Milline näeb tavaliselt teie tööpäev välja ? Hetkel olen ma küll lastega kodus, aga kui ma olen tööl, siis proov algab kell 11 hommikul ja kestab kella 15-ni.Siis on tavaliselt selline pikem lõunapaus. Ja kuna etendus algab õhtul kell 19, siis umbes kella 18-ks olen ma tagasi teatris ja etendus kestab kella 22 või 23- ni tavaliselt. Millega teie vanemad tegelvad ? Minu ema on pearaamatupidaja, alati on olnud väga tugev numbrite alal. Isa töötab kaubalaos. Kas te olete abielus ? Jah, olen abielus ja hiljuti tähistasin viiendat pulmaaastapäeva. Kes on teie abikaasa ? Minu abikaasa on Priit Õigemaast ja tema on ka Tallinna Linnateatri näitleja ja lavastaja. Kui vanad on teie lapsed ja millega nad tegelevad? Lapsed veel ei tegelegi millegagi. Kõige noorem on ühe aastane ja suurem on kolm ja pool. Vanem tüdruk on Laviise ja poed on Lennard. Kuidas te tavaliselt vabat aega veedate ? Vabat aega veedan hetkel põhiliselt sõprade seltsis
korgitamme koor. See, mida õpetlane nägi, oli hämmastav. Ta silmadele avanes pilt, mida Hooke teisi kehi mikroskoobiga uurides polnud varem näinud. Korgi aine oli poorne nagu tavaline käsn. Kuid erinevalt käsnast olid korgi poorid mikroskoopiliselt väikesed ja korrapärase kujuga. Jäi mulje, et kork koosneb arvutust hulgast tillukestest karpidest, mis on surutud kõvasti üksteise vastu nagu tihedasti kõrvutiasetatud kastid kaubalaos või nagu tohutu tööruumi naaberkambrid. Hooke nimetaski neid nii : kastid, kambrid, rakud. Hooke nägi korgis ainult rakukesti. Kork on puu surnud osa, mil pole elusa aine omadusi. Tema rakud ei toitu, ei hinga, ei paljune. See on puu kaitsekiht, mis hoiab seespoolseid, elavaid osi väliste vigastuste eest. Surnud rakkudest jäid ainult nende paksud tihedad elastsed kestad. Korgis on need eriti paksud, sellepärast Hooke neid nägigi. Kuid kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest
reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda märgata – kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost. Järeldus – isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Danto ütleb, et on arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina
hulk omadusi, hulk tarvilikke ja piisavaid tingimusi, et tegemist saaks olla kunstiteosega. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema - Duchamp näitas, et seda erinevust ei ole silmaga näha. Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera. 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon - klassifikatoorselt on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust a) see on artefakt - inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes) b) mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimise nimel
peavad oma elu korraldama. KUNST 1. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. -Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? -Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. -Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lahtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). 2. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? -Kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” . -Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunsti äratundmine ei käi definitsiooni alusel! “Me oleme voimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest mis ei ole kunstiteosed, selleparast, et me oskame inglise keelt; s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sona “kunst” ja rakendada fraasi “kunstiteos”.” William Kennick 1958 (2003) 3
kunst. 3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 1) ’’kunst” tavakasutus ja kunstiteoste klass Kennicki argument on selline: 1.Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2.See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2
