11. Amortisatsioon RP sise-eeskirjades kehtestatakse põhivara liikide amortisatsiooniperioodid ja arvestusmeetodid, võttes arvesse nende kasulikku tööiga. Põhivara näidatakse bilansis jääkmaksumuses. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine. 12.Immateriaalne PV *Firmaväärtus *Arendusväljaminekud *Ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid · Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõtja kasutab tulu saamiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Nt. Arvuti tarkvara, kaubamärgid, litsentsid, kasutusõigused, kvoodid jms. Arvutitarkvara
millise amortisatsiooni arvutamise meetodi ettevõtja valib, lõpptulemus on kõigil sama, ainult erinevad on põhivara kulud aastate lõikes) Amortisatsiooni arvestus on vajalik, et väljendada vara kasutamist. Vajaduse korral tehakse vara ümberhindamist ehk arvutatakse amortisatsioon. 1) Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine. Näide. Sõiduki maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%. Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 20% = 5000.- Sama igal järgmisel aastal. Koosta kirjend. D 4401 5000,- K 10931 5000,- 2)Tegevusmahul põhinev amortisatsioon (tootmisühiku meetod) - arvestus vastavalt vara kasutamisele. Näide. Printer hinnaga 700.-, tehniline kasutusiga 70 000 prinditud lehte
lämmastiku kogus kõigub tavaliselt 60-120 kg vahel. Põldtimud Põldtimut (Phleum pratense) on 20-100 cm pikkuste kõrtega tiheda, rulja, kareda tömbitipulise, painutamisel sagarateks mittejaguneva pöörispeaga hõredapuhmikuline pealishein. Põldtimuti läbilöövus segudes on esimestel aastatel tugev, hea saagivõimega põldheinas ja niidul. Kasutuskestus 5-6 aastat ja kauemgi. Hea söödavusega ja kõrge toiteväärtusega. Kasutusaastatel hakkab kasvama vara, kuid areneb aeglaselt, mistõttu õitsema hakkab alles juuli alguses. Põldtimut kasvab hästi soodsa niiskusrezhiimiga saviliiv-, liivsavi- ja savimuldadel ning keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel. Põldtimutit ei tohiks niita kõrsumise faasis enne lipulehe ilmumist. Selles kasvufaasis on taime toitainete varud väga väikesed ning seetõttu on äralakasv väga aeglane ning samuti võib taimik hõreneda
Amortisatsioonimäär=kasutada jäävate perioodide arv/kasutusperioonide summa Kasutada jäävate perioodide arv=(kasutusperiood+1)-kasutusaasta nr Amortisatsioonikulu=(soetusmaksumus-lõppväärtus)*amortisatsioonimäär · Kahekordselt alaneva jäägi ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod Mahaarvestusmäär=200%/kasulik eluiga Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääksmaksumus · Regressiivne meetod, mida kasutatakse kui esimestel kasutusaastatel kasutatakse põhivara rohkem ehk kuluks katav summa suureneb Erinvate meetodite võrdlus: kui kasutatakse kiirmahaarvestusmeetodit, siis suuremad kulusummad esmestel tegevusaastatel vähendavad kasumit kuid järgnevatel aastatel kasum suureneb. Tegevusmahul põhineva meetodi puhul saame igas arvestusperioodis kõige täpsemad andmed Akumuleeritud kulum on kontraaktiva konto (passiva iseloomuga), mis reguleerib teiste
