loll. Võib olla just vastupidi, sest ka targad mehed otsivad pigem ilusate, mitte koledate naiste seltsi, armastavad nende lobiseda, ja küllap jääb siis nende tarkusest midagi ka naistele külge. Nii et ilu ei saa küll otseselt patta panna, aga ta aitab patta pandavat muretseda. 23. Parim viis kiusatusest jagu saada on sellele järele anda Päris õige. Eks me oleme muidugi kuulnud pühadest meestest, kes ühelegi kiusatusele järele ei andnud ja elu lõpuni vaguruses ning kasinuses elasid, aga ega sellist kangelasmeelt pole igaühele antud. Ja milleks üldse sedasi vaevelda? Need kiusatused on ju enamasti sellised maitsvad ja mõnusad, kahju oleks, kui nad järgi proovimata jääksid.
kaupa palvetamine, palverännakud, pihtimine – tundis seal ennast „surnuna“ 1507.aastal määrati Luther preesterkonda 1508.aastal asus Martin Luther teoloogiat õpetama 1508 ja 1509: bakalaureuse kraad piibliteadlasena 1512: doktori kraad teoloogias Ülejäänud elust töötas Wittenbergi ülikoolis Mis häiris Lutherit katoliiklikus kloostris? Kuidas pidi olema Kuidas tegelikult oli Kasinuses elamine Paavst elas lõbustuste keerises Tagasihoidlikus tseremooniatel, Pidulikud lõunasöögid, kus paljad väljaskäimistel poisid tohutustest kookidest välja hüppasid Paavstid tsölibaadis Omati rohkesti armukesi Esinduslikus, eeskujulik käitumine
5) Filosoofia - klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele vajalikest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse; peamine arutlusprobleem hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest, kolm peamist koolkonda · Küünikud (kynikos nagu koer) tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid just võimes neist asjadest mitte sõltuda. Tuntuim küünik oli Diogenes legendi kohaselt elas vaadis äärmises kasinuses · Epikuurlased õpetuse eesmärk vabastada inimene hirmust surma, aga ka elu ees. Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on vaid aatomite ümberpaiknemine, mida pole vaja karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike
Vend Pucciol oli naine Isabetta, kes oli värske 30 aastane tüse naine, kellele ei meeldinud mehe liiga suur pühendumine usule, vaid soovis veidikene vallatleda. sel ajal tuli Pariisist San Brancazio kloostrisse noor, ilus ja terva vaimuga munk, kes Isabettasse armus. Munks andis vend Pucciole abi ja nõu, kuidas pattud andeks saada ja sel viisil õndsaks saada. Nii siis õpetas munk vend Pucciot õndsakssaamist. Esmalt tuleb patud andeks anda, seejärel paastuda, elada kõige suuremas kasinuses 40 päeva, mil ei tohi oma naisega ühendust võtta, tuleb leida koht, kust öösel taevast tähti saaks vaadata, tuleb väljasirutatud kätega taevalaotusesse vaadata ja nii liikumatult seista kuni hommikujumalateenistuseni, lugeda palveid, kolmsada issameiet, kolmsada avemariat, seejärel taevasse vaadata ja mõelda Jumala kannatustele. Sel hetkel, kui jumalateenistuse kelad hüüdma hakkavad võib oma riietes magama heita JNE. Vend Puccio ütles selle peale ainult
vallutamist selgus, et leidus veel mehi, kes soovisid jäädagi relvis Jumalat teenima. Vajadus püsiva sõjajõu järele Lähis-Idas oli ilmne: tuli kaitsta nii äsja rajatud riike kui ka pühapaikades käivaid palverändureid. 8. Millised olid kolm suuremat 12. sajandil tekkinud rüütliordut? 1. Templiordu 2. Johanniitide ordu 3. Saksa ordu 9. Mille poolest erinesid ordurüütlid tavalistest rüütlitest? Rüütliordudesse kuuluvad rüütlid pidid elama kasinuses, vaesuses ja kuulekuses ning nad pidid seadma oma eesmärgiks uskmatute vastu sõdimise. Ordurüütlid andsid mungatõotuse, mis rõhutas rüütlite loobumist ilmaliku elu tühisusest, alates uhketest riietest ja lõpetades isikliku hügieeniga. Kokkuvõtvalt olid nad nagu mungad, kes teenisid Jumalat relvis. 10. Kes oli Clairvaux Bernard? Katoliku kirik oli esialgu umbusklik mungaelu elavate meeste suhtes, kes pidasid sõdimist Jumala teenimiseks
