Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15..
Metsa, kus kuusk on arvukaim puuliik, nimetatakse kuusikuks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi kolmas puuliik metsades. Kuused katavad umbes 17,6 % Eesti metsamaadest. Kirjeldus Kuusel on erinevalt männist sihvakas latv ja koonusekujuline tihti maani ulatuv võra. See, et puu on ka vanas eas terava tipuga, näitab, et ta kasvatab koguaeg kõrgust juurde. Kuusk pikeneb, kuni elab. Noores eas jääb ta kasvukiiruses männile ja kasele alla, keskeast alates läheb aga ette. Lõpuks sirutab ta ladva kõrgemale, kui mis tahes teine puu. Kuuse okkad asetsevad okstel palju tihedamalt kui männil, see osutab, et ta on varjulembeline puuliik. Lagedas paigas ei suuda ta iseseisvalt sirguma hakata. Ilma inimese abita saab noor kuusk tekkida vaid vana metsa varjus. Kuid seal kus kuusik juba kanda kinnitanud, pääseb ta lõpuks enamasti ka alaliseks valitsejaks.
..9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks
..9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. 8 Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused
Kasutus- küttepuu, paberitehaste tooraine, kasesuhkur (ksülitool), aitab vältida hammaste lagunemist. Kasekäsnad ravib erinevaid kõhuhaigusi ja pidurdab vähi arengut, kasekäsna tõmmis on hea virgutus jook ja asendab kohvi. Maarjakask- valmsitati piipe, aadlilosside siustust. (maarjakask on haigustest vaevatud tavaline kask- tegegimist on viirushaigusega, mis puu normaalset kasvu häirib). Tihedas metsas ei suuda teiste puudega kasvukiiruses võistelda ja hukkub, seega leidub teda lagedamatel aladel). 6) Kibuvitsad (Rosa) Eestis kasvab ligi tosin liiki kibuvitsasid. Levinuimad neis on Mets-kibuvits, Harilik kibuvits, Kutsik-kibuvits, Näärmekas kibuvits ja Kurdlehine kibuvits(aedadest levinud). Liitlehed asetsevad võrsel vaheldumisi.Viljad küpsevad septembris(söövad peamiselt linnud). Vähenõudlikud mulla suhtes, kuid vajavad kasvamiseks palju valgust.
..9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt
Inbriiding ehk sisearetus (inimese puhul sugulusabielud), sigimine lähedaste sugulaste vahel. Autbriiding - ehk välisaretus (inimese puhul mittesugulusabielud); kaugete sugulaste vahel. Inbriidingudepression - elujõu langus; siseviljastumisel suureneb homosügootide hulk igas järglaspõlvkonnas 50% võrra. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Heteroos - ehk hübriidjõud on nähtus, mis väljendub hübriidide suurenenud kasvus, kasvukiiruses, produktiivsuses, vastupidavuses jms, kuid viljakus (sigimisvõime) on kas oluliselt langenud või kadunud; sellise heteroosi klassikaliseks näiteks on muul. Inbriidingu koeffitsient - (Sewall Wright) F= (1/2)n +(1/2)n (iga inbriidse silma jaoks ja lõpptulemuseks need liita). Suguluse koeffitsient - 2*F Geenide osa, mis on kahel järglasel saadud ühiseellaselt. 50. Mis on suguliitelise pärandumise eripärad? (Suguliitelisi geene pärandavad sugupooled eri sugu järglastele erinevalt
Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikud. Haiguste esinemine – lubjarikkad mullad on viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu kahjustuste tõenäosus palju suurem. Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus. Muutused mullas kutsuvad esile muutusi puistu koosseisus, selle kasvukiiruses, varise hulgas, mis mullapinnale langeb ja mikrokliimas. Nende muutuste tagajärjel kujunevad mullal teatud aja möödudes uued omadused. Metsapuude mõju mullale Kõige suuremat mõju avaldab mets mullaleläbi maapinnalelangeva orgaanilise varise ja juurestiku. Lisaks mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega. Mõju varise kaudu Varise lagunemise kiirus ning mullaviljakus on omavahel seotud: varise kiire lagunemine tagab toitainete hea
a ja 1994.a. katsed Aravete OÜ eesti tumedapealiste lammaste tõufarmis (Lobanov, Piirsalu, 1996). Katsetest selgus, et oksfordauni (Oxford Down) jääradega paaritatud eesti tumedapealiste uttede keskmine viljakus oli 13,5% võrra suurem kui eesti tumedapealiste lammaste puhasaretuse korral. Samuti suutsid oksfordauni (Oxford Down) jääradega paaritatud uted üles kasvatada rohkem tallesid ning talledevõõrutusmass poeginud ute kohta oli 25% võrra suurem. Kasvukiiruses oksfordauni (Oxford Down)ristandtalled puhtatõulisi eesti tumedapealisi eakaaslasi ei ületanud. Tartu Lihakombinaadis korraldatud kontrolltapmine näitas, et oksfordauni (Oxford Down) ristandtallede lihakehad sisaldasid rohkem tailiha ja vähem rasva. Nii oli oksfordauni (Oxford Down) jäärtallede poolrümpades keskmiselt 66% tailiha ja 12% rasva, puhtatõulistel eesti tumedapealistel eakaaslastel vastavalt 60 ja 16%.
