Lehtadru sisaldab joodi, mis on vajalik kilpnäärme tööks. Joodi puudus põhjustab struumat. 8 · Tööstuslikult saadakse vetikatest mitmesuguseid aineid. · Tuntuim neist on punavetikatest toodetav agar. · Agarit kasutatakse toiduainetööstuses mitmesuguste maiustuste (marmelaad) valmistamisel. · Agarit vajatakse ka paberi- ja tekstiilitööstuses ning uurimislaborites. 9 · Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. · Klorella on üherakuline rohevetikas, kes võib elada väga erinevates kasvupaikades nii veekogudes kui ka maismaal. Tänan!
Eesti Maaülikool Energeetika Üliõpilane: Martin Pabusk, Õppeaasta: 2014/2015 Rühm: EK III-1 Regina Feldman, Ardi Puis Töö tehtud: 06.11.2014 Aruanne esitatud: Juhendaja: T. Leola Töö nr. 9 TÜRISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Türistor D238E Digitaalmultimeeter Udmax = URmax= 150 V Ampermeeter No 743248 Idmax = IRmax=20 mA Voltmeeter No 88686 Utmax = 2 V Toiteplokk Itmax = 10 A Pmax = 20 W Joonis 9.1.Trinistori lülitusskeem Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.)
1. Eritavad toiduainetesse mürke 2. Rikuvad raamatuid 3. Riietus ja nahkesemeid PÄRMSEENED Pärmseened toituvad vees lahustunud suhkrust ja mineraalainetest Nende toitumisel hapniku juurdepääsuta tekib süsihappegaas ja alkohol. Pärmseened paljunevad peamiselt pungumise teel. PÄRMSEENTE KASUTAMINE I Toiduainetetööstus Pagaritooted Õlle pruulimine Veini käärimine II Söötmete valmistamisel (sisaldab valku ja B- vitamiini) III Ravimite valmistamisel IV Katseobjekt bioloogias üldiste seaduspärasuste uurimisel. KÜBARSEENED Kübarseenteks nimetatakse seeni, mille viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Põhiline osa neist seentest asub mütseelina mullas. KÜBARSEENTE KASUTAMINE I Toiduks II Kasvatatakse sampinjone, austerservikuid ja trühvleid III Käsitöös värvitakse lõngu IV Tehakse tinti - tindikutest PARASIITSEENED Elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKA INSTITUUT Üliõpilased: Kristjan Gildemann, Anneli Kaldamäe, Helerii Kalev ja Gert Kleemann. Töö teostatud: 9.02.2001 Õpperühm: LAP 41 Juhendaja ass. R.Kurel Aruanne esitatud: 4.05.2001. Töö programmiga Workbench Lab. töö nr. 1 Katseobjekt: Kasutatud seadmed: PC ja programm Workbench. 1. järku inertne lüli Sisend: nelinurkpinge 1 kHz f0 = 0/2, 0 = 1/R*C, C = 1/ f0*R*2, R = 1/f0*C*2, 1. f0 = 1 kHz 2. f0 = 0,1 kHz 3. f0 = 10 kHz 1. C = 1,59*10-9 = 1,59 nF 2. C = 1,59*10-8 = 15,9 nF 3. C = 1,59*10-10 = 159 pF 1. R = 100 k 2. R = 100 k 3. R = 100 k 1. järku forsseeriv lüli Sisend: nelinurkpinge 1 kHz
Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 22. oktoober 17. detsember Töö nr: 4 POOLJUHTSTABILITRONI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma pooljuhtstabilitroni oma- Juhtmed dusi. Ränistabilitroni pinge-voolu tunnus- joonte ja koormustunnusjoonte ülesvõtmine Reostaat x2 (ECO 1 tube 210Ω 1,7A) ning analüüs. Stabilitroni parameetrite Takisti määramine tunnusjoonte alusel. Pooljuhtstabilitron KC156A KC156A Milliampermeeter x2 ( )
Üliõpilane: Mailis Zirk, Berta Õppeaasta: 2014 Rühm: Mürk, Ragnar Rosenberg, Kristjan Runtal AUTOMAATIKA Juhendaja: Toivo Leola Töö Aruanne tehtud: 05.03 esitatud: 08.04 Töö nr. POOLJUHTTERMOTAKISTI TERMILISTE 3 SUURUSTE KATSELINE MÄÄRAMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Töö programm. 1. Võtta üles termistori ja posistori takistuse sõltuvused temperatuurist R f ( ) soojenemisel. Joonestada need tunnusjooned millimeetripaberile (ühisele teljestikule). 2. Võtta üles termistori takistuse sõltuvus ajast R f ( t ) jahtumisel ja joones- tada see millimeetripaberile. 3
Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 03. detsember detsember Töö nr: 7&8 BIPOLAARTRANSISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma bipolaartransistori omadusi. Juhtmed Tutvuda bipolaartransistori tööga ühisbaas- (ÜB-) ja ühisemitter- (ÜE-) ühenduses. Reostaat x2 Võtta üles transistori sisend- ja väljund- Bipolaartransistor (KT361E) tunnusjoonte sarjad, määrata nõrga signaali Toiteallikas x2 (PS613) režiimi parameetrid (h-parameetrid) ÜB- ja ÜE-ühenduses, võrrelda erinevate ühen- Milliampermeeter x2 (M104)
