskonna enamus mingit seisukohta pooldab, siis selle järgi toimitaksegi. (eestis keeleküsimus.) · kompromiss otsus, mille puhul osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järeleandmisi. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsateks. Tänapäeval on parteide vahel sõlmitavad kompromissid möödapääsmatud. · Konsensus üksmeelne kokkulepe, otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. 1.5 SOTSIAALSED NORMID MEIE KÄITUMISE REGULAATORID. LK 24 28
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud par...
Eestist pidi lahkuma V. Väljas. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Juba 1976. Aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 40 kiri- 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ?Avaliku kirja Eesti NSV-st?, mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teadatuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoo poliitikas. Rahva seas leidis see laialdast poolehoidu. 41. Vastupanu ja repressioonid 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Võimude vägivallapoliitika- 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massiline arreteerimine ja nende vangi- ja sunnitöölaagritesse saatmine. Arreteerimise eest põgenes osa inimesi metsa varjule
Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, tuntut vaimuinimest, kes lootsid sell teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga. kujunevatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Võimulolijad suunasid oma jõupingutused mitte ühiskonna pingete EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed. leevendamisele, vaid kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust. Rahva hulgas
1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutustes osalejad väljendasid kõige muu kõrval ka oma vastuseisu vene keele ja meele pealetungile koolides. Reageerides meelt avaldanud noorte karistamisele kirjutasid 40 eesti kultuuritegelast avaliku kirja NSV Liidu ja Eesti suurimatele ajalehtedele "Pravda", "Rahva Hääl" ja "Sovetskaja Estonia". Sel teel loodeti juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele ning negatiivsetele protsessidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. See kiri oli omamoodi katse ,,inimlikustada" olemasolevat reziimi. 1979. a. koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad (kokku 45 inimest) avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt. riikide valitsustele ning ÜRO peasekretär Kurt Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevaks ning selles nõuti
Kõik kes olid kõrvale kaldunud ametlikust ideoloogiast või võitlesid kommunistliku reziimi vastu; · Nomenklatuur parteiladvik (eliit); · Nõukogude rahvas · 40 kiri - noorsoorahutuste ajel elavnes taas intelligentsi protestivaim. 1980 sügisel koostas grupp haritlasi avaliku kirja Eesti NSV-st, millele kirjutas alla 40 eesti vaimuinimest. Lootsid juhtida tähelepanu ühiskonna probleemidele: keeleküsimus, migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Prooviti inimlikustada reziimi; SOTSIALISM + EESTI 6 · Migratsioon püsiv elukoha vahetus (ränne). SOTSIALISM + EESTI 7 Vastupanu ja repressioonid Metsavennad ehk roheline pataljon
Miilitsa- ja julgeolekuorganisatsioonide abil normaliseeriti olukord. Hiljem proovisid nad protestist osavõtjaid huligaanideks tembeldada. Noorsoorahutuste ajel elavnes ka intelligentsi protestivaim. 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestist teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. See kiri oli katse inimlikustada olemasolevat reziimi. Võimulolijad suunas oma jõupingutused mitte ühiskonna pingete leevendamisele, vaid kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust. Rahva hulgast leidus 40 kiri laialdast poolehoidu. See levis salaja paljundatult käest kätte, süvendades protestimeeleolusid. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
Venestusaeg Käbin vahetati välja, ta ise tahtis Vaino Väljast oma järglaseks, kuid Moskva otsustas, et saab hoopis Karl Vaino. 1978. Kuulutati välja kakskeelsuse nõue, kuigi tegelt taheti aint vene keelt õpetada. See oli ühepoolne kakskeelsus(eestlased vene keelt pidid, venelased eesti keelt mitte). Vastupanu vormid: 1) Tänu venestusele rahulolematuse kasv, koolirahutused, noorsoorahutused. Tervanes ka intelligentsi protestivaim: ,,40 kiri." 1980. okt-nov. Kaplinski, Rummo. Keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Katse inimlikustada reziimi. Kirja koostajad vallandati, koondati jms. Rahva seas levis salaja käest kätte. 2) 1970. aastate lõpus esmakordselt side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel Eestis. Sellele pani aluse Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. EVVA. Stockholmis. Balti apell 1979. aastal Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejad koostasid selle. Nõuti MRP
rootsikeelne. Vaidlus riikliku kuuluvuse üle Soome/Rootsi ja ahvenamaalaste vahel (1918-21) Delegeeriti Rahvaste liidule (1920), mis otsustas küsimuse Soome kasuks (1921), kuna kardeti doominoefekti paljudes piirkondades. Ahvenamaa sai ulatusliku autonoomia (1920) ja saarestiku neutraliteet kinnitati 10 riigi vahelise lepinguga (1921). Mõju Soome ja Rootsi suhetele: omavahelised suhted olid aastaid jahedad (põhjuseks ja Soome keeleküsimus ja Soome piiririigipoliitika suund (1919-1922) II Ida-Karjala kui Soome (keeleline) irredenta - Tartu rahulepingu lisaresolutsioon (1920), milles Nõukogude Venemaa lubas anda Ida-Karjalale autonoomia ja ebamäärane lubadus ingerisoomlaste kultuuriautonoomiast. Hõimusõjad: Eesti vabadussõda, Ida-Karjalas ja Ingerimaal (1919-1922). Piirkondades vabanemispüüdlused Nõukogude Venemaast ja Soome vabatahtlikud (nt Eestis u 3800)
kohanimed on vanemad kui eesti keelsed, saksa Reval pärineb muinas-eesti kohanimest Revala. Tartu, saksa Dorpat. Keskaegsetes dokumentides on ta kirja pandud ld keeles Darpatum?. Vana-Vene leetopissides kannab Tartu nimetus Jurjev. Väga paljude Eesti kohanimede puhul, kui tegemist maakohaga on kunagine küla mõisastatud ja sellisel juhul sks jäi käibele kunagine eesti kohanimi, eesti keeles hakati seda kohta nimetama aga mõisniku perekonnanime järgi. Kohanimed on olnud paljukeelsed ja see keeleküsimus, mitte uue ja vana keele küsimus. Eesti keeles tuleb kasutada eesti k nimetusi. Kuidas spetsiiline perioodi Eesti keskaeg on ajalooteaduses loodud. Seotud poliitilise ajaloo tähtsündmustega, samas päris vaieldamatu niisugune periood ei ole. Kõige pealt aluse sellisele, periodiseerimisele pani kesk- ja varauusaegsed ajalookroonikud, kelle jaoks jutustatav lugu hakkas piiskop Meinhardi tegevusega Väina ääres. See on see perioodi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