kristalliäri, ta oli õppinud sõnadeta keelt ja märke. Siis jõudis aga kätte päev, mil tal oli piisavalt raha, et lahkuda. Oma asju pakkides leidis ta Uurimi ja Tummimi ning talle meenus üle pika aja vana kuningas. ,,Ärge kunagi loobuge unistamisest," oli vana kuningas öelnud. ,,Järgige märke." Ja poiss mõistis, et ta peab jätkama oma teekonda. Ta tundis, et samamoodi, nagu ta oli vallutanud selle linna, võib ta vallutada kogu maailma. [1] Ühes kaubalaos, kus ta pidi ootama, kuni karavan väljub, et ületada Sahara kõrb, kohtus Santiago Inglasega. Inglane oli kümme aastat õppinud keemiat ja alkeemiat. Ta uskus märkidesse ning kogu oma elu ja õpingute jooksul oli taotsinud seda ainumat keelt, mida räägib Universum. Kõigepealt oli ta huvitatud olnud esperantost, siis usunditest ja lõpuks alkeemiast. Isa jäetud varandusest oli ta Tarkade Kivi otsides suurema osa ära kulutanud ning
uurides ilmneb nende puuduvad ühised omadused. Teine eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi. Visuaalselt eristamatud paarid sajandeid on arvatud, et kunsiteosed peavad erineva reaalsetest asjadest, mida saab kergesti eristada. Duchamp aga näitas, et seda erinevust silmaga ei näe. Danto kirjutab, et kunsti nägemine pole võimalik silmaga ja selleks on muid teadmisi vaja. Järeldus on et isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Kennicki näites tuvastab isik kunstiteosed ainult juhuslikult, sest erinevust puhtalt silmaga ei näe ning kunsti nägemine nõuab rohkemat kui silm. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Tegemise kaudu(võetakse looduslik materjal ja tehakse
kõrge. Ta leiab endale sõbra Paul Cezanne´i. Tema on tuntud. Kirjutasid koos luuletusi, vaimustusid teatrist. Hugo oli Zola suur eeskuju. Zola paistab koolis silma nii kirjanduse kui ka matemaatiliste oskustega. Tagasilöök gümnaasiumi lõpueksamitel. Mate sooritas ta väga hästi, ent kirjanduse õps pani talle nulli. Ülikooliga oli kõik. Läks Pariisi, soovis ikkagi läbi murda/silma paista, ent seal ta midagi enamat ei saanud kui lihtsa väikeametniku töö kaubalaos. Sel ajal näeb ta lihtsate tööinimeste elu. Arusaadavalt tegeleb ta siiski ka kirjandusega aga seda on võimalik vaid öötundide arvelt teha. Ühel hetkel ta tunneb, et peab ametnikutöö maha jätma, ning pühenduma täielikult kirjandusele. 1862. aastal saab tööle silmapaistvas kirjastuses. Hakkab kirjandusringkonnas läbi käima teistega. Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan
Kooli tase polnud väga kõrge. Ta leiab endale sõbra Paul Cezanne´i. Tema on tuntud. Kirjutasid koos luuletusi, vaimustusid teatrist. Hugo oli Zola suur eeskuju. Zola paistab koolis silma nii kirjanduse kui ka matemaatiliste oskustega. Tagasilöök gümnaasiumi lõpueksamitel. Mate sooritas ta väga hästi, ent kirjanduse õps pani talle nulli. Ülikooliga oli kõik. Läks Pariisi, soovis ikkagi läbi murda/silma paista, ent seal ta midagi enamat ei saanud kui lihtsa väikeametniku töö kaubalaos. Sel ajal näeb ta lihtsate tööinimeste elu. Arusaadavalt tegeleb ta siiski ka kirjandusega aga seda on võimalik vaid öötundide arvelt teha. Ühel hetkel ta tunneb, et peab ametnikutöö maha jätma, ning pühenduma täielikult kirjandusele. 1862. aastal saab tööle silmapaistvas kirjastuses. Hakkab kirjandusringkonnas läbi käima teistega. Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan
1. Kinnisasjad- maapinna piiritletud osa, koos oluliste osade ja päraldistega, käsitada saab vaid kinnisasju mis on kantud kinnisturaamatusse 2. Vallasasjad- asjad, mis pole kinnisasjad ega selle osad 3. Asendatavad asjad- vallasasi, mida määratletakse mõõdu, arvu, kaalu järgi// Asendamatu asi 4. Äratarvitatav asi- lakkavad otstarbekal kasutamisel olemast, võõrandatakse, otstarbekas kasutmine seisneb üksikute asjade võõrandamises (kaubalaos olevad tooted) Asjade olulised ja mitteolulised osad: Mitteoluline on asja osa, mida on võimalik asjast eraldada ilma et asi sellepärast häviks või oluliselt muutuks. Oluline asja osa on selle koostisosa, mida pole võimalik asjast eraldada. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud osad (ehitised, mille hulka kuuluvad ka ehitusmaterialid, kasvav mets, taimed, koristamata vili). Asi ja selle
