usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed.
usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus
uurida allikatele viitamise olemasolu, hinnata informatsiooni allika temaatilist pädevust; selgitada välja, kas autorid avalikustavad oma nime või eelistavad anonüümsust; uurida huvide konflikti avalikustamist ehk arvamuslugude autori(te) avalikustamisest. Selle kategooria tähtsus seisneb just väljaande välja antava sisu ratsionaalsuse ning valitud allikate pädevuse hindamises, samuti kas artiklite või arvamuslugude puhul on autor ära märkinud oma nime. Teisena langes kategooriliseks valikuks tööprotsessi toimetamine ehk toimetuse tööprotsess, mille kaudu on võimalik analüüsida: toimetuse läbipaistvust; informatsiooni kogumist; lugeja osalust. Kategooria osutus valituks, kuna see võimaldab öelda, mitu inimest näevad artiklit enne, kui see lehte jõuab, kuidas on artiklis esitletud informatsioon kogutud ning kui palju toimetuseni jõudnud kirjadest jõuab lehte (või meie puhul veebiväljaandesse) - teisisõnu saab hinnata toimetuse tööd.
c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas.
2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, loeks seda protokolli, et nad mõistaks, et juudid on ohtlikud esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. Saksamaale ja kogu maailmale, et nad tahavad rahaga osta ära - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. inimesi, panna omad inimesed valitsema.
John Locke nimetas ideeks kõike seda, mida hing vahetult tajub (näiteks aistingud, kujutlused, mõtted). Sarnases tähenduses kasutasid seda sõna René Descartes, Leibniz, ja Berkeley. David Hume eristas ideed muljetest: mulje on aisting (ja aistingute kompleks), idee aga selle peegeldus (kujutlus, mõte jms). Tavatähenduses on idee arusaam või mõte. kategooriline imperatiiv (Kanti moraalikäsitluse mõiste) Immanuel Kant nimetas kategooriliseks imeratiiviks printsiipi, mille alusel saab hinnata maksiimi ehk käitumispõhimõtte moraalset õigsust. · Selle esimene sõnastus on: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada." Kategoorilist imperatiivi sellises sõnastuses nimetatakse ka universaliseeritavuse (üldise kehtestamise võimalikkuse) nõudeks. Inimene peab lähtuma sellisest käitumispõhimõttest, millest võiksid lähtuda ja peaksid lähtuma kõik.
Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Moraali imperatiivid Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: „Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti“. Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus.
priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad.Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada,milline otsus on moraalselt
Kant seostab seda inimese erilisusega. Inimese tegevuses tuleb taju ja aru kõrvale lisada veel üks tasand – puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed lähevad kaugemale mistahes kogemusest. Moraaliõpetus praktiliseks mõistuseks nim. ta seda mõistuse osa, mis juhib meie tegevust ja millel põhineb meie moraalne käitumine. Moraalikäsk on antud meile puhta mõistuse asjana, ta ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust. Ülimat põhimõtet, mida Kant oma moraaliteoorias tunnustab, kutsub ta kategooriliseks imperatiiviks. Põhimõte on imperatiiv kuna ta kohustab. Ta eeldab, et inimeses on kaks poolt, mõistuslik pool, millest tõuseb moraalne tahe ja soovide, kalduvuste ja muude psühholoogiliste juhusejõudude valitsetav pool, mis peaks esimesele kuuletuma. Kant mõtleb, et inimsuse ülim sisu ilmneb selles enese pimedas sidumises moraaliseadusega. „Tahan armastuses inimese vastu möönda, et enamik meie tegudest on moraalsed, aga kui ma
