väärikus algselt rahvas uskus neid, hiljem tehti riigi heaks väga väikse palga eest) hirmuõhkkond, vähemusrahvuste tagakiusamine (juudid), · Suur tähelepanu sõjatööstusele allumine ainuisikulisele juhile. · Näljahäda, kaubapuudus · Isikukultus Stalini suhtes EESMÄRK II Teha saksa rahvast maailmavalitseja et NL tunnustataks sõjaliselt MAAILMASÕJAS SURMADAATUM 1945 - suitsiid 1953
- Eesti kaudu jäeti välismaailmale NSV Liidust hea mulje. - Pöörati tähelepanu inimeste igapäevaelule (elukoht, riided, tarbekaubad) - Sulaajal kaob ära illusioon, et Eesti võib vabaks saada. - inimesed astusid Kommunistlikusse Parteisse. - Eestil oli majanduses iseotsustamis võimalus. · 1970 ja 80-ndate esimene pool Stagnatsiooni periood - seisakuaeg ühiskonnas - arengut ei toimunud - kommunistliku partei suur mõjuvõim - majanduslikud raskused - pidev defitsiit kaubapuudus (talongid) - demograafiline probleem eestlased hakkasid vähemusse jääma. - NSVL rahaloomine, koma saveticus - vene keele ja kultuuri jõuline peale surumine - looduse reostamine(suur ettevõtted, suur majandid ja sõjavägi.) - sotsiaalne pessimism käega löömine (alkoholism, enesetapud) · 1980-ndate teine pool ja 90-ndate algus Eesti taasiseseisvumine · 1991... Taasiseseisvunud Eesti. +
Keegi pole rahul, aga kõik on poolt. Nimetage kaks nõukogude majandusele ja kaks ühiskonnale iseloomulikku joont. Vastates tuginege anekdoodile ja oma teadmistele. (1 punkti annab näide koos selgitusega.) Majandus Näide: pole tööpuudust; majanduses on esikohal plaani täitmine, plaanimajandus Selgitus: on töökohustus, palka makstakse ka ainult töölkäimise eest; plaani täitmine oli sageli formaalne, seetõttu ei olnud sageli piisavalt vajalikke kaupu Näide: kaubapuudus (defitsiit) Selgitus: inimesed seisid järjekordades, osteti seda, mida parajasti müüdi Ühiskond Näide: nõukogude ideoloogia rääkis küllusest riigis Selgitus: inimestele selgitati, et elu nõukogudemaal on parim maailmas Näide: valimistel anti alati ainsa kandidaadi poolt 99,9% häältest Selgitus: kuigi inimesed polnud valitsevate oludega rahul, tehti kaasa nn. nõukogude demokraatia mängimist
nii elementaarne kaup. Seda sai osta näiteks Kanakülast. Selleks, et saada tavalist kaupa, nagu riided, pidid inimesed palju reisidelt kaasa ostma. Inimesed, kellel oli võimalus reisida käisid paremini riides ning neil olid suuremad võimaluses. Näiteks meremeestel oli selge eelis kõigi ees, kuna neil oli võimalik reisida paljudes riikides ning sealt kaasa tuua huvitavaid ja vajalikke asju. Ma arvan, et mõnes mõttes oli kaubapuudus kasulik, kuna inimesed väärtustasid siis seda vähest, mis neid oli, mitte nagu tänapäeval, kus inimesed on sageli vingus näoga, kuigi neil kõik on olemas. 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reziimi. Inimestel lasti korraldada öölaulupidusid, kus sajad tuhanded
· kulmineerub küüditamisega '41 · punane terror, genoksiid-rahva vastu Muudatused 1) Poliitika · ENSV Ülemnõukogu · Vabariigi valitsus- Rahvakomissaride Nõukogu (Ministrite nõukogu) · KÕIGE KÕRGEM- Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) · linna- ja vallavalitsus-täitevkomitee · miilits · sõjavägi ja kaitseliit aeti laiali · uus põhiseadus 2) Majandus · riigistamine · maareform · uus raha, ebaõiglane kurss · kaubapuudus 3) Kultuur · koolides õpetati marksismi-leninismi · NL ajalugu ja konstitutsiooni · kultuuriväärtuste hävitamine( raamatute põletamine, mälestussammaste hävitamine) · tsensuur --- Ümberkorraldusi viis ellu Siseasjade Rahvakomisariaat
