..................................................................................10 2.1Mis on Maailma Kaubandusorganisatsioon?.............................................. 10 2.2Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur............................................ 11 2.3Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevuse peaeesmärgid intellektuaalomandi õiguskaitse vallas............................................................. 13 3. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping .................................... 14 3.1 Intellektuaalomandi õiguste mõiste ning nende kaitsmise eesmärgid .......14 3.2 TRIPS lepingu eellugu................................................................................15 Intellektuaalomandi õiguste liik................................................................. 16 Objekt............................................................................................................16 3
Ärisaladus Ärisaladus on ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Ärisaladuse kaitse näeb ette Intellektuaalomandi kaitse kaubandusaspektide lepingu (nn TRIPs-leping) artikkel 39, mille kohaselt on ettevõtjal õigus takistada nende valduses oleva teabe levitamist, või teiste isikute poolt omandamist või kasutamist teiste ettevõtjate poolt viisil, mis on vastuolus heade äritavadega, tingimusel et selline teave: 1. on salajane, st ei ole vabalt kättesaadav või teada isikutele, kes tavaliselt sellise informatsiooniga tegelevad 2. omab saladusesolemise tõttu ärilist väärtust ja 3
2. Tariifide ja kaubandustõkete kaotamine ja vähendamine läbirääkimiste teel. 3. Import- ja eksportkaupa tuleb kohelda võrdselt. V.a enamsoodustusleppe korral. 4. Võrdse kohtlemise reegel, kõikidel kaupadel ühesugused maksud. Tollis makstakse aktsiisi ja käibemaksu. GATT- i töö algas läbirääkimiste organ. WTO peakorter on Sveitsis Genfis 1994. a reformiti GATT WO- ks. GATS teenuste ja kaubanduse üldleping TRIPS intellektuaalomandus kaubandusaspektide leping. Peamine WTO eesmärk on soodustada rahvusvahelist kaubandust. *Hea pool: koostöö ja lihtne omavahel kaubelda. *Neg pool: erinevad maksud. Eesti liige alates 13.nov 1999 Kõige suuremad probleemid Eestis *Praegu Daha vool 2001 20... Otsustati Venemaa ühinemine WTO ga.
14. aprillil 1891.a. sõlmiti nn. Madridi kokkulepe, mis hõlmas kauba ning teenindusmärkide rahvusvahelise registreerimist. 15.juuli 1957.a. sõlmiti Nizza kokkulepe5 (Eesti liitus 27.05.1996) märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni kohta ning 1958.a sõlmiti nn. Lissaboni kokkulepe päritolunimede kaitse ja nende rahvusvahelise registreerimise kohta ja 15.aprill 1994.a. sõlmiti Marokos Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (Eesti liitus 13.11.1999)6 kokkulepe nn. intellektuaalse omandi kaubanduslike aspektide kohta. Ülaltoodud lepped on aluseks rahvusvahelisele kaubandustegevusele ning tänaseks on moodustatud kõikide ülaltoodud organisatsioonide juurde Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide komisjonid kelle ülesandeks on lepetega seotud päevaprobleemide arutamine nende kaasajastamine. 4 Paris Convention for the Protection of Industrial Property
4 mille ülesanneteks on liikmetevaheliste vaidluste lahendamine ning liimete kaubanduspoliitika ülevaatamine WTO sekretariaadi aruannete põhjal. Peanõukogu tööd toetavad: kaubavahetuse nõukogu (GATT-i lepingu toimimise jälgimine); teenustekaubanduse nõukogu (GATS-i toimimise jälgimine); intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (TRIPS lepingu toimimine). Otsused võetakse WTO-s vastu liikmete konsensuse alusel (konsensuseks loetakse kõigi liikmete nõusolekut). Kui konsensuse saavutamine ei osutu võimalikuks, võetakse otsus vastu häälteenamusega, kusjuures igal liikmesriigil on üks hääl. Teatud otsuste (WTO põhikirja muutmine, liikme lahkumine organisatsioonist) on vaja kohati kuni ¾ -list häälteenamust. WTO peakorter asub Genfis, Sveitsis
Füüsiliste isikute kohalolek sõltub ainult nende teenuse andmisega vastavas riigis. (nt raamatupidajad, arstid, õpetajad) [2] 6 5. GATS´I TEKE WTO multilateraalse regulatsioon põhineb asutamislepingul ja kolmel aluslepingul: GATT ja selle siduslepingud, teenustekaubanduse üldleping (GATS General Agreement on Trade in Services) ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS Trade Related Intellectual Property Rights). Lisaks on WTO all nn. mõnepoolsed kaubanduslepinguid, mille osalisteks on vaid mõned WTO liikmed, näit. tsiviilõhusõidukikaubanduse leping (Agreement on Trade in Civil Aircraft) ja riigihankeleping (GPA - Government Procurement Agreement). WTO lepingutega seondub ka tugev ühine vaidluste lahendamise mehhanism, mille kaudu organisatsiooni liikmed kehtestavad oma õigusi ning lahendavad lepingute täitmisel tekkivaid erimeelsusi
Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning sellest tulenevalt on Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks ka Euroopa Liidu õigus. Intellektuaalse omandi valdkond kuulub Euroopa Ühenduse alla, seega siis Euroopa Liidu esimese samba alla 5ning on osaks Euroopa Ühenduse siseturu poliitikast. Samuti reguleerivad autoriõigusi mitmed rahvusvahelised lepingud, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C - Intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide leping ehk lühendina TRIPS-leping (Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights6) ja WIPO autoriõiguse leping. Autoriõiguste rikkumine Autoriõiguse rikkumine leiab aset siis, kui autoriõigusega kaitstud teost kasutatakse (reprodutseeritakse, tõlgitakse, töödeldakse, eksponeeritakse, esitatakse avalikult, levitatakse, edastatakse või suunatakse üldsusele) ilma õiguste omajate nõusolekuta või vastuolus kasutusõiguse ulatusega
turundusteave jne), mille konfidentsiaalsust tuleks kaitsta. Tegemist ei ole intellektuaalomandi ainuõigusega, kuid tihtipeale on see nende aluseks. Teisisõnu on patendi aluseks tihtipeale oskusteave või ärisaladus, mis on suuri rahalisi ja inimestega seotud investeeringuid nõudnud teadus- ja arendustegevuse tulemus. Ainsa ühtlustatud ärisaladuse määratluse võib leida Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandiõiguste kaubandusaspektide lepingust ja see toetub kolmele kumulatiivsele tingimusele. − Salajasus. Saladuse all mõeldakse siinkohal seda, et see ei ole huvitatud ringkondadele üldteada või on raskesti kättesaadav. − Kaubanduslik väärtus. Tegelikult tuleneb kaubanduslik väärtus konfidentsiaalsusest. − Lõpuks peab ärisaladuse seaduslik omaja olema võtnud vajalikke meetmeid, et tagada selle konfidentsiaalsus.
palga- ja hüvitiste plaanid), ärilist teavet (klientide andmed, müügistrateegiad ja turundusplaanid). Samas võib üldisemalt öelda, et ärisaladusena on käsitletav informatsioon, mis on salajane (st pole avaldatud või ei kuulu avaldamisele, pole üldteada ning pole kergesti kättesaadav), sellel teabel on kaubanduslik väärtus ja ettevõtja ise on kasutusele võtnud meetmed, et vastav teave ei saaks avalikuks. Viimatiöeldu tuleb iseenesest ka Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust (TRIPS) (art 39 p 2). Samas näiteks oskusteave ja kogemused, mis töötaja on omandanud töötamise käigus, pole üldjuhul käsitletavad ärisaladusena. Ärisaladuse kaitsmine ärisaladuse kaitse tagamiseks saab ettevõtja ettenägeliku käitumise ja tegevusega ise kõige rohkem ära teha. Oluline on, et ettevõtja määratleks võimalikult täpselt ära, missugune teave on käsitatav ärisaladusena ja teeks selle arusaadavaks ka teistele
tööstusomandit reguleeriv konventsioon. Sõlmiti 1883, hiljem korduvalt parandatud. Eesti liitus 1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises Tööstusomandi Kaitse Liidus. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886), millega Eesti ühines 1927. aastal ja taasühines 26. oktoobril 1994. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide leping (Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights) ehk TRIPS-leping. Eesti ühines WTO-ga 1999. aastal. WIPO autoriõiguse leping (WCT, 1996), millega Eesti pole veel ühinenud. 2 Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon (Universal Copyright Convention, 1952). NSV Liit ühines sellega 1973. aastal, Eesti pole ühinenud. Patendikoostööleping (Patent Cooperation Treaty, PCT 1970, 1979, 1984), Eesti liitus 1994
2, mis reguleerib ka seaduses sätestatud juhtudel Ühenduse 1 2 Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308 Kaubamärkidega seonduvat ja Kaubamärgimäärus( RTL 2004,89,1407)3, mis kehtestab registreerimise taotluste ja muude dokumentide vorminõuded. Kaubamärgiseaduse jõustumise järel täpsustus üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse Eestis, mille tagamine kohustus on Eestil lähtudes tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonist. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping4 (Eesti liitunud 13.11.1999) näeb ette minimaalnõuded kaitstavate objektide, õiguste, kaitse kestuse jne. kohta, kohustab valitsusi võtma meetmeid kaitsmaks intellektuaalomandi õigusi, kuid jätab lahtiseks, kuidas liikmesriigid nõudeid täitma hakkavad ning ei keela riike seadmast kõrgemaid standardeid. 3 Kaubamärgimäärus. RTL,02.07.2004,89,1407 4 Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights TRIPS, RT II 1999,22,123 5 TOIDUHÜGIEEN
Tariffs and Trade (GATT 1994) and its associate Agreements - Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud, sealhulgas Üldine tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994) ja selle siduslepingud GATS - General Agreement on Trade in Services - Üldine Teenustekaubanduse kokkulepe TRIPS - (Agreement on) Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights - Intellektuaalomandiõiguste kaitset reguleeriv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide kokkulepe Sanktsioonid Pole oma loomult majanduslikud kaubanduspoliitika meetmed vaid välispoliitika meetmed Rahvusvahelistes suhetes on tingimuslikkus instrumendiks,mis seob omavahel riike ja rahvusvahelisi organisatsioone viisil,kus üks pool saab teatud hüvesid või kasu teise poole tingimuste täitmisest. Negatiivne tingimuslikkus Negatiivne tingimuslikkus on suunatud mõjutama juba olemasolevat situatsiooni kui sihtriik
annaabi.ee 