Tulemus antakse m-des. Kõrge väärtus iseloomustab karedat pinda, madal siledat. Meetodit kasutatakse kaetud paberite puhul. Pinna pH Katsepinnale tilgutatakse 0,1 ml destilleeritud vett. Katsetilga pH mõõdetakse sileda membraaniga klaaselektroodi abil pärast 2- minutilist reaktsiooniaega. Läige (Gloss) Läiget mõõdetakse 75° peegeldusnurga all. Eri tehastes kasutatakse eri meetodeid. Tõmbetugevus Tõmbetugevus on maksimaalne tõmbejõud laiuse ühiku kohta, mida katseobjekt suudab katkemata taluda. Katsetingimused on täpselt määratletud. Tõmbetugevus antakse ühikutes kN/m. Jäikuse- mõõtmine Tabeli järgi ja mõõtmine Lorentzeni ja Wettre järgi 1.)Katseobjektil pindalaga 38x70 mm mõõdetakse jõud, mida on vaja paberi 15° nurga alla painutamiseks. Mõõdetakse nii piki kui ka risti kiu suunda. Kõrge väärtus iseloomustab suurt jäikust. 2.)Näitab jõudu, mida on vaja 38 mm laiuse riba painutamiseks 15° nurga alla
olukorras. Seda tehes püüdsime samas mõista just põhjamaalastele omaseid käitumismalle - temperamendi välist puudumist ja tavapärast ,,sissepoole" elamist st introvertsust. Sest kuigi hetkel puudub meil antud võrdluse jaoks näitlik materjal, oleks antud situatsioone äärmiselt huvitav jälgida paralleelselt taoliste eksperimentidega, mis on läbi viidud näiteks vahemeremaalaste peal. PROTSESS JA JÄRELDUSED Grand Hotell Viljandi restoran Meie katseobjekt liikus tavalise möödakäijana akna keskele, siis pööras ennast nende poole ja jäi sisse vaatama. Kuna ruumis viibis umbes kolmkümmend inimest, tegi see nende jaoks asja tunduvalt lihtsamaks. Väline tähelepanu tekitas vaid kerget tähelepanu, pead pöördusid korraks ja inimesed läksid poolelijäänud tegevuste juurde tagasi. Vaatlemist võeti huumoriga. Üks mees pakkus läbi klaasi viina, aga seda mitte tõemeeli, vaid seltskonna tähelepanu endale
vesi roiskub. Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. Inimesed kasutavad vetikaid: Toiduks. Eriti Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra (punavetikas). Põlluväetiseks. Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades. Ravimtaimena. Lehtadru e. Merekapsas sisaldab joodi. Tööstuses. Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. 17. Kuidas taimed paljunevad? 1. Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. 2. Sugulise paljunemise organ on õis. 3. Eostaimed paljunevad eoste abil (nt. sõnajalad) 18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses. Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta. Käsnad on kui biofiltrid, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist
Surmaviisid 1) Loomulik surm (?) 2) Patoloogiline surm a) Haigused * äkksurm (insult, infarkt) * krooniline haigus (kasvajad, maks, neerud) b) Vägivaldne * õnnetused * tapmised * enesetapud REK: 1)Kliinilise ja bioloogilise surma võrdlus 2) Põhjendage miks on surm evolutsiooni progressiooni tõttu tähtis tegur GENEETIKA Mendeli seadused Gregor Mendel elas 19saj. Teostas katseid taimede hübriididega ja avastas pärilikkuse üldised seadused Katseobjekt: erinevad taimed ja taimeliigid. Tuntuimad katsed hernehübriididega Mida Mendel ristas? Erinevaid hernetaimi Hernesordid õnnestunud katseobjekt: 1) Looduslikult isetolmleja -> lihtne tolmendada 2) Selgelt eristuvad alternatiivsed tunnuspaarid, mille muutlikusaste on väike. Nt. seemnete värvus (kollane, roheline), kuju (sile, krobeline), kauna kuju, kauna värvus, õite asend 3) Uurimisobjekt võimaldas saada piisavalt infot, et rakendada statistilisi meetodeid (mitukümmend tuhat)