kõrgekasvuline või kääbuskasvuline lahknemissuhtega 3:1. Alleelide segregeerumise bioloogiliseks aluseks on homoloogiliste kromosoomide paardumine ja sellele järgnev lahknemine tütarrakkudesse meioosiprotsessis. 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele. 71.Heteroos ja selle tüübid,heteroosi kinnistamine ???? heteroos -- e. hübriidjõud , nähtus, mis väljendub hübriidide (ristandite) suurenenud kasvus, kasvukiiruses, produktiivsuses, vastupidavuses jms. Heteroos ilmneb tavaliselt sama liigi inbriidsete liinide, vähemal määral tõugude või sortide ristamisel, aga mõnikord ka (sama perekonna) eri liikide hübriidimisel saadud indiviidide juures. Viimasel juhul ilmneb heteroos enamasti osaliselt: mõni omadus (taval. kasvukiirus, vastupidavus jms.) on võimendunud, kuid viljakus (sigimisvõime) on kas oluliselt langenud või kadunud; sellise heteroosi klassikaliseks näiteks on muul. 72
Katsetest selgus, et oksforddauni jääradega paaritatud eesti tumedapealiste uttede 12 keskmine viljakus oli 13,5% võrra suurem kui eesti tumedapealiste lammaste puhasaretuse korral. Samuti suutsid oksforddauni jääradega paaritatud uted üles kasvatada rohkem tallesid ning tallede võõrutusmass poeginud ute kohta oli 25% võrra suurem. Kasvukiiruses oksforddauni ristandtalled puhtatõulisi eesti tumedapealisi eakaaslasi ei ületanud. Tartu Lihakombinaadis korraldatud kontrolltapmine näitas, et oksforddauni ristandtallede lihakehad sisaldasid rohkem tailiha ja vähem rasva. Nii oli oksforddauni jäärtallede poolrümpades keskmiselt 66% tailiha ja 12% rasva, puhtatõulistel eesti tumedapealistel eakaaslastel vastavalt 60 ja 16%. Nahaaluse rasvkoe paksus seljal oli oksforddauni pooleverestel jäärtalledel 3,5
Muld mõjutab ka metsa majandamist. Kuivadel liivmuldadel on võimalik metsamajanduslikke töid läbi viia aastaringselt, liigniisketel gleimuldadel või turvasmuldadel on see enamasti võimalik vaid talvel, külmunud maaga. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus. Muutused mullas kutsuvad esile muutusi puistu koosseisus, selle kasvukiiruses, varise hulgas, mis mullapinnale langeb ja mikrokliimas. Nende muutuste tagajärjel kujunevad mullal teatud aja möödudes uued omadused. Metsapuude mõju mullale: Kõik keskkonnategurid sh. ka muld on metsaga alati kahepoolses seoses: mullatingimused määravad suures osas ära metsa omadused (liigiline koosseis, tootlikkus jne) ning mets oma
Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi omadusi. Nii on viljakatel muldadel kasvanud mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel (see on seotud aastarõgaste laiusega ja sügispudu osakaaluga puidus). Endiste põllumaade viljakatel muldadel on okaspuude kasv küll kiire, aga puud on väga okslikud ja suure koondega. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus. Muutused mullas kutsuvad esile muutusi puistu koosseisus, selle kasvukiiruses, varise hulgas, mis mullapinnale langeb ja mikrokliimas. Nende muutuste tagajärjel kujunevad metsamullal teatud aja möödudes uued omadused. Missugused muutused mullas toimuvad, millised mullatekkeprotsessid puistus domineerivad, see sõltub suurel määral puistust. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda mikrokliima
Suuri puid kasvab paljudes parkides, olgu mainitud Lasinurme park, Lääne-Virumaal [hmax = 25,5 m, dmax = 72 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [hmax = 27,5 m, dmax = 69 cm (Eino Laas)], Taageperas, Kuremaal jm. Liik on meil täiesti külmakindel, kahjustub vaid tihti juurepessu ( Fomes annosus) ja must pahktäi (Aphrastasia pectinatae) läbi Noorena väga dekoratiivne, hiljem (50-60 a) dekoratiivsus väheneb. Ei konkureeri kodumaiste puuliikidega kasvukiiruses. Kannab hästi käbi ja annab looduslikku uuendust. Sordid: 'Hudsonia', 'nana', 'Piccolo'. 3. Euroopa ja hallnulg Euroopa e. valge nulg (Abies álba Mill.). Alba; albus valge, silmas peetud valgeid laike tüvekoorel. Kodumaal 30...50 (65) m kõrgune ja kuni 2 m tüvediameetriga suur, noorelt laikoonusja, vanas eas kuhikja võraga ja tumedama sügavrõmelise ning valkjalapilise tüvekoorega puu ei saavuta meil selliseid dimensioone. Vanus kuni 500 aastat. Tsoon IV.
annaabi.ee 