4. Igapäevaelu a) Toiduainete ja tarbekaupade puudust leevendas kaardisüsteem b) Inimesed hankisid kaupa sõjaväelt, mida varustati eelisjärjekorras c) NSV Liidus levivat näljahäda leevendasid abisaadetised lääneriikidest (USA konservid) d) Olukord Saksamaal: · Hitler suutis 1942.aastani järgida põhimõtet, et sõda ei tohi halvendada sakslaste elatustaset · lüüasaamised rindel muutsid elu ka Saksamaal rakendati naistööd ja algas kaubapuudus e) Kõige vähem mõjutas sõda USA-d: · majanduse kiire areng (abisaadetised liitlastele) · Ameerika kultuuri levik Hollywoodi filmid ja moodne muusika f) Omalaadne kultuurivahetus, eriti muusikas: · Saksa sõdurilaul "Lily Marleen" sai populaarseks mõlemal pool rinnet · venelaste populaarseim sõjalaul oli "Katjuusa" II maailmasõja lõpp ja tagajärjed 1. Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine a) Lend-lease USA laenu-rendileping koalitsioonipartnerite
b) Majandus: Peamiseks eesmärgiks sai iganenud mõisamajanduse kaotamine. Asutava Kogu seaduste alusel viidi läbi põhjalik Maareform,(1920) mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati välja kõigile asendustaludena. Loodi 56000 uut talu ja rajati sadu külasid. Kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel. Taastati majanduslikud sidemed Veneaaga. Majandust arendas ka kaubapuudus siseturul. Lühikese ajaga rajati tuhandeid kaubandus- ja tööstusettevõtteid ,mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. Kahjuks said aga liiga palju raha viljatute äriplaanide autorid ja petturid. 1923 halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu langema. (Eesti Pank oli sunnitud maha müüma suurema hulga oma kullavarudest). Kriisist väljumiseks viidi läbi uut majanduspoliitikat.
tellimine. Traditsiooniline varude kontrolli meetod on (mida sageli nimetatakse majanduslikuks koguseks) EOQ. See lähenemine põhineb optimaalse tellimuse arvutamisel, kus minimeeritakse tellimuse summat, transporti ja kauba puudust. Järgnevalt on välja toodud kõik alternatiivsed varude kontrolli meetodi: EOQ (majanduslik kogus), see on traditsiooniline lähenemine, sest see baseerub optimaalse tellimuse arvutamisel, kus minimeeritakse kogukulud: tellimus, transport ja kaubapuudus. EOQ valemit kasutatakse selleks, et kalkuleerida: ,,kui palju tellida". Reorganiseerimise punktis sätestatakse, millal tellida. Tüüpilistel ettevõttetel on sätestatud, et reorganiseerimise punkt põhineb tarneajal ning sooviga ohutusvaru hallata, et toime tulla ootamatu nõudluse muutumisega. MRP (materjali nõudluse planeerimine), selle lähenemisviisi eesmärk on vähendada nõutud varude taset läbi toodangu plaani, et hinnata vajadusi. Eesmärk on säilitada
Mõisnikud jäid ilma ka mõisahoonetest, sest ka need võeti ära. Osadesse pandi koolid, lastekodud, vanadekodud, mõnda vallamaja või rahvamaja, aga kõiki ei saadud kasutusele võtta ning need jäid lagunema. Veel jäi neid suurelt lagunema Nõukogude ajal. Pärast Eesti Vabariigi teket tuli kohe paika panna rahandus. 1919 kehtestati mark ja penn kui ainsad kehtivad rahaühikud. Üks mark oli 100 penni. 1920 – 1922 oli majanduse väga kiire tõus. Sõda oli möödas, kaubapuudus vajas lahendamist ja kõrval oli Vene turg, kust sai toorainet ja kuhu sai kaupa viia. Enne sõda arenenud metalli- ja masinatööstus jätkas arengut. 1923 pani Venemaa turu kinni, enam ei müüdud toorainet ega ostetud toodangut. Peale selle avastati, et oli palju vale majandamist, oli võetud laenu. Riigi päästmiseks pankrotidelainest andis riik ettevõtetele uut laenu. Et võimaldada laenu andmist, müüs riik kullavarud maha. Tollane rahandusminister Otto Strandmann
