uuendusel pole selgelt eristatavat funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism sellega midagi peale hakata. Eristus: parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsised, tähelepanu väärivad jne. Keelekollektiive peetakse ühtlaseks, idiolekt (individuaalne kõnepruuk) ei mahu strukturalistlikku skeemi. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia): keele varieerumine ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). Isogloss joon murdekaardil, eraldab erineva keelekasutusega alasid.
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool.
oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk
oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk
põhimõtete ja meetodite pihta. (Õim 2000: 11) Üks noorgrammatikute põhiteese oli: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. Noorgrammatikud arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnika. Selle najal sündisid mitmed 5 uurimisalad, mis tänapäeval on keeleteadused lahutamatud osad murdeuurimine, keelegeograafia jne. Lõppkokkuvõttes uurisid sajad keeleuurijad üksikute keelte üksiknähtuste arenemist läbi aja, ent keel kui tervik, keele olemus kadus keeleteaduse vaateväljast. Tähelepanu oli nihkunud sisult vormile. (Õim 2000: 12) 6 3. Tänapäeva keeleteadus 3.1 Strukturaallingvistika Strukturaallingvistika kujunes välja 20.sajandi alguses ning idee nägi välja selliselt, et keel on
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid:
suuna. KOOPERATIIVSUSPRINTSIIP (Grice 1967) Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti Kvantiteedimaksiim•Anna nii palju infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim•Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks
analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide ,,see mees on poissmees" on sünteetiline, ,,see poissmees on mees" analüütiline ja ,,see poissmees on minu õde" vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. 21. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Eeldused: · ,,Teaduslikkus püüdlusena" · Keelegeograafia ja murrete uurimine 19.saj II poolest alates (nt mõiste ,,isogloss"). Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna seoste uurimist. Normiks peetakse pigem mitmekeelsust kui ükskeelsust. Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus,
1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. · Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest"
• KA ei ole kõnelejakeskne tegevus vaid koostegevus; • keel on refleksiivne: keeleline väljend nii sõltub kontekstist kui ka loob seda. • Tänapäeval võivad siiski pragmaatika ja vestlusanalüüs olla koos. 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist TERMINID: Sotsiolingvistika koodivahetus - rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses Sotsiolingvistika eelkäijad • keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest • murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele jms • ideaalne informant (keelejuht) oli vana maamees, kes oleks elu jooksul võimalikul vähe liikunud 20. sajandi keskpaik • terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks
· Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. · D sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta · D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased
Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. · Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest"
Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 43. XIX sajandi psühhologism keeleteaduses Steinthal rajaja, toetus Humboldtile; Steinthal võttis omaks Herbarti käsitluse inimvaimu ,,assotsiatiivsusest" organistastioonist (so välismuljete poolt stimuleeritud mõtted arenevad ajus spontaanselt üksteise järel, üks mõte tekib teisest vastavalt alateadvuslikele assotsiatsioonidele). Lazarus koos Steinthaliga rahvapsühholoogia ja keeleteaduse
annaabi.ee 
