Looduses käies tunneme me alati, et see õhkkond, mis seal on, on kuidagi mõnusam. See on kuidagi puhtab ja värksem ning juba sellepärast peaksime me tihedamini looduses viibima. Värske õhk aitab meil ka oma mõtteid selgeks mõelda. Ja muidugi on olulised ka kõik loodusannid. Kus mujalt saaksime me tee jaoks korjata ravimtaimi, kui oleme külmetunud? Kus mujal saaksime me nautida mustikate, metsmaasikate ja pohlade ehtsat maitset? Kust mujalt korjame me neid imehäid seeni, millest keedame seenekastet? Loomulikult on vastus: Loodusest. Loodus on nagu omaette maailm, mis aitab meil elus püsida. Kuna loodus teeb meie heaks nii palju, siis peaksime me temast rohkem hoolima. Igakord kui oleme looduses, peaksime me nautima selle ilu ning ande. Mina arvan, et peaksime loodusele andma sama palju vastu, kui tema meile annab ning loomulikult külastama teda tihedamalt. Alati peab looduses valitsema ka tasakaal. Selle säilitamisele saame me ka ise kaasa
saaki. Loodus on seadnud nii, et inimene oskab kõike, mis teda ümbritseb enda hüvanguks ning heaks ära kasutama. Nii kasutab terve maailma rahvastik infravalgust enda tarbeks, teadmata tavaliselt, et see on infravalgus. Me kasutame infravalgust, et kuivatada oma pesu, keeta sööki ning küpsetada. Suurimaks infravalguseallikaks on päikene, mille toimel kuivatame oma pesu. Lõket tehes, tekitame samuti allika, kust kiirgub infravalgust, millel küpsetame ja keedame enda eluks tarvilike toitaineid. Infravalguse abil toituvad paljud röövloomad, kuna see aitab neil öösiti näha oma saaki. Teadlased väljamõelnud infravalgusega seotud infrapunaprillid - ja andurid, mis tajuvad soojust ning seetõttu on võimalik kasutada selliseid prille sõjas ning luuremissioonidel. Infrapuna kiirgavad kõik kehad alla 600 kraadi, üle selle tekib hõõguval kehal juba punane valgus. Infrapunaastronoomia on valdkond, mida kasutavad astronoomid,
Kui rasva kuumutatakse, siis esmalt tahked rasvad sulavad, täiendaval kuumutamisel aga hakkavad need lagunema. Kui rasvu liiga kõrgel temperatuuril või pikka aega kuumutada, halveneb nende kvaliteet järsult (need hakkavad suitsema). Emulgeerumine Toiduainete keetmisel sulavad nendes sisalduvad rasvad ja lähevad toiduainest keeduvedelikku, kus osaliselt emulgeeruvad ning võivad ka laguneda. Mida kõrgemal temperatuuril, st mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98 °C), puljongi pinnale kerkinud rasv aga aeg-ajalt ära riisuda. Praktikas avaldub: · Puljong muutub keetmisel sogaseks, kui selle pinnale kerkinud rasvakihti keetmise vältel ei eemaldata. Lagunemine Toiduainete praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170 °C, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt.
valmistamist: vahukoor vahustatakse, lisatakse kas jogurt/kohupiimakreem ja lõpus lisatakse zelatiin. Kohupiim läbi sõela, või vahustatakse 26. Vahukoorekreemi vead ja põhjused: · Läheb tükki üle vahustatud, zelatiin pole korralikult segatud, kohupiim pole läbi sõela aetud. · Vedel/vesine vahukoor ebakvaliteetne, liiga kauaks seisma jäänud. 27. Trühvlitordi puru: Suhkur ja vesi, keedame siirupi 115-117°C. Lisada juurde rasvaine, kakao, vanilliin. Segada võib laual, ühtlaseks massiks. Muutub venivaks, pehmeks. Võib jätta lauale hanguma või segada seni, kuni muutub puruks.