❧ Pagulasvalitsused ja vastupanukeskused versus kommunistlikud valitsused ❧ Poola põrandaalune armee Armija Krajova ❧ Balti riikide läänemeelne vastupanuliikumine ❧ Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) ja Stepan Bandera ❧ Nõukogude partisaniliikumine Valgevenes ja Lääne-Venemaal Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ Kaardisüsteem ❧ Kaubapuudus sundis olema leidlik ❧ Ersatskaubad ja sõjaväekaubad ❧ Ameerika abi Nõukogude Liidule ❧ Naiste töölerakendamine ❧ Ameerika kultuuriekspansionism ❧ Sõjaaegne kultuurivahetus Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ „Suur valss“ ja Miliza Korjus https://www.youtube.com/watch?v=26lm82M7L2Q ❧ Marlene Dietrich „Lily Marleen“ https://www.youtube.com/watch?v=qPUMAFhfRHk ❧ „Siegfried Line“ https://www.youtube.com/watch
sulgemine psühhiaatriakliinikusse; 1979 Balti apell-nõuti salaprotokolli tunnistamist ja välja toomist, kaasnenud probleemide lahendamist; · Majanduse allakäik - ekstensiivne areng, hüdroelektrijaamad/jõgede ümberpööramise plaanid, BAM loomine- raudtee läbi siberi, lõpuni ehitamata, keskkonna saastatus meeletu; Suurenes kaubapuudus e defitsiit; nomenklatuur elas hästi. · Süsteemi kriis - juhtkond vananes, majandus ei toiminud, reforme ei tehtud. Tööl käidi, aga tööd ei tehtud! 1982 suri. · 1985 võimule Gorbatsov (ainulaadne kuna oli omandanud Moskva Ülikoolis kõrghariduse (2 kõrghardust)), NL oli jõudnud allakäigu trepi viimasele astmele Perestroika. Hiina Rahvavabariik
2) sisepoliitiline kriis ehk tekkis rahulolematus võimulolijatega. sisepoliitiline kriis tekkis, sest võimulolijad ei teinud midagi, et kriisist välja tulla (lehmakauplemine) ja ihaldus oli tugeva käe järele. 17. Majandus Eesti Vabariigis Eesti majandus oli Vabadussõja järel orienteeritud idaturule. 1920 22 toimus majanduse väga kiire areng ja see oli tingitud: · suhetest Nõukogude Venemaaga (tooraine) · siseturul oli kaubapuudus 1923 puhkes majanduskriis laenud, Venemaa sulges oma turu ja polnud kuskilt toorainet tuua ja kellelegi müüa. Kriis tingis uue majanduspoliitika. 1) sisseveo piiramine 2) väljaveo suurendamine tuli toota seda, milleks Eestis oli toorainet Põllumajandus : või, muna, peekon ehk karjakasvatus, kanakasvatus ja seakasvatus. peamised kaubanduspartnerid olid Inglismaa ja Saksamaa Tööstus: põlevkivi kaevandamine ja seda kasutati nii keemiatööstuses kui ka põlevkiviõlina
Peaministriks kinnitati Edgar Savisaar Erimeelsused 1990 aastal hakkasid välja kujunema erimeelsused rahvuslike jõudude vahel Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (E.Savisaar jt) uue vabariigi väljakuulutamist Eesti Kongress (Tunne Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist 15.mai 1990 Interliikumise meeleavaldus Toompeal Iseseisvumisprotsess hakkas venima 1990 aastal hakkasid ilmnema rahva väsimise tundemärgid. Tunda andsid olmemured (kaubapuudus). Lisaks süvendasid pessimismi lahkhelid rahvuslike jõudude vahel 3. Märts 1991 iseseisvusreferendum 77,8% hääletanutest toetas iseseisvust Iseseisvuse taastamine Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991a augustis riigipöördekatse ajal: Vaieldi kahe variandi vahel a) Kuulutada välja Eesti Vabariik b) Taastada Eesti Vabariik „Ajaloo lõpp“ F.Fukuyama „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ S