2.aastal 112 500 koopiat, 3.aastal 84 400 koopiat, 4.aastal 43 100 koopiat, 5.aastal 91 800 koopiat. Näite alusel: Mahaarvestismäär = (8000 eurot 500 eurot) / 375 000 koopiat = 0,02 eurot/koopia Kahekordselt alaneva jäägi meetod(1) Kahekordselt alaneva jäägi meetod on soetusmaksumuse kiirmahaarvestamise meetod. Põhivara kasutusaja alguses kajastatakse kuluna suuremad summad kui lõpul (kuluks kantav summa väheneb aasta-aastalt). Põhivahend toob suuremat kasu esimestel kasutusaastatel. Kahekordselt alaneva jäägi meetodi puhul korrutatakse põhivara jääkmaksumus kindla mahaarvestismääraga, milleks on kahekordne lineaarne mahaarvestismäär. Kahekordselt alaneva jäägi meetod(2) Kuluks kantav summa arvutatakse kahekordselt alaneva jäägi meetodil järgmiselt: tehakse kindlaks lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta; 1/vara kasutusaeg * 2 lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse kahega; 2* %
Võib külvata katteviljana. 1. Punane ristik + timut = 195 2. P. Ristik, kõrrelised pealiseheinad=591 3. Valge ristik+kõrrelised+pealis ja alusheinad=1180 Varakult võtta kattevilli ära- haljasöödana. Väiksed ristiktaimed, siis võib saada 10 -15 tonni haljasmassi- niita 10 cm kõrguselt, augusti lõpus või septembris. Kui katteviljata siis saaks kaks niidet ennem umbrohu õitsemist, ja ei tohi lasta pikkalt lume alla- lämbub 10 12 cm. Kasutusaastatel tuleb koristada siis kui saadakse toitainete rikkas sööt, peab arvestama taimede bioloogilisi omadusi. Koristda õitsemise eel siis sisaldab rohkesti proteiini ja vähe toorkiudu. Soodustab kasvamist seetõttu kasvab kiiresti. Rohundid Rohundid rohumaal kasvavad mitte külvatud rohtsed taimed. Nad annavad 10-30% saagist. Söödavad ja hea söödaväärtusega rohundid, mis võivad aga rohkel esinemisel puudulikud söödad olla ja rohumaasaaki vähendada. Hea söödavusega rohundid
..80 t/ha sügiskünni alla. Fosfor-kaaliumväetiste normid sõltuvad vastava elemendi tarbest mullas ja planeeritavast rohu kuivaine saagist. Nii võivad fosfori (elemendina) normid ulatuda kuni 40 kg/ha suure planeeritud saagi ja väga suure mulla fosforitarbe korral. Sama olukord on ka kaaliumväetise vajadusega, mis võib puhta kaaliumina (s.o. elemendina) olla kuni 100 kg/ha. Nii orgaaniliste kui ka PK-väetiste külvieelne kasutamine loob head tingimused heintaimede kasvuks esimestel kasutusaastatel ning seetõttu ei ole vaja esimesed 4...5 aastat kasutada rohumaade pealtväetamist. 39 3.2.4. Seemnesegud Heintaimeliikide ja sortide sobivus Lammaste karjatamiseks sobivad liigirikkad madala ja tiheda taimikuga karjamaad. Liigirikkas segus heintaimed täiendavad oma keemilise koostise erinevuse tõttu üksteist ja rohi tervikuna rahuldab paremini söödavajaduse
valge ristiku rohke 2) sirplutserni ja >10 - karjatamine aluskõrreliste rohke vahelduv 3) pealis- ja 8-12 150-350** vahelduv aluskõrreliste rohke * N antakse vaid viimastel kasutusaastatel 50-70 kg/ha ** hästilagunenud turvasmullal antake N vaid vajaduse korral 50-100 kg/ha. NB!Lisaks paar tabelit lisamatejalidest Heintaimede kasvulaad Selle all mõeldakse taimede kasvukõrgust ja lehe massi paiknemist. Kasvulaadi järgi jagatakse heintaimed kolme rühma: 1. Pealisheinad milliste kasvukõrgus on suurem kui 50 cm. Lehe mass mood rohu saagist kuni 2/3 ja seetõttu on otstarbekas neid kasutada niiteliselt ehk niidutüübilised.