Kennicki kaubaladu. Anti-essentsialismi kriitikat: - Ühtne kunstiteoste klass. Kennicki argument oli selline: 1)me oskame kasutada mõistet kunst, 2)see kasutusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi, 3)seda kogumit vaadeldes ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2. on aga vale, sest kasutus ei määra ühtselt kunstiteoste klassi. - visuaalselt eristamatud paarid. Duchamp tegi tavalisest asjast kunstiteose. Järelikult Kennicki kaubalaos tuvastab inimene kunstiteosed juhuslikult. III Institutsionaalne kunstiteooria *Dickie, Diffie, Davies Väidavad, et kunsti saab küll defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon: Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2)millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. – Dickie. Põhimõistete selgitus:
Nõnda siis nad arutavad ka, mismoodi nad sellest kodulinnast kunagi põgenevad ja neist saavad kuulsad mehed. Oma kodulinna kujutab Zola mitmetes hilisemates novellides kui väikekodanlase ja sallimatuse kindlust ja kantsist. 18- aastaselt sõidab kodulinnast Pariisi. Kui tahab teha ülikooli sissesaamiseks vajalikke eksameid, siis saab kõikides ainetes positiivse tulemuse välja arvatud kirjanduse, sest üks õpetaja hindab seda nulliga. Eksameid ümber ka ei tee. Hakkab tööle kaubalaos, see omamoodi hea elukool. Elab üsna sandisti, pandimajas käib tihedamini kui restoranis, aga õpib tundma seda töötavat Pariisi. Tal on väga visa iseloom. Seniks, kuni katsetas kirjandusega, ema keeldus toetamast. Samal ajal Pariisis põnevad ajad: pagendatud Hugo, kohtu alla antud Madame Bovary, sinna tuli Maupassant, mitmeid väga kuulsaid kunstnikke ja kultuurilinnana on Pariiis väga põnevaks kujunenud. Tekib noorte inimeste grupp, kuhu
(Sircello 1973) 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument: "Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe" (Danto 2000) "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost: kunstimaailma" (Danto 1964) Järeldus: Isik Kennicki kaubalaos tuvastabedukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult "pime kana leiab ka tera" 193. Perekondlikud sarnasused" "Vaatle näiteks protsesse, mida me nimetame ,,mängudeks". Ma pean silmas lauamänge, kaardimänge, pallimänge ... Mis on neil kõigil ühist? ... kui sa neid vaatad, siis sa ei näe küll midagi, mis oleks ühine kõigile, aga sa näed sarnasusi, sugulusi, ja neid on terve rida. ... Ma ei oska neid sarnasusi paremini iseloomustada kui sõnaga ,,perekondlikud sarnasused" ..
Jagavad oma rollidki ära, Zolast pidi saama kunstik ja Cezannest teadlane. Oma kodulinna kujutab Zola mitmetes hilisemates novellides kui väikekodanlase ja sallimatuse kindlust ja kantsist. 18-aastaselt sõidab kodulinnast Pariisi ja tahab saavutada kõige kõrgema tasandi. Kui tahab teha ülikooli sissesaamiseks vajalikke eksameid, siis saab kõikides ainetes positiivse tulemuse välja arvatud kirjanduse, sest üks õpetaja hindab seda nulliga. Eksameid ümber ka ei tee. Hakkab tööle kaubalaos, see omamoodi hea elukool. Satub väikeametnike keskele, tunneb Pariisi väikest inimest, kellest kirjutas Dostojevski. Elab üsna sandisti, pandimajas käib tihedamini kui restoranis, aga õpib tundma seda töötavat Pariisi. Tal on väga visa iseloom. Ema keeldub teda toetamast, ainult siis, kui hakkab õppima seda, mis toob nii temale kui perekonnale sisse. Seniks, kuni katsetab kirjandusega, ema keeldub toetamast. Samal ajal Pariisis põnevad ajad: pagendatud Hugo, kohtu alla antud Madame
Traagiline lõpp. 2. A.Tšehhovi elu ja looming, ühe näidendi ning ühe novelli analüüs Tšehhovi elu ja looming, iseloomulikud jooned, näidendi probleemid 1860-1904. Oli väikekaupmehe poeg. Vanaisa oli pärisori, ettevõtlik ja suutis pere vabaks osta. Töökas võimekas isa/vanaisa. Joonistas, viiul, kirikukooli juhatus. Ent karmikäeline, range kasvatus. Eriarvamuse korral peks, pani ka pojad tööle. Lapsi neil jagus. Lapsepõlve polnudki, pidevad kohustused. Isa asendamine kaubalaos. Tänulik, et vanemad võimaldasid lastele hariduse. Tšehhov õppis kohalikus gümnaasiumis. Isa laostus, põgenes Moskvasse. Pere läks kaasa, ainult Anton jäi kooli. Andis enda elatamiseks järelaitamistunde. Elas üüripinnal, muretses söögi ja muu eest. Säästis, saatis emale. Lõpetab kooli, sõidab Moskvasse, ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooli ajal hakkab ka kirjutama. Esijalgu naerutavad lühijutud. Selle eest maksti ka raha. Alustas varjunime Antosa Tšehhonte all. Kirjanduslik
annaabi.ee 
