Keskkaeg 4.-5. saj - 16.saj Gregorius Suur (540-604) - kasvas Rooma kirikuvõimu tähtsus. -võttis kasutusele uue jumalateenistuse korra -idee muuta kirikud ühtlaseks *ladina keel kirikutesse (praegu kasutab Katolikukirik) *ühtlustab jumalateenistuse (liturgia) korra -tema järgi nimetatakse vana kirikulaulu Gregooiriuse koraaliks *tunnused: esikohal tekst, ladina keelsed, rütm sõltub sõnge helirütmist, lauldakse püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites
kunsti, sulatati kulda, neegerorjasid toodi Ameerikasse, levis nakkushaigusi – rõuged. Maadeavastuste mõju Euroopale Avardas maailmapilti, uute kaubateede kujunemine üle Atlandi ookeani, kerkisid uued kaubanduskeskused (Lissabon), mais, kakao, kartul, kalkun, tubakas, nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel. Reformatsioon 1054 toimus ristiusukiriku lõhenemine - Rooma katalikukirik (kiriku pea on paavst, ladina keelne) ja Kreeka katolikukirik ehk õigeusukirik (kiriku pea on patriarh, kohalikus keeles). Tsölibaat – vaimulike keeld abielluda Reformatsiooni eelduseks oli see, et vaimulikel olid mittekristlikud eluviisid ning see viis katoliku kiriku kõlbelise allakäiguni. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. Reformatsiooni põhjus - tagasipöördumine kristlike põhimõtete range järgimise juurde.
tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõuda teadmiseni. Tema põhiprintsiip oli ,,Cogito, ergo sum", mis tähendab ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas". François Marie Arouet keda teatakse Voltaire nime all, sai tuntuks vanema valgustajate põlvkonna suurima ideoloogina. Ta huvitus paljudest erinevatest teadustest ja nähtustest. Voltaire meelest oli ühiskondlik- poliitilises tegevuses peavaenlaseks katolikukirik. Tema üheks tuntumaks lauseks on ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda", millest on aru saada, et eksisteerib usk kõrgema olemasolusse. Ta oli suur loodusteaduste austaja, mille kohaselt pidi tema meelest inimkond lähtuma loodusseatustest. Samas oli ta isikuvabaduse pooldaja, mõistes vabaduse all sõna-ja trükivabadust ning sõltumist vaid seadustest. Voltaire poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, milles valitseja peab otsuste tegemisel nõu filosoofidega.
Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva. Kujutav kunst: alguse sai Prantsusmaalt, skuptuur: arhidektuuri kaunistamiseks, propotsioonid ei olnud paigas, kujud pikaks venitatud, üleni riietatud, S tähe kujuline poos. Maalikunst: miniatuurmaalid, keskuseks Pariis. Vennad Limbourgerid Berry hertsogi palveraamat. Romaani: Ajastu: 10-12.saj., ristisõjad, feodaalsuhete kinnistumine, naturaalmaj., nõrgad sidemed piirkondade vahel, linliku eluviisi taastumine, seisuslik eluviis, katolikukirik ühendas Euroopat Arhitektuur: Prantsusmaal, paksud müürid(kaitseks), ümarkaared, kitsad-väiksed aknad-uksed, massiivsed tornid, sakraal(kiriku)arhitekt. domineeris ilmaliku üle, põhitüübiks oli basiilika; portaal (tähtsad fassadi juures)läänes; portaali palestikus(külgedel) püstloodis süvendid (vahel skulptuurid), kaare mood. arhivoldid, mis ümbritsesid tümpanoni (kaarevälju); altar idas; pikihoone jaotub löövideks
Maa vallutati süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlased olid põlluharijast rahvas, sakslased olid profesionaalsed sõjamehed ja nende relvastus oli parem kui eestlastel. Sakslased said Euroopast pidevalt täiendust, kuid langenud eestlastel polnud kusagilt pealekasvu võtta . eestlastel puudus oma riik ja maakonnad ei teinud tihti koostööd. Samuti puudus koostöö naaberrahvastega. Vallutajate seljataga oli Euroopa suurim sõjalis-poliitilne jõud, Rooma Katolikukirik. Allajäämine oli paratamatu. Sellele vaatamata kaitsesid eestlased oma vabadust 20 aasta jooksul vägagi vapralt ning mehiselt.
BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL Üldine taust: Barokki võib kirjeldada sõnaga “ebatavaline”. Rooma - katolikukirik kasutas barokk-kunsti tundeküllast jõudu, et suurendada rahvas usutunnet. Euroopa riikides valitses monarhia. (kuningad) Laastavad kodusõjad. Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu. Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu.
7. Kaotatakse kloostrid ja mungaordud. 8. Kirikuvarad võõrandati. * Šveits - läheb ref. kaasa - Calvin ( mees ) ---- Kalvinism - ta ütles, et inimene peab hakkama tööle pühenduma, sa võid oma tööga rikastuda, see on justkui jumala soosing ( rikkust ei tohi oma huvides ära kasutada ) ( investeerimine ) * Prants. kutsutakse kalvinismi pooldajaid - hugenotid - Henri IV: Pariis vajab missat - Gallikaani kirik - Prants. rahvuskirik ( katolikukirik, ent iseseisvam ) - Valitsev usk on katoliiklus, kuid protestandid võivad oma usku uskuda ja kuuluda riigiametitesse. * Inglismaa - Henry VIII - tahtis lahutada, seda katoliiklus ei pooldanud, võeti luterlus - anglikaanikirik – pea on kuningas - suletakse kloostrid - kaotatakse tsölibaat - vähendatakse pühade arvu - teenistused inglise keeles - pärija Mary I - katoliiklane - rekatoliseerimine - Verine Mary
Kiriku doktorite hulka. Tema elutöö: Summa Theologica (teoloogia kokkuvõte), sellele tugineb katoliiklus tänini. KÜSIMUSED 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kaks leeri, katolikukirik ehk läänekirik ja õigeusukirik ehk idakirik, on ka tänapäeval. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea: paavst, range ülesehitus 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. romaani: ümarkaar, paksud müürid, kitsad ning väikesed uksed ja aknad gooti: energiline, kõrgustesse püüdlev üldilme, sambad, kaared, võlvid, vitraažaknad (Pariisi
- ristimine kogu saarel - muistne vabadusvõitlus oli lõppenud Allajäämise põhjused - vallutajatel süstemaatilised rüüsteretked - Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõda - Vastasel sõjaline ülekaal elukutselised sõjamehed (hea väljaõpe, kogemus), parem relvastus, võisid täiendada väge pidevalt uute meestega - Eestlastel tuli korraga võidelda mitme vaenlasega (taanlased, rootslased) - Vallutajate selja taga rooma-katolikukirik (tähtsaim mõjukaim jõud Lääne-Euroopas) - Vallutajad head diplomaadid alistasid rahvad ükshaaval (latgalid, liivlased, eestlased), kasutasid ära ja õhutasid nende omavahelisi vastuolusid - Eestlaste sõjategevus ja relvastus orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks (võitluse käigus täiendasid end uued sõjariistad, õpiti linnuseid piirama, võitlema välilahingutes), pikaajaline sõda kurnas, puudus elavjõust
Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlased Latgalid Liivlased Rooma katolikukirik- sai mõjuala juurde(põhja poole). Rajati katoliku kirikuid (igasse kihelkonda) 1 Saksa ordu- valitseti linnustesüsteemi abil. P-Eestis (Taani aladel) rajati ka mõisaid. 1238 läks Stansby lepinguga P-Eesti Taanile. 1346 (pärast Jüriööd) müüd Taani valdused Saksa ordule. Venelased – 1242 Jäälahing Peipsil Novgorodi Aleksander Nevski – Liivi ordu = lõppes süstemaatiline vallutus
inimene rikkus või kahjustas midagi siis võis loodus talla samaga vastata.Vaimud, Haldjad, jumalad:koduhaldjas- Tõnn, setudel viljasalves- Peko. Taara, Uku- jumalad.Ohvripaigad:heatahtlikkust jumalate jms vastu näidati ohvriandidega.Parim päev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati-piima, verd, vilja, loomi.Ennustamine, maagia, nõidumine:Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Ristiusu mõjud:11. Saj hakkas katolikukirik tundma huvi ka eesti ristiusustamise vastu. 1070. A läänemere maade ppiskop- Hiltinus. 1167. A eestimaa piiskop- Fulco, tema abiline- Nicolaus. Ristiusule polnud rahvas vastu.