Teoreetiline juhtnöör on kasutada sellist meetodit, mis kõige paremini peegeldab tegelikke majanduslikke olusid. Seega peaksid ettevõtted kasutama seda meetodit, mis kõige täpsemalt 15 jaotab soetusmaksumuse arvestusperioodide vahel vastavalt vara kasutamisest saadud tulule sellel perioodil. Degressiivsete mahaarvestusmeetodite eelis lineaarse ees seisneb oluliselt suuremas soetusmaksumuse mahaarvestamises põhivara esimestel kasutusaastatel, mis enamikul juhtudel vastab selle tegelikule väärtuse vähenemisele ja tasakaalustab hilisemate kasutusaastate suuremad korrashoiu- ja hoolduskulud. Progressiivse meetodi puhul arvutatakse põhivara kasutamise esimestel aastatel väiksemad mahaarvestuse summad, mis hakkavad kasvama koos kasutuseaga. Seda kasutatakse põhivarade puhul, mis vajavad teatavat eelaega intensiivseks kasutamiseks (puuviljaistandused, hotellid jm.). Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise e. amortisatsiooni e
toodangu mahuna, töötundidena või näiteks autode puhul läbisõidetud vahemaana. Depretsiatsioonisumma arvutatakse tegeliku toodangu, töötundide või läbitud vahemaa kohta; · kiirmahaarvestise meetodid, millest on enamkasutatavad kasutusaastate järjenumbrite summa meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod. Nende meetodite puhul on depretsiatsioonisumma kõige suurem varaobjekti esimesel kasutusaastal, vähenedes järgmistel kasutusaastatel järk-järgult. 1. Lineaarne (sirgjooneline, proportsionaalne) (Straight-line method) See meetod on laialt kasutuses ja praktilises elus leiab kõige rohkem rakendamist (Eesti Vabariigis). Lineaarsed kulumi normid kujutavad endast konstantseid norme, mis kehtestata- kse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta (kuunormi saamiseks tuleb aastanorm jagada 12-ga, kvartalinormi saamiseks jagame aastanormi 4-ga). Lineaarne
120 000 / 12 = 10 000 kr/kuu Veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul 8 x 120 000 = 960 000 kr 1160 000 960 000 = 200 000 kr Tasakaalustatud vähendav meetod eeldab, et amortisatsioon on suurem veoki kasutamise algusaastatel ja väheneb iga aastaga. See meetod arvestab, et uuena soetatud veoki maksumus väheneb ligikaudu samas rütmis nagu väheneb selle väärtus jällemüügi turul. Kuna remondikulud esimestel kasutamisaastatel on kordades väiksemad kui viimastel kasutusaastatel, saab selle meetodiga ühtlustada veoki kasutamisperoodi jooksul kokku selle soetus- ja remondikulusid. Meetodi kasutamiseks vajatakse samu algandmeid nagu lineaarse jaotamise meetodi puhul: Näide: veoki amortisatsioonikulu ja jääkväärtuse arvutamine Andmed Veoki ostuhind on 1160 000 kr Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat Amortisatsioon aastas 15% Ülesanne Arvuta amortisatsioonikulu igal aastal ja veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul Lahendus
120 000 / 12 = 10 000 kr/kuu Veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul 8 x 120 000 = 960 000 kr 1160 000 – 960 000 = 200 000 kr Tasakaalustatud vähendav meetod eeldab, et amortisatsioon on suurem veoki kasutamise algusaastatel ja väheneb iga aastaga. See meetod arvestab, et uuena soetatud veoki maksumus väheneb ligikaudu samas rütmis nagu väheneb selle väärtus jällemüügi turul. Kuna remondikulud esimestel kasutamisaastatel on kordades väiksemad kui viimastel kasutusaastatel, saab selle meetodiga ühtlustada veoki kasutamisperoodi jooksul kokku selle soetus- ja remondikulusid. 134 Meetodi kasutamiseks vajatakse samu algandmeid nagu lineaarse jaotamise meetodi puhul: Näide: veoki amortisatsioonikulu ja jääkväärtuse arvutamine Andmed Veoki ostuhind on 1160 000 kr Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat Amortisatsioon aastas 15% Ülesanne
algusaastatel ja väheneb iga aastaga. See meetod arvestab, et uuena soetatud veoki maksumus väheneb ligikaudu samavõrd, nagu väheneb selle väärtus jällemüügi turul. Kuna remondikulud esimestel kasutamisaastatel on palju väiksemad kui viimastel kasutusaastatel, saab selle meetodiga tasakaalustada veoki amortiseerimise ajal jooksul selle soetus- ja remondikulusid. Meetodi kasu- tamiseks vajatakse samu algandmeid nagu lineaarse jaotamise meetodi puhul: Näide 2. Vedukauto amortisatsioonikulu ja jääkväärtuse arvutamine
annaabi.ee 
