Kõige sageli olid sõja ja vägivalla stseenid. 7. Nimeta 2 olulist leiutist, mida tegid sumerid Sumerid leiutasid ratta ja kirjutusteemi. 8. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunstis usuti enamasti Jumalatesse. 9. Kirjelda erinevaid vana-egiptuse haudehitisi (vähemalt 3) 1. Mastaba Ehitati, et säilitada muumiat. Nad koosnesid maa-aulest kividega voodertatud hauakambrist ja selle kohal asuvad kastitaolisest kiviehitisest. 2. Astmikpüramiid astmeline kivist koosnev püramiid 3. Püramiid - 10. Kuidas kujutati egiptuse skulptuuris tavaliselt vaaraod? Mille poolest ja miks oli lihtinimeste kujutamine erinev? Vaarao kujutati tardunud sirges poosis poosis, vasak jalg sammu jagu eestpool, russikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Pilk vaatas kaugusesse ja näol oli "Salajane ja võimas". Liht inimest kujutati
iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1. Egiptuse kunsti kõrgaeg IV aastatuhande lõpus Niiluse jõe kallastel 2. Mastaba-koosneb maa-alustest kividega kooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Astmikpüramiid-Vaarao mastaba ehitati kõige kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema.Tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini. Püramiid-Astmete täitmise teel saadi tõelised püramiidid lV dünastias Kaljuhauatüüp- looduslikult hästi varjatud matmispaikade kasutamine, mis ruumiliselt sarnanevad mastabadega 3.Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu
lõi rahva üheks ning arenes kunst ja teadus(matem, meditsiin, astrooogia) Tekkis kiri(kiilkiri) kirjalikud allikad. Arhitektuur(tempel, loss, linna kindlus)(kivist, savist, puust) Sumerid leiutasid rattavankri. Tsikuvaat-astmeline torntempel. Üleval tempel, all töökojad, laoruumid. Egiptuse arhitektuur-usk surmajärg ellu. 13 egiptuse jumalat. 1)Mastaba- haudehitised-koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. 2)Astmikpüramiid-CHAPSI püramiid(vanim) CHEPRENI(sfinks,keskmine) MYKERINOSE(väikseim). 3)Templid- nelinirkne reistküliku kujulinse müüriga ümbritsetud ja pealt lahtine. Templis on alati siseõu, mida ümbritsevad sambad. Sambad meenutavad oma kujult Egiptuses kasvanud taimi. (palm, papüürus, jooga) KAMAKI tempel. Kasut:jumala kummardamiseks. OBELISK on sammas, mis ehitati päikese templi juurde. LUXORI tempel. PÜLOON- kõige esimene sissepäs
tempel jumalakujuga. Kõige suurem tsikuraat Paabeli torn oli peetud vanal ajal üheks maailmaimedest. See asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusjumal Mardukile. 15.Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. 17.Mastaba maa-alusest kiviga vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest koosnev muumia säilitamiseks ehitatud kivist haudehitis. Püramiid (aeg: 2215 eKr Vana Riik, I-VI dünastia) hiiglaslik nelinurkne tipust ahenev haudehitis, mis oli ehitatud kiviplokkidest ja tipp oli tihti kullatud. 18. Templi osad- Püloonid, sambad, müürid, õu, sammassaal, hämarad ruumid, sammaste kapiteelid. 19.Benben kiviplokkidest tornid, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt
esemele või elusolendile kõige sobilikuma nurga alt. Näiteks: jalad, pea,alakeha ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha,õlad ja silm otsevaates. 4. Millised on Egiptuse haudehitised. Miks neid rajati? Nimeta vähemalt üks ja kirjelda. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Mastaba koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest.Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. 5. Millised olid kaks suunda egiptuse skulptuuris? Nimeta ja kirjelda veidi neid. 1.Vaaraod ja jumalad. Ranged, suursugused ja üldistatud. Asendeid on kujudel tegelikult
Vanemaid jumalaid kujuatai tavaliselt loomadena. Kuid enamasti inimese keha ja looma peaga. Nt: krokodillipäine vetevalitseja Sobek, lehmapäine Hathor, iibisipäine Thoth, Horus. 8. Nimeta ja kirjelda 4 haudehitise tüüpi, nimeta kuulsamad! Mis on meie jaoks positiivset egiptuse haudehitistes? Tänu matusekommetele on vanast Egiptusest meieni jõudnud rohkem kunstiteoseid. a) Mastabad-koosneisd maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. b) Astmikpüramiid-kerkis kõrgusesse aga tõustes pidi kivikuhi ahenema. c) Püramiidid- Kairo lähedal, Giza väljal. d) Orutempel-veetõusu piiril asus, sealt viis tee ülemise e. Hauatempli juurde. Siledatest kivitahukatest on moodustatud vertikaalsed postid ja neile toetuvad horisontaalsed talad. ( Cheferni) 9. Mõisted: sfinks, Surnute linn, pinnakunst, egiptuse poos, kaljutempel.