4.sajandil tungisid mereäärsed frangid (nn saalifrangid) Rooma riigi territooriumile ja rajasid tänapäeva Belgia aladele oma varase riigi. Kuninga dünastiale (merovingid) pani 5.sajandil aluse Merovech. Tulevase suurriigi tegelikuks rajajaks peetakse Chlodovech'i (valitses aastatel 466- 511): 1) Võttis vastu ristiusu, mille järel olid kõik frangid sunnitud laskma end ristida. Edaspidi toetas katolikukirik Chlodovech'i tema ettevõtmistes. 2) Tegi Pariisi pealinnaks. 3) Lasi kokku koguda ja kirja panna frangirahva kirjutamata seadused (tavaõigus). ,oööest kujunes saaliõigus. 5. Karl Martell. Pärast Chlodovech'i surma Frangi riik lagunes ja merovingide kuningad kaotasid igasuguse võimu. Algas ,,laiskade kuningate ajajärk" (- kuningad olid andetud ja riiki juhtisid
Relvastus oli eestlastel kehvem. 3. Venelased ei pidanud oma sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi. 4. Polnud ühtset suurt juhti. 5. Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud. 7 - Põhjus: 1.Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega; 2.Lisaks sakslastele tuli võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutussõdu toetas rooma-katolikukirik; 3.Vallutajad olid head diplomaadid; 4.Venelased ei pidanud kokkulepetest kinni; 5.Ordurüütlid kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat; 6.Sõda kestis pikka aega. - Tagajärg: 1.Eestlased langesid kiiresti, nad ei suutnud vastu hakata; 2.Eestlasi jäi järjest vähemaks ja uut sõjaväge polnud peale tulemas, vastastega poldud võrdsed; 3.Liivlasi, eestlasi ja latgaleid ässitati üksteise vastu üles; 4.Halvendatud olid eestlaste kavandatud
USUS.01.069 KRISTLUSE AJALUGU KRISTLUSE AJALOO ÕPIKUD, vt kirjanduse lehelt! 3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria,
3. Vähendati kaotlikke sakramente ja sooviti alles jätta ainult ristimine ja armulaud 4. Pühakute kultuste eitamine 5. Tsölibaadi (vallalisena elamine preestritel) kõrvaleeitamine 6. Kloostrite ja mungaordude kaotamine 7. Kiriku varade võõrandamine 8. Paavsti ülimuslikkuse kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatuks sai Piibel, sest selle kaudu kõneles inimene Kristusega Aastal 1520 pani katolikukirik luterkiriku vande alla. 1521 kuulutas keister Karl V lindpriiks see tähendab, et seaduste kaitse alt vabastatud. Sellega seoses muutus reformatsioon poliitiliseks. Kuna Saksamaal oli feodaalne killustatus ja selle tõttu hakkasid paljud vürtsid keisrile vastu ja Lutherit toetama. Üks suur Luteri toetaja oli Saksi kuurvürst Friedrich Tark. Tema pakkus talle kaitset Wartburgi lossis. 1522 tõlkis Luter seal lossis Uue Testamendi kreeka keelse algteksti järgi saksa keelde
annaabi.ee 
