valgetest pidzaamapükstest, mida nimetatakse salvariks, ja lahtiselt nende peal rippuvast särgist ja turbanitega mehi, silmatorkavalt palju pimestavalt valgeid rõivaid ja ülikondi. Keeled Indias on kolmteist põhikeelt mida tänapäeval tarvitatakse ja mida võib jagada kahte rühma. Üheks rühmaks on indo- euroopa keeled, mida räägitakse maa põhjaosas. Need keeled on hindi, urdu, gudzarati, bengaali, marathi, pandzaabi, oria, assami ja kasmiiri keel. Lõunas seevastu räägitakse draviidi keeli, mis pärinevad ürgelanikkonna dialektidest ja millel pole Põhja- India keeltega mingit sugulust; need on telugu, tamili, kanaresi ja malaialami keel. Kultuur Kui kohatakse hindut, siis ei tervitata mitte kättpidi, vaid pannakse käed piiblikus harduses rinna kõrgusel kokku ja öeldakse: Namaste. Usk Delhi keskel asub muhameedlaste punane hiiglamosee, mis on India suurim ja islami maailma üks tähtsamaid
Klidsa "Mlavikgnimitram", "Abhijñnaskuntalam", "Vikramrvasyam"- tuntuimad on tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme. Dandin - ,,Daakumracarita" ('kümne printsi seiklused) , ,,Kvydara" (' luulepeegel') kirjutas luuletusi ja proosa-romansse. Bna - ,,Haracarita" ('Hara teod') -India valitseja Hara biograafia Subandhu - Vasavadatta luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Kalhana - ,,Rjatarangi" ('kuningate jõgi') Kasmiiri ajaloo kirjeldused Varahamihira - ,,Pañcasiddhntik" ('teos viiest astronoomilisest kaanonist) - astronoomia-alane teos Vtsyyana - ,,Kamasuutra" - lisaks seksuaalelule käsitleb Kama Suutra India ühiskonna paljusid aspekte, andes Vana-India ühiskonnast detailse pildi ryabhata - ,,ryabhatya" - matemaatika ja astronoomia alane teos TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rigveda - hümnid ja palved jumalatele, 17001100 e.Kr Atharvaveda - 12-10.saj.e.Kr
*India* India vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeel: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi. Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Linnaelanikke: 26,8% Keskmine eluiga: 62 aastat Kirjaoskamatus: 47,9% Tööpuudus: 10,4% Rahvastiku kogutoodang: 440 $ elaniku kohta *Iraan* Iraani islamivabariik Riigikord: vabariik Pealinn: 23 provintsi (ostaani) Pindala: 1 648 000 km2 Rahvaarv: 66 800 000 Rahvastiku tihedus: 41 inimest/km2 Riigikeel: pärsia keel Rahvuspüha: 11. veebruar (1979. aasta revolutsiooni päev) Linnaelanikke: 59%
India ei ole koht nõrganärvilistele. See on pidev väljakutse nii kehale kui ka vaimule, täielik sokk kogu teie olemusele. See on meeliületav, kurnav ja marruajav maa, kus igapäevaelu pisasjade peidus on levinud müütide saladused. India palju kajastatud ning sageli vääriti mõistetud iidsete religioonide asemel leiate siit hoopis teistsuguse ime, nimelt siinsete rahvaste ja maastike ülikülluse. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000 km Kasmiiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti 3000 km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Mida India ostab ja müüb? Impordib ( veab sisse ) India toodab naftat
süseid, tuginedes ajaloolisele seinamaalile ja rahvapildile. Kasutati akvarellvärve, peamiselt rohelisi ja oranze toone. Esimese koolkonna suurim meister oli Basawan, teised tähtsamad autorid olid Manak ja Ramlol. Tarbekunstis rakendati puu- ja luunikerdust. Metallehitustöödes loodi rikkaliku ornamentikaga pronksi-, vask- ja terasnõusid, sageli bidritehnikas.Valmistati kuld- ja hõbeniidiga tikitud siidbrokaatkangaid, mitmesuguseid vaipu ja mägikitsevillast õhulisi kasmiiri salle. Pärast 18. 19. Sajandi langusaegaalgas 20.sajandil india kunsti taassünd. Pärast I iseseisvumist ehitustegevuslaiemas. Tähelepanuväärne onPandzabi osariigi uue pealinna Chandigarhi arhitektuur. Nüüdisajamaalikunsti on mõjutanud rühmitus ,,Bengali Renessanss", kes püüdis luua euroopaliku ja indialiku kunsti sünteesi: rühmitusest küünivad esile A. Ja G. Tagore, N. Bose jt. Bengali rahvakunst on mõjutanud J. Roy, Ajanta freskad ja Euroopa 20. Sajandi
