nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 6.11.2009 Aruanne esitatud: 27.11.2009 Aruanne vastu võetud: 2 Töö eesmärk: Tutvuda väikese ja keskmise võimsusega madalrõhu veesoojendus(keskkütte-)kateldega ning teostada ühe katla soojustehniline katsetus tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks. Tööks vajalikud vahendid: 1. Üks TTÜ soojustehnika instituudi katlalaboris paiknevatest kateldest (Molle), 2. Elektrokeemiline gaasianalüsaator Bacharach PCA 65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõdulint, 8. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid, 9. Vedelkütuse sertifikaadi koopia, 10. Kateldele paigaldatud mõõteseadmed temperatuuride ja veekulu mõõtmiseks, 11. Soovitatavalt Notebook või flopiketas töö käigus salvestatud mõõteseadmete
Samuti langeb pliidi küttepinna temperatuur kohe, kui keedunõu pliidi pealt ära tõstetakse. Sile klaaskeraamiline tööpind on kergesti puhastatav. Juhtimispaneel on veekindel. Sobilikud nõud Induktsioonpliidil kasutatavate nõude põhjad peavad olema magnetiseeruvast materjalist (võib testida väikse magnetiga, näit. alumiiniumist, vasest ja klaasist nõud ei sobi). Kõik malmnõud sobivad induktsioonpliitidele, samuti enamus mitmekordse põhjaga kateldest. Keraamilised pliidid Keraamilised pliidid kuumutavad toitu infrapunakiirte abil. Infrapunapliitidel kasutamiseks sobivad kõik keedunõud. Energiatarbimise kasutegur on umbes 70% (tavalistel elektripliitidel umbes 50%). Keedupoti äratundmisautomaatikaga varustatud infrapunapliitide kasutegur on umbes 80%. Infrapuna-küte hoiab kokku elektrit. See on turvaline ja seda on lihtne kasutada. Infrapunapliidid on kiire reageerimisajaga. Infrapunapliite kasutades väheneb köögi
1. Mikrokliima Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on: 1) madal temperatuur klmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: 1) õhutemperatuur 2) õhuniiskus 3) õhu liikumiskiirus 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk 6) õhu hapnikusisaldus 7) õhu ionisatsiooni olukord Georg Badasjan Referaat 1.2 Õhutemperatuur
vintkinnitus, 6- kumm või kaprolaan. Vundamendid. 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Vundamendid on konstruktsioonid, mille abil kinnitatakse laeva kere kõlge masinad, mehhanismid, seadmed ja aparaadid alates peamasinast, kateldest, vintsidest ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need üle laeva tugi-konstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid. Joon. 9.23. Vundamendid. Joon. 9.24. Peamasina vundamendi tüüpe: a) sisemise põhja plaadistusel, b)
kohta vaid kohtab vertikaalsete torudega veetorukatlaid ja termoõlikatlaid. Veetorukatlad-on selline katel, kus vesi tsirkuleerib torude(enamastivertikaalsete) sees, mis ühendavad alumist(või ka alumisi) veekollektorit ülemise veeaurukollektoriga moodustades torude ekraane. Küttekoldes tekkinud kuumad gaasid läbivad torudest ja annavad soojuse torudes tsirkulleerivale veele. Vahetult ennem gaaside väljumist katlast on sageli nn suitsutorusse paigaldatud õhu-ja vee-eelsoojendid, kateldest väljuvad gaasid, mis omavad veel küllaltki kõrget temperatuuri annavad suure osa jääksoojusest katlasse puhutavale õhule ja katlassepumbatavale toiteveele. Sellist toitevee eelsoojendit nim.Ökonomaiseriks. 14.Ankruseade ja funktsioonid - Ankruseadme ülesandeks on tagada laevaasukoha säilimene reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankru tõstmiseks on kas ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks
