36. Millal viiakse läbi sügisene mullaharimine ja kuidas? Sügisene mullaharimine toimub eelkultuuri koristamise järel. Teraviljapõllu koristamisjärgseks tööks on kõrrekoorimine. Võib korra äestada, et ergutada umbrohte tärkama. Kõrrekoorimise ja sügiskünni vahele jäetakse 2...3 nädalat, et umbrohud jõuaksid tärgata. Seejärel väetatakse orgaanilise väetisega, PK väetistega. Künnisügavus köögiviljade puhul 30cm. 37. Mis on kasvuaegse mullaharimise eesmärgiks? Eesmärgiks on kobestamine ja umbrohtude hävitamine.
seega ka hästi omastatav taimede poolt ning ka väljapestav mullast. Taimsete ja loomsete valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muudetakse denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri. Kasutusel on ka nitrifikatsiooni inhibiitorid, mida kasutatakse lämmastiku suuremate normide puhul, et piirata lämmastiku ajutist liigomastamist ja säilitada lämmastikutoitumise hea tase kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ilma mitmekordse kasvuaegse väetamise vajaduseta. Ammooniumnitraat on põllumajanduses sageli kasutatav tahke lämmastikväetis. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning mikrogranuleerituna või granuleerituna ületab selle lämmastikusisaldus 28 massiprotsenti. Ammooniumlämmastikku võivad savimineraalid vähesel määral fikseerida analoogiliselt kaaliumiga, ent see jab ka mullas fikseerununa mullaorganismide poolt kasutatavaks, mis edasi allub nende sünni ja surma seaduspärasustele.
kutsutakse. Kurerehad on pikaealised talvekindlad vähenõudlikud püsikud ja neid on lihtne kasvatada. Kurerehad eelistavd päikeselist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, kuid kasvavad hästi ka kuival liivmullal, kusjuures mõned liigid seda isegi eelistavad ning poolvarjus. Nad on väärtuslikud pinnakattena, sest taimed moodustavad üksteisega kokkusulavaid puhmikuid ja õitsevad rikkalikult kevadest hilissuveni. Neid saab edukalt kasutada ka konteineraianduses. Kasvuaegse hooldamise peamised võtted on närtsinud õite eemaldamine, kuivaperioodidel kastmine, samuti aegajalt väetamine. Suurimad ohud kurerehale on teod, nälkjad ja jahukaste. 17. Käoking Käokingad on tugevakasvulised kõrged rohttaimed, mille risoom on muguljas. Lehed on sõrmjagused ning nende hõlmad omakorda jagused. Sinised, valged, valge-sinise kirjud või kollased õied on püstistes tipmistes õisikutes. Sobib päikeseline kuni poolvarjuline
Talvekate pannakse peale pärast pinnase külmumist hilissügisel ning eemaldatakse, kui päevane õhutemperatuur on kevadel püsivalt üle 0 kraadi. Kui olete ostnud nartsisside sibulaid, ärge viivitage istutamisega, sest juba poes mõnda aega kuivalt seisnud istutusmaterjali seisund võib iga viivitatud päevaga muutuda halvemaks. Raske pinnasega kasvukohal võiks istutusauku lisada sõmerat liiva, nagu liiliate ja püvilillede istutamiselgi. Nartsisside kasvuaegse hooldamise peamisteks võteteks on õitsemiseelne väetamine ja õitsemise lõpetanud varte ärakorjamine. Pärast õitsemist lastakse lehtedel loomulikul teel kolletuda. Nartsisse võib ümber istutada keskmiselt iga 4 - 5 aasta möödudes. NARTSISSIDE KLASSIFIKATSIOON Trompetnartsissid, varrel üks õis, trompet (lisakroon) sama pikk või pikem kui õiekattelehed. Sordid: Globlet, Las Vegas, Mount Hood, Golden Harvest, Spellbinder, Dutch Master jpt. Suure lisakrooniga nartsissid
2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3. Ennast mittetaluvad kultuurid: lina, hernes, punane ja roosa ristik, lutsern, raps, rüps, peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1