Lisaainena on taumatiinil nii tehismagusaine kui ka lõhna- ja maitsetugevdaja funktsioon. Monelliin on Guineas, Nigeerias ja Kongos kasvava ronitaime Dioscorephyllum cumminsii viljadele magusat maitset andev kaheahelaline valk, mis koosneb 94 aminohappejäägist. Võrdse massi korral on monelliin sahharoosist kuni 3000 korda magusam. Ka see valk on ebastabiilne nii kuumutamise kui ka hapete suhtes. Lisaainete nimistusse monelliini veel kantud ei ole. Küll aga on monelliin biotehnoloogia katseobjekt. Monelliini magusa maitse kadu sõltuvalt pH muutusest on tingitud polüpeptiidahelate lahknemisest. Biotehnoloogidel õnnestus aga konstrueerida geen, mis kodeerib monelliini mõlemat polüpeptiidahelat ühtse tervikmolekulina. Saadud liitgeen sisestati vastavate menetlustega tomati- ja salatitaimedesse. Tulemuseks on biotehnoloogiliselt magustatud tomatid ja salatid. Lisagem, et taumatiini ja monelliini otseste kahjulike toimete kohta üheselt võetavaid andmeid pole
Kuuli poolt tekitatud jälje peab operaator ise mõõtma ja kasutama seda Brinelli kõvaduse valemis. Brinelli kõvadusarvu tähiseks on HBW - kõvasulamkuuli puhul ja HBS - teraskuuli puhul. Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm = 0,3HB Rockwell - Võrreldes Brinelliga sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Selle meetodi puhul peab katseobjekt olema hea pinnaviimistlusega. Katsetamisel surutakse otsak (kas kuul või koonus) materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel suurendatakse seda põhijõuni ja taastatakse esialgne jõud. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Tulemus loetakse otse masina skaalalt - koonuse puhul mustalt skaalalt, kuuli puhul punaselt skaalalt. Vastavalt kasutatavale koormusele ning otsakule eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete
vesi roiskub. Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. Inimesed kasutavad vetikaid: Toiduks. Eriti Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra (punavetikas). Põlluväetiseks. Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades. Ravimtaimena. Lehtadru e. Merekapsas sisaldab joodi. Tööstuses. Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. 17. Kuidas taimed paljunevad? 1. Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. 2. Sugulise paljunemise organ on õis. 3. Eostaimed paljunevad eoste abil (nt. sõnajalad) 18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses. Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta. Käsnad on kui biofiltrid, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist
Lisaainena on taumatiinil nii tehismagusaine kui ka lõhna- ja maitsetugevdaja funktsioon. Monelliin on Guineas, Nigeerias ja Kongos kasvava ronitaime Dioscorephyllum cumminsii viljadele magusat maitset andev kaheahelaline valk, mis koosneb 94 aminohappejäägist. Võrdse massi korral on monelliin sahharoosist kuni 3000 korda magusam. Ka see valk on ebastabiilne nii kuumutamise kui ka hapete suhtes. Lisaainete nimistusse monelliini veel kantud ei ole. Küll aga on monelliin biotehnoloogia katseobjekt. Monelliini magusa maitse kadu sõltuvalt pH muutusest on tingitud polüpeptiidahelate lahknemisest. Biotehnoloogidel õnnestus aga konstrueerida geen, mis kodeerib monelliini mõlemat polüpeptiidahelat ühtse tervikmolekulina. Saadud liitgeen sisestati vastavate menetlustega tomati- ja salatitaimedesse. Tulemuseks on biotehnoloogiliselt magustatud tomatid ja salatid. Lisagem, et taumatiini ja monelliini otseste kahjulike toimete kohta üheselt võetavaid andmeid pole
Nägevus Normaalne nägevus Tugev lühinägevus varasest east Käelisus paremakäelisus vasakukäelisus Ei soovita tuua silma vikerkesta värvust. Samuti juuksevärvus. 51 Riigieksami ülesanded Mendelismi kohta: Genotüüpide jaotamine homo ja heterosügootseks. Põhjenda, miks hernes oli hea katseobjekt (3 tki), seostada teadlane ja uurimisobjekt. Lünktekst (monohübriidsel heterosügootide lahknemisel on genotüübiline lahknemis suhe ... ja fenotüübiline lahknemissuhe ... ). Heterosügootidel sugurakkude väljakirjutamine (aga mitte tähekombinatsiooni A ja B). Skeemülesanded (monohübriidne ristamine, kasutati tähti MM; Mm; Mm; mm ja välja tuli kirjutada sugurakud genotüüpidest). Dihübriidsel ristamisel valitud indiviididel geno- ja fenotüüpide kirjutamine (kuid mitte AB ja
annaabi.ee 