Sarkofaag - surnukirst Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või hoidja (Tutanhamon) Skarabeus Mälestusskarabeus (11cm) Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri Arhitektuur Vana-Riigi ajastu Haudehitised Mastaba – koosneb Maa-alusest kividega vooderdatud haua- kambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest Kiviehitisest. Mastabad Astmikpüramiid Vaarao Džoserile 3.dünastia Vaarao Džoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Nii saadud suure püra-
Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Tänu matusekommetele on vanast Egiptusest meieni jõudnud rohkem kunstiteoseid kui vanast Mesopotaamiast. Säilimist on soodustanud ka kunstiteoste materjal. Savi asemel kasutasid egiptlased oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale rajada muidugi ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks ehitati mastabasid, mis koosnesid maa-alusest hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt üks ruum, kuid hiljem ka mitu, mida kasutati rituaalideks. Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluiselt suurem kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi kivikuhi ahenema. Tõenäoliselt nõnda jõuti esialgu astmikpüramiidini. Sellise tellis endale III dünastia vaarao Dzoser. IV dünastia ajal hakati ehitama tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad neist on püstitatud Cheopsile,
Ka Egiptuse kunst pidi suurendama vaarao hiilgust ja süvendama jumalakartlikkust. Vaarao oli ise jumal. Kunst, s.h. ka arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Tähtsamate inimeste muumiate säilitamiskohaks oli Vana-Egiptuse algusaegade eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alusest kividega vooderdatudhauakambrist ja selle kohal asuvat nelinurksest, kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Oli tavaliselt üks, hiljem ka tihti mitu ruumi, mida kasutati ohvritoiminguteks, mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastambad. Vaarao mastamba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahenev. Nii tekkiski nn. astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid
Pühad loomad olid kass ja skarabeus. Samuti usuti ka hauatagusesse ellu. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide. ARHITEKTUUR Mastaba- koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asetsevast kastitaolisest kiviehitisest (püramiidi eelkäija). Mastaba areneb astmikpüramiidideks ja sealt edasi püramiidideks. Püramiid Vaarao oli päikese poeg ja seetõttu püramiid ausambaks päikesele. Lisaks balsameeritud keha kaitsele oli püramiid monument, mis ülistas vaaraod. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul ja peale tema surma hakati kohe uut ehitama. Püramiidi ehitamiseks kulus terve riigi jõud.
aastal pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida, Türgi ala ning Kreeka kolooniad. Pärsia kunst ühendas seetõttu endas mesopotaamia ja varase kreeka kunsti traditsioonid. VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR – Egiptlased kasutasid oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale lubada ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks ehitati mastabasid, mis koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt 1 ruum, mida kasutati rituaalideks (alates V dünastiast mitu ruumi). Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem, kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaab ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi see paratamatult ahenema. Nõnda jõutigi astmikpüramiidideni (NT: III dünastia vaarao Džoseri püramiid). IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile
· Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat, ning on enamasti kalmehitis. (Inglismaa) · Kromlehhid on suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. ( Stonehenge Inglismaal) Egiptus Arhitektuur: Mastaba- ülikute muumiate säilituskoht. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega, lameda katusega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastabad, nii nagu vaarao oma eluajal oli olnud võrreldamatult tähtsam kõigist alamaist. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski nn. Astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Püramiidi tippu pandi lihvitud plaadid.
EGIPTUSE ARHITEKTUUR Arhitektuuris seisukohalt oli väga tähtis vanade egiptlaste usk hauatagusesse ellu. Et inimene ka pärast surma edasi saaks elada, pidid elavad tema keha siinilmas säilitama. Nii oli ka kadunukese hingel olemas koht, kus elada. Ainult tähtsamate inimeste muumiaid säilitati spetsiaalsetes haudades, mida kutsutakse mastaba`deks. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega kastitaolisest ehitusest. Tavaliselt oli selles üks ruum, hiljem, alates viiendast dünastiast tehti ka mitu ruumi, et lahkunu hingel oleks võimalikult sarnane elu varem maa peal elatuga. VANA RIIK-PÜRAMIIDIDE AJASTU Vaaraode ainuvõimu suurenemisega ei rahuldanud neid enam madal ja pealt lame mastaba. Nüüd hakati ehitise maapealseid osi kõrgusesse suunama ja sellest kujunes välja astmikpüramiidid. Esimene suur astmikpüramiid rajati u 2750 a e.Kr. ( külje
Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton(Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Arhitektuur( haudeehitised, templid) Haudeehitised: 1)Mastaba-koosneb maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. 2) Astmeikpüramiid- koosneb kivimassist. Vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos.3) Püramiid- astmed täideti ja sealt edasi kujunes tavaline püramiid. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid
Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe. Marduki templi tsikuraat Paabeli torn, 90x90x90m, seitsme astanguna Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt. Vana-Egiptuse arhitektuur Mastabad - ülikutele; koosnes maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvat kastitaolisest kiviehitisest Astmikpüramiid-ehitati mastabad kõrgemale, kivikuhi hakkas ahenema, esimesena Dsoser Püramiidid-täideti astmikpüramiidide astmed Kõige kuulsamad on püstitatud: Tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal · Cheopsile; 140 m kõrge, ruudukujuline alus 5 ha, laotud üle 2 mln korrapärasest kivipangast, millest iga üks kaalub mitu tonni · Chefrenile · Mykerinosele Püramiidides käigud, mis viisid hauakambritesse, pärast matust suleti, pealispind kaetud
tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias. 3.Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid. Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju kunsti ka meieni säilinud. Ülikud säilitasid oma muumiaid mastabades. Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Tavaliselt oli seal 1 ruum, hiljem ka rohkem, mida kasutati rituaalideks. Vaaraode haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema. Tõenäoliselt jõuti nii algselt astmikpüramiidini. Sellise püstitas endale vaarao Dzoser. IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on Cheopsile
keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka mastabad või väikesed püramiidid
annaabi.ee 