Järgmisteks töödeks ongi äestamine (1-2 korda, esimene kui umbrohuseemnel valge niit taga) ja muldamine (et hoida mugulal rohkelt mulda ümber-muidu lähevad roheliseks-mürgine!). See kobestab mulda ning hävitab umbrohtu (keemiline umbrohutõrje ei asenda äestamist ja muldamist!) Äestamist ja muldamist tehakse kartuli mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine võib vigastada pealseid ja juurestikku, mis omakorda vähendab saagikust. Kartuli kasvuaegse hoolduse juurde kuulub veel -lehemädanikutõrje (esimene tõrju profülaktiline, siis, kui taim on 15 cm kõrge. Lehemädaniku tekkimist soodustab soe ja niiske ilm. Levib väga kiiresti on ohtlik. Varajasel kartulil esineb rohkem kui hilisel) -keemiline umbrohutõrje (oluline teada, milline umbrohi põllul kasvab, sellele vastavalt valitakse preparaat, soov. kasutada vähendatud norme) -kartulimardika hävitamine-käsitsi korjates
koorevärvusega) vili puitub ja on maitsetu Võib kasvatada kurgi, Mitte liiga sügavale mulla halvasti (lõheneb) kui saak on 6-7cm jäme. Pika rootusga lehed Niiskuse kõikumine võib kõrvitsa, kabatsoki alla Kasvab hästi ka kasvuaegse Lõika kääridega vahetult Juurestik sarnaneb peakapsa põhjustada varsvilja vahekultuurina väetamiseta varsvilja alt koos varrega omale lõhenemist Ülekasvanud vilja
Suhkrupeet külvatakse 45cm reavahega, teised enamasti 60 cm. Kasv tasasel maal või vagudel.Porgandit kasv ribaskülvis ridade vahe 50, reavahe ribas 10-12,5 cm. Koristatakse oktoobris. 52) Söödajuurviljade tähtsus, botaaniline ja bioloogiline iseloom. Head dieetiliste omadustega mahlakad söödad. Koosnevad süsivesikutest, suhkru-test, mis soodustavad seedumist. Suurendab piimatootmist ja vähendab haigusi. Agrotehniline tähtsus: väetisnormide, põhjaliku mullaharimise ja kasvuaegse umbro-hutõrje tõttu muutub muld viljakamaks.Pika veg perioodi kultuurid, kõige pikem suhk-rupeedil 160-170 päeva.Söödapeedi ja kaalika kasvuaeg 125-150 päeva, naeril 90-120 päeva. Varajase külvi eeliseks on et idanemistemp on madal, opt 5-6C juures. Tõusmed on külmale hästi vastupidavad. Sügisesed külmad lõpetavad juurviljade kasvu. Teistest õrnem on söödapeet, kasvab suures osas mulla pinnal, järgmine söödakaalikas. Kõige külmakindlamad on suhkrupeet ja poolsuh
ümmarguseks. Suhkrupeet külvatakse 45cm reavahega, teised enamasti 60 cm. Kasv tasasel maal või vagudel.Porgandit kasv ribaskülvis ridade vahe 50, reavahe ribas 10-12,5 cm. Koristatakse oktoobris. 52) Söödajuurviljade tähtsus, botaaniline ja bioloogiline iseloom. Head dieetiliste omadustega mahlakad söödad. Koosnevad süsivesikutest, suhkru- test, mis soodustavad seedumist. Suurendab piimatootmist ja vähendab haigusi. Agrotehniline tähtsus: väetisnormide, põhjaliku mullaharimise ja kasvuaegse umbro- hutõrje tõttu muutub muld viljakamaks.Pika veg perioodi kultuurid, kõige pikem suhk- rupeedil 160-170 päeva.Söödapeedi ja kaalika kasvuaeg 125-150 päeva, naeril 90- 120 päeva. Varajase külvi eeliseks on et idanemistemp on madal, opt 5-6C juures. Tõusmed on külmale hästi vastupidavad. Sügisesed külmad lõpetavad juurviljade kasvu. Teistest õrnem on söödapeet, kasvab suures osas mulla pinnal, järgmine söödakaalikas. Kõige külmakindlamad on suhkrupeet ja poolsuh
A B Viljavaheldus A: 100% teravili Viljavaheldus B: 62,5% teravili, 25% põldhein, 12,5% kartul Joonis 2. Põldohaka mass (kuivaines g/m 2) sõltuvalt viljavaheldussüsteemist ja sügiskünni sügavusest 1997. aastal (pärast 16 aastat kestnud katseperioodi) Kui viljavahelduses on ka põldhein, siis sügavam künd (2425 cm) hoiab põldohaka täielikult kontrolli all. Loomulikult peab künnile eelnema korralik koorimine. Kultuuride kasvuaegse äestamisega ei ole võimalik põldohakat tõrjuda, v.a äsja seemnest tärganud idandid. Vaheltharides tasuks eelistada hanijalg-tüüpi vaheltharimisriistu. Tuleb aga arvestada, et leheroseti hävitamine intensiivistab uute võsude teket. Seetõttu peab põldohakarikast põldu mitu korda vaheltharima. Suvisel põldohaka väljakiskumisel on eelistatud vihmajärgne aeg, siis on muld pehme ja juur rebeneb sügavamalt. Maheviljeluses on umbrohtude tõrjeks üha rohkem hakanud levima leegitamine