Kollane: putkeõied, kaselehed, paakspuulehed, maarjajää. Kollast annavad ka sibulakoored. Värvimine: Kõigepealt teeme kolletuse: kuumutame vee keema ning valame värvinõusse. Lisame maarjajää: 1 liitrile supilusikatäis maarjajääd (võib olla ka veidi vähem). Segame, lahustame. Paneme puhtaks pestud lõnga ööseks vedelikku likku, vahetevahel segame, et lõng oleks ühtlaselt hapu. Öeldakse, et lõng on kollotusõs.Hommikul keedame vees putkeõisi või paakspuulehti. Lehti korjatakse, kui need on noored (kevadepoole) siis tuleb ilusam värv. Korjan ikka keskmise korvitäie putkeõisi või puulehti, siis panen veega keema. Kui vesi on kollane, pigistame lõnga maarjajää lahusest tahedamaks ning asetame lõnga vette ja keedame kuni 30 minutit. Liiga kaua ei või keeta, sest värv võib maha tulla. Loputame lõnga veest läbi ja paneme kuivama. Kui panna lõngaviht päikese kätte, siis
glükoosi Tärkliserikkad on kartuli mugulad ja teraviljade terised. ÜLESANDED · energeetiline- 1g lõhustumine= 4 kcal · glükogeen kui varuaine ( maks, lihased) · kaitsefunktsioon- antikehade, hüübimisfaktorite koosseisus · kuuluvad hormoonide koosseisu · toitelinefunktsioon ( laktoos ) 32. Nõuded laste toidule · värske ja naturaalne · soolasisalduse tõttu ei sobi konservid, vorst, juust, kartulikrõpsud, ketsup · toitu keedame, hautame või grillime · maitsestamiseks maitsetaimed'piisav ja mitmekesine · TOITAINED TÖÖDELDAKSE ORGANISMILE SOBIVAIK KOMPONENTIDEKS, MILLE JÄREL TOIMUB IMENDUMINE 33.Toidupüramiid- laste tervisliku toidu alus Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Põramiidi alumises osas on need
täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. See pühapäev tähistab kirikukalendris Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha. Lihavõtted lõpetasid paastuaja, millest ka nimetus. Lihavõtte ajal veeretatakse mune. Munaveeretamise mäng on tuttav eeskätt Setumaal. Harilikult asus munaveeretamise plats (muna-loomka) kiigeplatsi kõrval. Ka meie peres peetakse munapühi. Pühade ajaks keedame mune ja värvime need mitmesuguste värvidega. Ka toad on vastavalt kaunistatud, et oleks ikka pühademeeleolu. Enne pühi on vaikne nädal. Vaiksel nädalal on Suur Neljapäev, Suur Reede ja Vaikne Laupäev. Vaikse Laupäeva öösel vastu pühapäeva, toimub kirikus liturgia. Siis viiakse kirikust ristid ümber kiriku ringkäigule ja neile järgneb rahvas, kes hoiavad käes põlevaid küünlaid. Pühapäeva hommikul katame laua, et pidulikult lihavõtteid tähistada
spelta nisu. Troojast on leitud ka üheteranisu. Mesopotaamias kasvatati nisu juba 5000.a. e. Kr. Vanast maailmast rändas nisu 1528.a. Lõuna-Ameerikasse, 1788.a. Austraaliasse ja 1812.a. Kanadasse.. Vanas Egiptuses oli leib kõige väärtushinnanguks. Aastasadu maksti leivaga palka. Meil kasvatakse nisu vähem kui mujal maailmas, sest ta vajab head mulda ja on külmatundlik. Nisujahu on meie igapäevatoidu lahutamatu osa. Sööme saia ja müslit, keedame mannaputru, paneme võileivale keeduvorsti (ka selles on sageli nisujahu), maiustame kookide, küpsiste ja vahvlitega, valmistame pastaroogi jne.. [4.] 3.1.2.Oder Oder on üks vanemaid kultiveeritud teravilju, niisama vana kui on põllumajandus isegi. Oder oli põhiline toiduteravili Tiibetis juba 7000.a.e.Kr. Odrajahu segati tee ja võiga taignaks, millest vormiti lahtisel tulel küpsetatavad kakukesed. Tänapäevalgi süüakse odrakaraskit Edela-Aasias ja Tiibetis
takistusega. 6. Millega mõõdetakse mida? Termomeetriga mõõdetakse temp, vaakummeetriga alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri rõhku. 7. Näide kahe parameetri omavahelisest seosest – rõhk ja temp Kui tõsta rõhku, siis tõuseb temperatuur. Entroopia. Keemisel, mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on ka temperatuur. Mida madalamal rõhul me keedame, seda madalam on ka temperatuur. 8. Näide üle- ja alarõhu kohta Alarõhk – vaakumpakendamine, pumba imipool, vaakumkuivatus, vaakumjahutus. Ülerõhk – pressimine, autoklaavimine, homogeniseerimine. 9. 2 tegurit koos selgitusega, mis mõjutavad aine viskoossust. Viskoossus sõltub antud aine osakeste mõõtmetest, mida suuremad ja raskemad osakesed, seda suurem viskoossus. Temperatuur – mida kõrgem temperatuur, seda