kaubateede võrk Hiinast Euroopasse. Mööda Siiditeed levisid satiinid, orjad ja teised kangad, muskus ja teised lõhnaained, vürtsid, ravimid, juveelid, klaas ja isegi rabarber. Siiditee ulatus Luoyangist kuni Roomani. See mängis väga olulist rolli kultuuri levikus ning kaubavahetuses. Siiditee võimaldas ka ühendust luua ka Lõuna- Euroopaga ning tutvust teha nende kultuuriga. Kaubavahetus haaras Hiinat, Indiat, Tiibetit, Kasmiiri, Pärsiat. Ei Himaalaja ega Karakorum ei suutnud seda tõsiselt tõkestada. Siiditee tõusudel ja mõõnadel olid ikka pigem poliitilist ja sõjalist laadi põhjused. Vahelduva eduga õitses selline kaubandus 2. saj eKr kuni 15. Saj pKr. Samuti arenes ka turg jõudsalt, kuna kaup kiirelt liikus ja riigid omavahel ühendatud olid. 5. Hiina perekond oli patriarhaalne ning lähtus kahest kindlast põhimõttest: noored peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele
India. India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, kus inimesed kõnelevad rohkem kui 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi, gudzarati, orija, pandazaabi, assami, kasmiiri, malaialami, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, kuid seda räägib alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks
............................................................................................................. 11 3 Üldandmed India Vabariik Riigikord: vabariik President: Pratibha Patil Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 (1999) Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat
liblikapõlvkonnale. ~7~ MIDAGI HUVITAVAT: · Savikrohvi sideaineks kasutatakse loomseid kiudusid (nagu nt loomasõnnikut) · Lambavill põleb leegita · Päikesevalgus saab siidi värvust kollakaks muuta · Hobuse jõhvidest valmistatakse keelpillide poognaid · Maailmas on olemas Nike tossude kollektsioon, milles on kasutatud hobusekarva · On olemas seriaal nimega ,,Cashmere Mafia" (kasmiiri maffia) · Maailma kõige kallimad pärisvillast ,,UGG"-sid maksavad 350 dollarit. ~8~ KASUTATUD KIRJANDUS Tekst: http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/keemiliste_kiudude_jaotus.html http://www.hot.ee/looduskiud/B1.htm http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm http://www.lambawark.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=45 http://sahtlisisu.blogspot.com/2008/09/objekt-ladina-keeles.html http://ekool.tktk
mullal. Valgusrikas, tuulte eest varjatud ja avar kasvukoht Kasutamine haljastuses: avarates koduaedades efektne solitäär Joonis 102. Harilik äädikapuu (http://www.bluebellnursery.com/catalogue/images/1863539_3.jpg) 106 Joonis 103. Harilik äädikapuu 107 Pihlakas (Sorbus) Konkreetne liik: kasmiiri pihlakas (Sorbus cashmiriana) Taime kõrgus ja läbimõõt: 8 m kõrge, 7 m lai Taime välislaadi kirjeldus: Ovaalse võraga põõsas või madal puu Lehed: Rohelised, sügisel kollased kuni pronksjaspruunid Õied või õisikud: heleroosad Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: viljad valged ja püsivad kaua puul, kuna linnud ei taha neid Kasvukoha nõuded: mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab päikselist kasvukohta
Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need loomad avastas ja sellest ajast alates on alpakavill siidi ja kasmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas. [1] Andides elavate rahvaste hulgas on alpaka liha olnud delikatessiks, kuid nüüdseks on Peruu valitsus võtnud alpakad kaitse alla, kuna kõrgelt hinnatud alpaka liha salakaubavedu Põhja-Ameerikasse oli tõusmas suureks probleemiks. Seadus ei luba enam alpakasid tappa liha saamise eesmärgil ega ka kaubelda sellega. Alpakad /Auchenia pacos/ on kõige arvukamad neljast Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluvatest loomadest (vt joonis 2). [1]
koduveis Kesk-Aasia kõrgmägedes. Vill on hall, punakas või pruun. Kaamelivill Kaamelilt (Camelus bactarianus)saadavad villa- ja karvakiud. Vill on peen ja pehme. Saadakse kahe küüruga kaamelilt, harvem ühe küüruga loomalt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Kasgora Uus-Meremaal ristatud angoora- ja kasmiirkitse ristandilt saadud vill. Kasmiirvill Kasmiiri kitselt (Capra hircus laniger) saadavad villa-ja karvakiud. Vill on peen, siidiselt läikiv 40...90 mm pikk, kergelt säbardunud. Harva valge, enamasti hall või hele- kuni tumepruun. Laamavill Laamalt (Lama glama) saadavad villa- ja karvakiud. Meriino Meriino lamba vill ja sellest valmistatud lõng. Meriino vill on lühikesekiuline, peen ja ühtlane. Mohäärvill Angoora kitselt (Capra hircus aegagrus) saadavad villa- ja
kalevi, troopikarõivaste valmistamiseks. Kasutatakse teiste loomade kõrgekvaliteedilise villa ja ka siidiga segatult. Kasmiir Pure Chasmere võib kasutada, kui toode sisaldab 100% kasmiirvilla. Kasmiirkitselt saadav vill. Kasmiirkits on pärit Himaalaja nõlvadelt Tiibetist. Kasmiirkitse villa ei pügata, vaid kraasitakse ettevaatlikult. Sellist pehmust, siidist läiget ja luksuslikkust ei kohta ühegi teise kiu juures. Tema kalli hinna tõttu kasutatakse ainult kasmiiri harva, enamasti segatakse teda teiste kiududega sobib mantlite, pulloveride ja kostüümide kangaks. Aastas kogutava villa kogus on üsna väike, see selgitab ka kasmiirvilla kõrget hinda. Esemeid tuleb pesta õrnalt käsitsi, kasutades spetsiaalseid villase pesemisvahendeid ja leiget vett. Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga
2002. aasta novembris ilmunud kirjas "kiri Ameerikale", nimetas bin Laden rünnakute motiivideks muuhulgas: Ameerika Ühendriigid toetuse Iisraelile USA toetab "moslemite vastu suunatud metsikusi" Somaalias USA toetab "moslemite vastu suunatud metsikusi" Tsetseenias Ameerika Ühendriikide väed viibivad Saudi-Araabias Ühendriigid ei takista India repressioone Kasmiiri moslemite vastu Läänemeelsed valitsused Lähis-Idas, ei esinda moslemite huve Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest ja neis sai vigastada üle 6000 inimese. 265 hukkunut viibisid lennukite pardal (lennukite pardal olnutest ei pääsenud keegi eluga), 2606 said surma Maailma Kaubanduskeskuses ja 125 Pentagonis. Enamik hukkunutest olid tsiviilisikud, kuid hukkunute hulgas olid ka 343 päästjat, 72 politseinikku ja 55 sõjaväelast. Hukkunuid oli rohkem
tehtud lisandusi. Alhambra poolt lähenedes: tsitadell sillaga üle eraldava kuristiku. Alhambrast kõrgem, jahedam, mööda mäenõlvu allapoole avaneb terrasside seeria. Kujunduses domineerib üldjoontes traditsiooniline sisehoov-aed, mis on paigutatud maapinnakontuure jälgides, väljaspool paleeaeda asuv maailm on avatud põhja- ja lääneküljelt. INDIA AIAD (IDA-AASIA) Ida-Aasias paiknevad mogulid hoolitsesid eelkõige kahe piirkonna eest: Agra/Delhi ja Kasmiiri org. Agra kliima on troopiline, loodusmaastik tasane. Kasmiiri org aga asub täielikult Himaalajates, seal esineb järske temperatuurimuudatusi Kui aedade geomeetria ise jäi traditsiooniliseks monotoonsuse seisukohalt, siis laiema maastiku kontseptsioon oli originaalne kui ka suureskaalaline. Agras asub Taj Mahal tasakaalus maa ja taeva vahel suure metafüüsilise maastiku keskmes, mis sisaldab ka paradiisiaeda. Vastupidiselt
annaabi.ee 
