Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................... 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus...................3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.......................................................................................................... 5 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted................................................5 Põllumassiivi metsastamine...........................................................................5 Enamlevinud mulla osatähtsus...
Iseseisev töö Juhendaja: lektor Avo Toomsoo Tartu 2016 SISUKORD Mullakaardi analüüs............................................................................................ 3 Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega........................................................................................................ 3 Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele.............................................4 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.................................6 Agromelioratiivsete võtete kasutamine..............................................................6 Juhul kui tegemist oleks metsaga.......................................................................6 Enamlevinud mulla osatähtsus...........................................................................7
Sisukord 1. Mullakaardi analüüs...............................................................................................3 2. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega.............................................................................................................5 3. Muldade omadused................................................................................................6 4. Hinnang kasutussobivusele....................................................................................9 5. Põllumassiivi metsastamine...................................................................................9 6. Agromelioratiivsete võtete kasutamine...............................................................10 7. Keskmine perpektiivboniteet...............................................................................10 8. Enamlevinud mulla osatähtsus................
....................................................................4 Kolm suurima osatähtsusega mulda.......................................................................5 Gleistunud leetjas muld KIg...........................................................................5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus.......................................................................................................... 6 Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta..........7 Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet..........8 Agromelioratiivsed võtted...................................................................................... 8 Põllumassiivi metsastamine................................................................................... 9 Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist (%) ja
Keskmise sügavusega rähkmuld(K). K muld keeb pinnalt või 30 cm ulatuses.K muld on viljakuselt väga head sest seal on suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik. Leetjas muld(KI). KI muld keeb 60 – 90 cm ulatuses. KI peamine miinus on see et seda on raske harida. Selle maatükk on kompaktne ja sobib põlluks. Hinnang kasutussobivusele Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt
Need mullad on väga toiteelemendirikkad. Profiili ehitus: Koosneb peamiselt hästi ja väga hästi lagunenud turbakihtidest. Õhkese turbaga madalsoomuldadel lisandub profiili ka tugevasti gleistunud mineraalne lähtekivim või lausaline gleihorisont (T3-CG, T2-T3-G jt). Kujunemine: Peaaegu kõik väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad on kujunenud mineraalmaa, peamiselt glei- ja turvastunud mulla edasise soostumise tagajärjel. HINNANG KASUTUSSOBIVUSELE Leostunud gleimulda kultuurimaaks kasutamiseks tuleb maa-ala korralikult kuivendada kuna on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud gleimullad on head põllumaad, ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Kergema lõimise korral sobib kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartuli, rukki ja odra kasvatamiseks ning nisule ei sobi üldse. Mulla viljakust ja vähendavad rasked põllutöömasinad
..................................................................................3 Mullastik......................................................................................................4 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused..................................4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus ....................................................................................................................5 Hinnang kasutussobivusele.........................................................................8 Argomatiivsed võtted..................................................................................9 Ala kaalutud keskmine perspektiivboniteet.................................................9 Metsakasvukohatüüp neil muldadel..........................................................10 Loodusliku rohumaa tüüp nendel muldadel...............................................10
Gleistunud deluviaalmuld Dg Mullad paiknevad nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmude- ja künnistevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ning kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Mullaprofiil on sarnane deluviaalmuldadele, lisanduvad vaid liigniiskusele viitavad roostetäpid huumushorisondis ning gleilaigud alumistes horisontides. Võrreldes deluviaalmullaga on muld huumusrikkam ja natuke raskema lõimisega. Hinnang kasutussobivusele Näivleetunud (LP) mullad on kultuurmaana kasutamise mõttes üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Näivleetunud muldade Mullaelustik on pidurdunud või väheaktiivne
(Mullateadus 2012) Leostunud muld – Ko Leostunud mullad on kujunenud tugevasti karbonaatsetel (rähksel) lähtekivimil ja nende pindmine osa on vähemalt 30 cm tüseduselt vabadest karbonaatidest leostunud. Keemine algab neil muldadel kas Bw- või BC- horisondist, tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. (Mullateadus 2012) Hinnang kasutussobivusele Rähkmuldade (K) viljakus kõigub suurtes piirides. Nende muldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega automorfsed mullad, aga ka ühed viljakaimad mullad. Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga. Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu. Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-, veeris- ja klibumullad, mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse.
2008) Muldade kontrastsus on suhteliselt sarnane. Gleistunud leetjas, leetjas mullal ja leostunud gleimullal on ühine see, et nad ei ole kuivad mullad, sobivad taimede kasvatamiseks. Üldiselt on leostunud ja leetjad mullad kõige paremad mullad põllumajanduses. Gleimullad sobivad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks, on keskmise viljakusega mullad. Põllu kuju kaardil on hea, kuna suurem osa põllust moodustavad põllumajanduseks sobivad mullad. Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad (KI) on väga tootlikud ja sobivad igale põllukultuurile. Näiteks leetjal (ka gleistunud leetjal KIg) mullal kasvavad oder, nisu ning kaer väga hästi, põldhein ja kartul keskmiselt. Viljakus on tingitud sobivast rektsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Mulla
..100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M ́ ́ ́ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. Põllumassiiv on ebamäärase kujuga sellest tulenevalt on põllu harimistööd keerulised. Põllumassiiv kuulub A- agroallrühma .Head põllutüübilised haritavad maad on K,Ko(g),Kog, Go, Klg. M'' kuulub aga C6 agroallrühma. Hästi kuivendatud turvastunud ja hästilagunenud turvasmullad Anda mitmekülgne hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta: Klg- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Kog- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Go- segatis, rukis,nisu,kaer, põldhein, teravili keskm., lutsern,mesikas,hernes, söödajuurvili, kartul. M''- Põldhein. K- lutsern, oder, nisu, rukis, kaer,teravili keskm.,mesikas, söödajuurvili. Ko(g)- põldhein, segatis, punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm.
· selgitada mullareaktsioon ja sellest lähtuvalt enamsobivad kultuurid ning lupjamise vajadus; · planeerida optimaalseid külvikordi; · selgitada planeeritavat saaki limiteerivaid tegureid; · selgitada vajalikke väetisekoguseid; · hinnata mulla füüsikalis-keemilistes omadustes toimuvaid muutusi; · hinnata agrotehnoloogia õigsust.27 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Joonis 5. Eesti põhimuldade paiknemine Maade kasutamine vastavalt muldade kasutussobivusele tagab keskkonnasäästlikkuse28 7 . N Õ U D E D S I L O H O I D L AT E L E Haljassööda sileerimisel tekib käärimismahl, mis koosneb rakumahlast ja silomassi märgavast kileveest. Silomahl sisaldab rohkesti väetusaineid ja on veekeskkonnale äärmiselt ohtlik. Silomahla hulk sõltub sileeritava massi kuivainesisaldusest. Näiteks kui tooraine kuivaine sisaldus on 10%, tekib silomahla ligikaudu 400 l/t. Kui kuivainesisaldus on üle 30%, silomahla praktiliselt ei teki
annaabi.ee 
