Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi.
Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused ajalooliselt ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks
2015). 2.1 Eesti Ingeri alased uurimused 1920. aastatel Julius Mägiste magistriväitekiri on jäänud tänaseni oluliseks võrdlusallikaks kõigile läänemeresoome murdeid käsitlevatele teadustöödele. Näiteks võib tuua naabermurrete ja -keelte ülevaated „Ingerisoome Kurgola murde fonoloogilise süsteemi kujunemine” (Leppik 1975), „Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia” (Laanest 1986), „Kirderannikumurre” (Must 1987) jt. Eesti Ingeri keelekujusid käsitlenud magistriväitekirja väärtust iseloomustatakse ka sõnaga „igavene” (Viitso 2000). Uurimuses eneses oli käsitletud kaheks alamurdeks jagunev keelepruuk: kreeka-katoliku usku ingrikud ehk isurid ja soomlased-luterlased. Mõlemad keelekujud hõlmavad endasse läänemeresoome keelelisi nähtusi ning keeleteadlane oli registreerinud need äärmise täpsusega. Mägiste sõnade järgi osad viitasid rohkem soome keele, teised isuri-karjala suunda. Palju tuttavat
2 Eesti murded Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest erialdumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Alates 20. sajandi algusest on seoses laiemate liikumisvõimaluste ning põhjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud kirjakeele kasutusega murdeerinevused tugevasti taandunud. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990.
· Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Prantsuse keeleteoreetik Ferdinand de Saussure eristas keelt ja kõnet ( langue et parole). Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse sellega erinevaid keelekujusid ehk variante. Nendeks on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keelevariandid (släng)ning isikukeeled ehk idiolektid. Keel võib olla ka tähenduses keelevõime. Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel.
Austrias, Sveitsis, Saksamaal, Belgias, Hollandis; · Küladevahelised erinevused. · Tihtipeale kumulatiivsed erinevused. · Mingi geograafilise piirkonna erinevatel äärealadel paiknevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. · Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel - Eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Nt Jamaica: britid rääkisid inglise keelt, Aafrika orjad kreoolkeelt. Tänapäeval: · kõrgklass - inglise keel, · keskklassid - murdeahel, · alamklass - kreoolkeel. Dialektoloogia - Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs.
sõnavara on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik 2) inimlaps omandab emakeele e esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata piisab sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed
kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik 2) inimlaps omandab emakeele e esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata piisab sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed
kultuuriliste põhjuste tõttu. Geograafiline murdeala ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult. Küladevahelised erinevused. Mingi geograafilise piirkonna erinevate äärealadel pakinevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Autonoomia iseseisvus Heteronoomia sõltuvus Dialektide jagunemine: 1) Sotsiolektid e sotsiaalmurded 2) Regionaalsed dialektid e kohamurded Suhtlusvõrgustik rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega kui väljaspool võrgustikku olevate inimestega. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid. Inimestele on peale surutud võrgustiku käitumisnormid suletud võrgustikku kuuluvate inimeste keel on sarnane
Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. 93. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika : keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs 94
b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest, mõeldakse sellega erinevaid keelekujusid, ehk allkeeli. Erinevuste määr ja laad sõltuvad küll sellest, kuidas keelt määratleda ja mida pidada loomuliku keele vältimatuiks omadusiks. Loomade keelt võib üldiselt iseloomustada kui signaalikeelt. Inimese hääldusorganid on aegade jooksul spetsiaalselt kohandunud helisignaalida tekitamiseks, osalt isegi samade elundite muude funktsioonide arvel. Inimese süteem ongi geniaalsem: selleks kasutatakse vaid väikest hulka (harilikult 20-
loomuomane soov samastuda endasarnastega ja vastanduda võõrastele. Korra olulise osa moodustab usaldusväärne vahetegemine sise- ja välisrühma ehk „meie” ja „nende” vahel, keel on aga üks hea käepärane vahend selleks, kõrvuti rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundiga3 . Eesti rahva enesemääratluses on keel lausa kesksel kohal ja põhiseaduseski kaitstud, aga piirkondlikke ja sotsiaalseid keelekujusid kasutavad omade äratundmiseks ka väiksemad rühmad rahvuse sees – tänavaslängist projektitaotluste sõnastamise kirjutamata reegliteni. Suhtluse arusaadavuse asemel on seega palju laiem rahvuse või muu rühma kooshoidmise ja „nendele” vastandamise eesmärk. Vaatamata oma inimlikkusele ja mõistetavusele pole võõraviha ehk ksenofoobia nii avalik väljendamine viisakas. Mõnes olukorras, näiteks töötajate värbamisel või edutamisel, võib see olla ka otseselt ebaseaduslik.
annaabi.ee 