Kombineeritud kateldes on osa katla küttepindadest leektorukatla ja osa veetorukatla tüüpi. Peamiselt on need leektoru-abikatlad, kus aurustusprotsessi intensiivsemaks muutmiseks kasutatakse veetoru põhimõttel töötavaid aurustuselemente või kolde ümbritsemist ekraanküttepindadega kiirgussoojuse efektiivsemaks ärakasutamiseks. Samas tänu suurele veekogusele katla keres ja madalale töörõhule säilitavad kombineeritud katlad leektorukatelde eelised. Kombineeritud kateldest leidis paljudel kaubalaevadel aastakümnete vältel laia 15 kasutust Aalborgi katel AQ-3 (töörõhk 0,7 MPa, aurutootlikkused 800...12 000 kg/h). Vertikaalne silindriline katlakere koosneb alumisest 11 ja ülemisest 2 osast, mille vahel paikneb veeruumist horisontaalsete torulaudadega 3 ja 5 eraldatud gaasikäik. Katlakere alumises osas olev kolle 7 on gaasikäiguga ühendatud tuletoru 12 abil. Torulaudadesse
n V 0 0,0476 0,5 CO 0,5 H 2 1,5 H 2S m C m H n O 2 m3/m3 4 Ülaindeks 0 tähendab liigõhuteguri =1 korral. Liigõhutegur on koldesse antud ja põlemiseks stöhhiomeetriliselt vajaliku õhuhulga suhe ehk mitu korda antakse koldesse õhku rohkem kui on stöhhiomeetriliselt vajalik. Lihtne ehk nn. hapniku valem on laialdaselt kasutuses kateldest ja kolletest rääkides. 21 21 O2 Tahke ja vedelkütuse põletamisel tekkivate gaaside kogus 1 kg põletatava kütuse kohta. A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 Gaaskütuse põletamisel tekkivate gaaside kogus 1 m3 põletatava kütuse kohta. VRO2 0,01 (CO 2 CO H 2S m C m H n ) m3/m3
katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Floorid: a) veetihe täisfloor, b) vett läbilaskev kergendusavadega täisfloor, c) brakettfloor. Vundamendid. Vundamendid on konstruktsioonid, mille abil kinnitatakse laeva kere kõlge masinad, mehhanismid, seadmed ja aparaadid alates peamasinast, kateldest, vintsidest ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need üle laeva tugikonstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid Veetihedad vaheseinad kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Kõigil neil on laeva üldise tugevuse seisukohalt kanda tähtis osa toetades põhja, teki ja
Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest. Ta ei suuda pikale laevale küllaldast tugevust anda, kuna puudub otsene side flooridega. Seepärast kasutatakse seda vaid teatud tüüpi väikelaevadel. Enamatel juhtudel kasutatakse horisontaalkiilu. Selle laius võib olla 1-2 meetrit. Vundamendid. Vundamendid on konstruktsioonid, mille abil kinnitatakse laeva kere kõlge masinad, mehhanismid, seadmed ja aparaadid alates peamasinast, kateldest, vintsidest ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need üle laeva tugi-konstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid. Peamasina vundamendi tüüpe: a) sisemise põhja plaadistusel, b) topeltpõhja tugikonstruktsioonidel, c) topeltpõhja konstruktsioonide sees. 23
Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest. Ta ei suuda pikale laevale küllaldast tugevust anda, kuna puudub otsene side flooridega. Seepärast kasutatakse seda vaid teatud tüüpi väikelaevadel. Enamatel juhtudel kasutatakse horisontaalkiilu. Selle laius võib olla 1-2 meetrit. Vundamendid. Vundamendid on konstruktsioonid, mille abil kinnitatakse laeva kere kõlge masinad, mehhanismid, seadmed ja aparaadid alates peamasinast, kateldest, vintsidest ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need üle laeva tugi- konstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid. Peamasina vundamendi tüüpe: a) sisemise põhja plaadistusel, b) topeltpõhja tugikonstruktsioonidel, c) topeltpõhja konstruktsioonide sees. 23
Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest. Ta ei suuda pikale laevale küllaldast tugevust anda, kuna puudub otsene side flooridega. Seepärast kasutatakse seda vaid teatud tüüpi väikelaevadel. Enamatel juhtudel kasutatakse horisontaalkiilu. Selle laius võib olla 1-2 meetrit. Vundamendid. Vundamendid on konstruktsioonid, mille abil kinnitatakse laeva kere kõlge masinad, mehhanismid, seadmed ja aparaadid alates peamasinast, kateldest, vintsidest ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini. Vundament võtab vastu laeva õõtsumisest ja masinate tööst tekkivast vibratsioonist tulenevad pinged kandes need üle laeva tugi-konstruktsioonidele. Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse vahetükke ja kummist või muust materjalist amortisaatoreid. Peamasina vundamendi tüüpe: a) sisemise põhja plaadistusel, b) topeltpõhja tugikonstruktsioonidel, c) topeltpõhja konstruktsioonide sees. 23
71(113) Villu Vares Energia ja keskkond 7 TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE RAKENDAMINE 7.1 Biokütuste rakendamine Biokütuseid kasutatakse laialdaselt kaug- ja lokaalkütte soojusallikatena. Põhiline osa biokütustel töötavatest kateldest on soojaveekatlad, aurukatlad on kasutusel tööstusettevõtetes ning soojuse ja elektri koostootmise jaamades. Sõltuvalt biokütuse liigist ning seadme võimsusest on enamlevinud järgmised põletustehno- loogilised lahendused. 1. Hakkpuit: · küttekatlad võimsusega 0,2 2 MW: liikumatu kaldrestiga või mehaanilise (liigutatavate elementidega) restiga kolle; · küttekatlad võimsusega 2 8 MW: mehaaniline restkolle;
Paanikat üritasid talitseda needsamad sõdurid, kes enne tulistanud olid. Hinnanguliselt suri tol Verisel Pühapäeval ca 1000 inimest ja haavata sai ca 5000. See oli nagu põleva tiku viskamine püssirohukeldrisse, mitmel pool toimusid kokkupõrked, ohrvrite arv suurenes ja rev oli sellega alanud. Eestisse jõudsid teated Peterburi sündmustest väga kiiresti (10.01). Tartus levisid lendlehed. 12. jaanuarist aga aktiveerus Tallinna tööliskond. Dvigateli töölised lasid auru kateldest välja, algas streik, nendega ühinesid ka teised Tlna suurimad tööstusev-d. Tallinna streigis hinnanguliselt ca 12000 inimest. Streikivad töölised kogunesid 12.01 õhtupoole Kalamaja kandis ja arutasid edasist tegevuskava. Kohal olid ka Peterburist saabunud Sotsiaaldem komitee liikmed, kes olid Ve sündmusi pealt näinud ja üritasid üritusele poliitilist värvingut anda. Valiti 80-liikmeline esindus, kes pidid tööliste puhtmajanduslikud nõudmised üle andma
Lagedi oli inimtühi paik metsade ja põldude keskel. Ja kuigi viibisime seal ainult kolm nädalat, jäi see koht meile meelde – siin lahkusime isast. […] Lagedil pandi meid barakkidesse, kus ei olnud põrandaid, narisid ega lavatseid, magasime paljal maapinnal. Aga seal toideti paremini. Laagri piirde taga elas eestlasest SS-seersant oma perekonnaga. Tema maja õuel oli väliköök kateldega. Töötasin seal kütjana, minul ja minu paarilisel lubati ära süüa jäägid kateldest. Isa ja vend töötasid laagris. Möödus kolm nädalat. Kord töö ajal tuli meie juurde sakslane ja käskis kiiresti laagrisse tagasi tulla. Ta rääkis midagi evakueerimisest. Saime aru, et meid viiakse jälle mõnda teise kohta. Kiirustasin laagrisse, et näha isa ja venda. Selgus, et isa oli juba esimeses grupis ära viidud. Nisanil õnnestus mind ära oodata. Teele anti igaühele leivapäts, marmelaadi ja suhkrut. See oli esimene kord minu laagrielus, kui sain terve
annaabi.ee 