Erimeelsused: ● 1990.aastal hakkasid välja kujunema erimeelsused rahvuslike jõudude vahel. ● Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (E.Savisaar jt) uue vabariigi väljakuulutamist. ● Eesti Kongress (T. Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist. 15.mai 1990 ● Interliikumise meeleavaldus Toompeal Iseseisvumisprotsess hakkas venima. ● 1990.aastal hakkasid ilmnema rahva väsimise tundemärgid. Tunda andsid olmemured (kaubapuudus). Lisaks süvendasid pessimismi lahkhelid rahvuslike jõudude vahel; 1991.a.jaanuar. ● Toompea kaitse; Iseseisvusreferendum 3.märts 1991 ● 77,8% hääletanutest toetas iseseisvumist; Iseseisvumise taastamine ● Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991.a.augustis riigipöördekatse ajal; ● Vaieldi kahe variandi vahel: ○ Kuulutada välja Eesti Vabariiklased; ○ Taastada Eesti Vabariik; 20.august 1991
, milles osales vähemalt 3, enamasti 4 või 5 erakonda. Majandus Peamiseks eesmärgiks sai iganenud mõisamajanduse kaotamine. Asutava Kogu seaduste alusel viidi läbi põhjalik maareform,(1920) mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati välja kõigile asendustaludena. Loodi 56000 uut talu ja rajati sadu külasid. Kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel. Taastati majanduslikud sidemed Veneaaga. Majandust arendas ka kaubapuudus siseturul. Lühikese ajaga rajati tuhandeid kaubandus- ja tööstusettevõtteid ,mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. Kahjuks said aga liiga palju raha viljatute äriplaanide autorid ja petturid. 1923 halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu langema. (Eesti Pank oli sunnitud maha müüma suurema hulga oma kullavarudest). Kriisist väljumiseks viidi läbi uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati kaupade
kuni pole selge, milline on Eesti seisund uues Euroopas. 1942. aasta sügisel usuti küll veel, et Saksamaa võidab Nõukogude Liidu, kuid arvati, et lõpuks võidab ikkagi Inglismaa. Saksamaa võidu saavutamiseks arvas saarerahvas vajaliku olevat sõja lõpetamise kauges Aafrikas ning prantslaste aktiivsema kaasamise Nõukogude Liidu vastu. Sõjasündmused 1942. aasta lõpus Idarindel panid rahva juba kartma Saksamaa lüüasaamist. Suurt pahameelt tekitas rahva hulgas sõjaaegne kaubapuudus. Suurt puudust tunti suhkrust ning ilmselt ükski viis, kuidas seda vähest jagada, poleks hea olnud. Majandus- ja Transpordidirektooriumi otsus, et suhkrut antakse vastukaubana marjade eest, tõi kaasa, et nüüd ei müünud aiaomanikud enam teistele marju ja kogu suhkur läks ainult nende kätte. Sõjaaegses lihapuuduses panid okupatsioonivõimud suurt rõhku kalapüügi edendamisele ja selle eest lubati preemiaid. Saaremaal oli see eriti oluline. Kalurid nurisesid aga kõrgete
esinduskamassidelt, parem oleks, peaminister Savisaar polnud veel Tallinnasse jõudnudki... 77. Kaitsesime Rein Milleri kabinetis Jõgeva maakonna teise poolaasta eelarvet. Oma toodangut nõustub meile suhteliselt odavalt müüma Moskva börs. Suhteliselt odavamalt seetõttu, et Eestis on hinnad kõrgemad kui mujal Nõukogude Liidus. Tartu piimakombinaadi direktor Arvi Soll ei taha Jõgeva maakonnaga lepinguid sõlmida (Poliitikaosakond: 1991). Oli väga suur kaubapuudus, NSV Liit lagunes ja kaupa ei toodetud piisavalt, seetõttu oli sellest puudus. 4 78. 1. juulist on Jõgeva põlluameti juhataja ja ühtlasi abimaavanem Ilmar Tupits. ,,Olin 1975. aastal Jõgeva katsesovhoosi osakonnajuhataja, seemnekasvatuse peaagronoom ja tootmisdirektor." (Lukas: 1991). Ametisse asus noor ja asjalik spetsialist, kes tegi hiljem karjääri ka ministeeriumis. Olukord
annaabi.ee 