Rulliks nimetatakse mullatasandusriista, mis töötab pinnakonaruste maha- ja kokkusurumise põhimõttel. Rulli ülesandeks on tihendada mulda, purustada mullapanku ja silendada põllu pinda. Konarliku (ribilise, rihvelja) tööpinnaga rulli on veel täiendav ülesanne muuta pealiskiht kobedaks, niiskuse väljaauramist taksitavaks. Rullimist kasutatakse nii külvieelselt kui ka külvijärgselt (tagamaks seemnete parema kontakti mullaga), aga ka taimede kasvuaegse hooldamise võttena (taliviljaoraste ja põldheinapõldude külmakergete kõrvaldamiseks). Peamised agronõuded rullimisel on: 1) rullida tuleb sobiva niiskusega mulda (liiga niiske mulla korral kleepub muld rulli tööpinnale); 2) rullimiseks tuleb kasutada sobiva raskuse ja tööpinnaga rulle; külvieelselt tuleb kasutada kiilja tööpinnaga rulle, külvijärgselt rihvelja tööpinnaga rulli, taliorasel silerulli; 3) rullitud põllul peab muld olema ühtlaselt tihendatud nõutud sügavuses;
Lämmastikväetised ja nende kasutamine Lämmastikväetiste tootmisel on aluseks õhulämmastik. Lämmastikväetised jaotatakse olenevalt sellest, millises vormis on väetises lämmastik: - 1. nitraatväetised – lämmastik esineb nitraadina (NO 3 ), nad on hästi lahustuvad, kiire toimega kuid ka kiiresti leostuvad. Kasutatakse peamiselt kasvuaegse väetisena. + 2. ammooniumväetised – lämmastik esineb ammooniumina (NH 4 ) või ammoniaagina (NH3). On kergesti omastatavad (on võimalik omastada pikema aja vältel). Väljauhtumine on väiksem, kuna seotakse mõningal määral mullaosakestega (savi). 3. ammooniumnitraatväetised – sisaldavad nii ammoonium- kui ka nitraatlämmastikku. Enam kasutatakse ammooniumnitraati. 4
Kui lähteandmetes on tuulekaer on sees, siis külvikorra moodustamisel on tema tõrjeks ebaefektiivne kaera panek kuna teda ei saa sellisel juhul pritsida herbitsiidiga. Tuulekaera tõrjub suviviljadest efektiivselt oder, sest siis on võimalik pritsida. 3) kultuuride väärtus eelviljana - Head eelviljad: a) kõik rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega (sõnnik, kompostid jms) Miks on rühvelkultuurid head? Sest neid on võimalik vahelt harida, nad on head eelviljad kuna nad kobestavad mulda (parandab mulla füüsikalisi omadusi) ja intensiivistavad mineralisatsiooni ning muld rikastub toitainetega !!! b) mitmeaastased heintaimed (põldhein, karjamaa, kultuurniit jt), ristikud, lutsern, lupiinid jt. Kui mitu aastat kasvatame köögivilju, siis orgaanikat on mullas stabiilselt
saanud juttu olla. Deprivatsioonieksperimentide kriitika - Kuigi eksperimentaalse lähenemise kasutuselevõtt etoloogide poolt oli oluline samm edasi, pälvisid nende kasutatud deprivatsioonieksperimendid (kui peamine tõend teatud käitumismustrite sünnipärasuse kohta) loomapsühholoogide koolkonna poolt teravat kriitikat: loomapsühholoogid väitsid, et kuigi niisugusel viisil võib usaldusväärselt tõestada kasvuaegse kogemuse ja õppimise olulisust käitumise arenemisel, ei suuda deprivatsioonieksperiment tõestada kogemuse/õppimise mitteolulisust, sest on praktiliselt võimatu kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti ja millest mitte. Teine kriitiline märkus juhtis tähelepanu sellele, et käitumismustrid ei jagune üksnes täielikult sünnipärasteks või täielikult omandatuteks, vaid et igas
annaabi.ee 