Suurem osa puljongisse läinud rasvast kerkib pinnale, osa aga emulgeerub, muutes puljongi sogaseks. Emulgeerumise tagajärjel tekib suurem kokkupuuteid kuuma veega ja tekitavad head tingimused rasva lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduainete parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C kraadi, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub
Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega. Nõgeselehtede keedist saab kasutada välispidiselt, näiteks reumavalude leevendamiseks. Sama toime on nõgesevihtadega vihtlemisel. Hea peapesuvee saame, kui keedame nõgeseid vees ja peseme saadud veega pead. Selline ravi vabastab meid kõõmast, soodustab juuste kasvu ning peatab juuksekarvade väljalangemise. Eriti hea on toime aga siis, kui lisame keetmisel kõrvenõgestele veel takjajuuri. Seetõttu lisatakse nõgeseekstrakti ka sampoonidele. Nõgest võib vaadelda kui toidutaimena. Kevadised värsked nõgesed on suurepäraseks salatiks ja neist saab väga tervisliku vitamiinirikka supi
· Tatart sõmera pudru tarbeks ei pesta vaid röstitakse,mõnikord praetakse väheses rasvaines PASTA JA PASTATOIDUD · Pastatooted o Kuivatatud pasta o Värske p. Durum nisujahu kasutatakse värske pasta tegemiseks · Täisterajahust · Värvililsed pastad-punased ja rohelised Pasta keetmine 1. Roheks vees (1:10) 2. Vesi mulinal keema 3. Sool(sool)(+õli) 4. Pasta-liiguta 5. Keedame al dente,kaaneta,kõrgel kuumusel 6. Nõrutakse sõelal 7. Hoia natuke keeduvett alles · Värske pasta 1. 15 sek Pasta toidud TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Erinevate kastmetega tomat-,koore-,õli- (oliiv)kastmed,liha,kala,köögivili,seened,parmesanjuust · Vormitoidud- · Lasanje (lasange) · Pastasalatid · Supid Tuntumad pastad ja toidud · Pasta bolognese · Pasta primavera · Pasta carbonara(suitsupeekon)
Suurem osa puljongisse läinud rasvast kerkib selle pinnale, osa aga emulgeerub, muutes puljongi sogaseks. Emulgeerumise tagajärjel tekib suurem kokkupuutepind kuuma veega ja tekivad head tingimused rasva lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, st mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aga aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduaine maitse parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Praadimisel toiduainesse imendunud rasv muutub vähe, seetõttu väheses rasvas ning optimaalsel
läinud rasvast kerkib pinnale, osa aga emulgeerub, muutes puljongi sogaseks. Emulgeerumise tagajärjel tekib suurem kokkupuuteid kuuma veega ja tekitavad head tingimused rasva lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduainete parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C kraadi, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine
Tuhka saan ülearu, aga kulda mitte kübetki!» Dom Claude liigutas ennast kärsitult. «Ma ei kõnele teiega mitte sellest, magister Jacques Charmolue, vaid teie nõiameistri protsessist. Teie sõnade järgi on see Mare Cenaine, Arvekoja laekur. Kas ta oma nõidust ise tunnustab? Kas piinamisel tagajärgi oli?» «Oh ei,» vastas magister Jacques ikka veel kurblikult naeratades. «Seda lohutust meil pole. See inimene on ju nagu kivi. Küllap keedame ta Seaturul elusalt, ilma et oleksime tal sõnagi suust saanud. Muidugi ei põrka me millestki tagasi, et tõtt kätte saada. Ta liikmed logisevad juba kõik, oleme igasuguseid rohtusid peale pannud, nagu vana naljahammas Plautus * ütleb: Adversum stimulos, laminas, crucesque, compendesque, Nervos, catenas, carceres, numellas, pedicas, boias.' Midagi ei aita. See inimene on hirmus. Kõik asjata.» «Kas te ta majas midagi uut pole leidnud?»
annaabi.ee 