Säärane toodang firmat ründama, nõudes, et see ostaks tema aktsiad ära deontoloogiline arutlus? Miks?Deontoloogiline arutlus. Seda hinnaga, mis ületab turuhinda, vastasel juhul ähvardab ta kuulab kaebuse ära, vaid püüab ka aktiivselt abi otsida, on eksklusiivne, eriti kallis, kuid sellele toodangule antakse ei saa muuta kategooriliseks imperatiiviks: kui kõik valetaksid, aktsiad müüa ülevõtjale. Ülevõtja võib olla enamvähem üritades lahendada juhtumit nii, et kaebaja nimi avalikuks ei eriline logo ja ka selle tarbimine on eriti prestiizne. Viimase kaoks usaldus ja sellega ka võimalus valetada. tuleks
või saavutada seda, et olla armastatud. 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Selline olukord võib esineda, näiteks, rahalaenamise juhus. Kui laenaja teab, et ta ei suuda laenu tagasi maksta, kuid laenu saamiseks peab ta lubama, et ta suudab seda teha, siis on see lubadus vale, sest seda ei saa muuta kategooriliseks imperatiiviks. Valetamine on loomult halb tegu kui kõik valetaksid, kaoks usaldus ja sellega võimalus valetada. 13. Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Rawlsi õiglusteooria esimene printsiip: Suurim võimalik võrdne vabadus! Selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile Vabadus ei saa olla täiesti absoluutne, peab olema võimalikult võrdne
Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad.Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada,milline
Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus
Kohtuvõimu sõltumatusel on seejuures kaks tahku, esiteks institutsionaalne sõltumatus, mille kohaselt kogu kohtusüsteem on sõltumatu ja iseseisev võimuharu, ning teiseks konkreetse kohtuniku sõltumatus otsust tehes (sh tema sõltumatus teistest kohtunikest). Aga isegi riikides, kus prokuratuur kuulub laiemas mõttes kohtuvõimu alla, ei peeta prokuratuuri kohtuks. Prokuratuuri sõltumatust ei peeta üldjuhul niivõrd kategooriliseks kui kohtu oma. Samas ollakse seisu- kohal, et prokuratuuri sõltumatus on kohtusüsteemi sõltumatusega teatud mõttes funktsionaalselt seotud ja see on hädavajalik tingimus, et tagada kohtusüsteemi sõltumatusega kaasnevate õigusriiklike ja ühis- kondlike hüvede täielik realiseerumine. Sõltumatus ei ole seega prokuröride privileeg, vaid see on mõeldud tagama õiglase, erapooletu ja efektiivse õigusemõistmise toimimist, mis on nii avalikkuse kui ka üksik- isikute huvides.*32
Tema 3 olulist teost kannavad sõna kriitika. ,,Puhta mõistse kriitika"- sisaldab tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. ,,Praktilise mõistuse kriitika"- sisaldab moraalilisi ehk Kanti eetika vaateid. Kategooriline imperatiiv- tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. ,,Otsustusvõime kriitika"- otsustusvõime all mõistab võimet hinnata kunstiteoseid, esteetiline filosoofia. Kunstiteoste vaatlemisel saab inimene naudingu. Ühiskonna filosoofia- igavese rahu teooria. Rahu inimeste ja riikide vahel. J.G.FICHTE- teaduse õpetus. Mina (tees)- mittemina (antitees)- süntees (järeldus). Klassikutele omane, et nad on süstemaatilised. G.W.F.HEGEL- olulised vaimu astmed. Subjektiivse vaimu tunnetamine, individuaalne tunnetamine
(!) kohustus rakendada sotsiaalkahjulikult käitunu suhtes sunniakti. Aga sotsiaalkahjulikult käitunul on omakorda samas allikas sätestatu kohaselt kohustus sallida sunniakti kohaldamist tema suhtes. Eeldus kui a ei tarvitse H.Kelseni selgitust mööda seejuures olla ühtne akt - eeldus võib omakorda olla mitmekordselt liigendatud ning astendatud. Näiteks: kui a ja kui b ja kui c jne, siis järeldub z. Need liikmed on H.Kelseni järgi eelduse relatiivselt iseseisvad osanormid, kusjuureks kategooriliseks tingimuseks on: terve see tingimuste ehk osaeelduste jada peab olema lõpuks pärast viimast liiget seotud ikkagi sunniakti kui lõppjärelmiga. Siis on täidetud abstraktse elementaarseima õigusnormi avalduse kui a, siis järeldub b tingimus, mis tähendab et b = z. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 Selle punkti refereering on algusest lõpuni I.Tammelo järgi, kuid kuna ta
annaabi.ee 