Tegel: füüsiline töö, harisid maad, ehitasid kloostreid, kaub. Puuvilju, marju, jne aiandus Dominiiklased: dominicus 13.saj Riided: must kuub Tegel: jutlustamine Frantsisklased: franciscus 13.saj Riided:pruun, hall kuub Tegel: hariduse levitamine Ordude peamine tegutsemiskoht: klooster hoonete kompleks, eluruumid munkadele/nunnadele, majapidamisruumid. Tuli läbida prooviaeg, siis said noviitsiks, pärast seda munk/nunn. Vaesusvanne Elada kasinuses tsölibaat, süüa vähe, paastumine Kuulekusvanne, tuli kuulata kloostriülemat Kloostrisse mindi, et: Et pühendada oma elu Jumalale ja et leida lunastus Kindlustas elujärje noorematele poegadele ja abiellumata tütardele. Mungad ja nunnad elasid kauem kui tavainimesed, sest Haigused ei levinus nii kiiresti, oli isoleeriutd Füüsilist tööd oli vähem kui talupoegadel Reelgid, kindel toitumine Stressivaene, kindel rada
- majanduslikult sõltumatud. Kloostris oli: kirik, dormitoorium e. Magamisruum, reflektoorium e. Söögisaal. Kloostris paoknes veel nt. Palverändurite öömaja. Mungakloostrit juhtis abt, nunnakloostrit juhtis abtiss. Kloostirtes tegeleti raamatute ümberkirjutamise, hariduse, majanduse, sotsiaalabikeskuse ja orbudekoduna. Kloostrielu reeglid kehtestati 6. sajandil Püha Benedictuse poolt: - kehtis prooviaeg - pidi elama vaesuses, kasinuses, kuulekuses - pidi tegema tööd ja palvetama. Benedictlaste ordu rajati 6. sajandil Tsistertslaste ordu rajati 11. sajandil 2) Kerjusmunga- Tekkisid 12-13. saj vastureaktsiooniks jõukusele. Nemad tohtisid kloostrimüüride vahelt lahkuda. Tekkisid linnades. Nt. Frantsisklased ja Dominiiklased. Inkvisitsioon läks dominiiklaste kontrolli alla. Inkvisitsiooni eesmärgiks sai ketserite väljaselgitamine. 19
ala, ja kui noorem rüütliks saada ei tahtnud, astus kloostrisse). Naised, kes mehele ei saanud, läksid ka kloostrisse. Üldised kloostrireeglid pani kirja juba püha Benedictus 6.saj: · Katseaeg Vaimulikuks saada tahtev elas kloostris samasugust elu nagu tema ametikaaslased, kuid polnud veel täieõiguslik. Katseaeg võis kesta mitmeid aastaid. Alles siis, kui katseaeg oli läbi, pühitseti ta orduliikmeks, kus ta andis vande. · Vanne Lubamine elada kasinuses, kuulekuses ja vaesuses. · Töö ja palve Mitte lihtsalt palvetamine, vaid lisaks ka töö tegemine. Töövaldkonnast oleneb inimese anne. Oskustega inimesed paigutati sobivale alale. Benediktlastele oli oluline vaimne suunitlus. Neile polnud füüsiline töö oluline. Tsisterlastele oli füüsiline töö olulisem. Tekkisid uut laadi ordud kerjusmungaordud. Seotud linnade tekkega ja ketserluse levikuga. Nende teke oli omalaadne reaktsioon jõukuse kasvule ühiskonnas
aga tegelikkuses see enamasti nii ei olnud. Keskaegset kloostrit võib pidada teatud kultuuri- ja majanduskeskuseks. Kultuurikeskus: · Anti haridust · Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted · Sotsiaalabikeskused (seal oli haigla, apteek) Kloostrielu reeglid (kehtestati 6. sajandil püha Benedictuse poolt): · Kehtis prooviaeg · Tuli tõotada elada vaesuses, kasinuses ja kuulekuses. · Töö ja palve (Tegeldakse palvetamisega, aga töö ja palve peavad olema võrdselt jagatud. Tuleb teha ka tööd.) Olulisemad vaimulikud ordud: 1. Benediktlased Oma nime on saanud looja püha Benedictuse järgi. Nende ordu rajati 6. sajandil. Benediktlased kandsid enamasti musta mungarüüd ja seetõttu on nende kohta kasutatud nimetust mustad mungad. 2. Tsistertslased Oma nime on saanud kloostri esimese asukoha järgi
mis ei olnud ülearu range, kuid siiski askeetlik arusaam mungaelust. Benedictus nõudis munkadelt ühist kooripalvet ja uute liikmete vastuvõtmise korda. Keelatud oli logelemine (tuli tegelda käsitööga ja pühade tekstide lugemisega). Enne vastuvõtmist pidi noviits tõotama kõigi juuresolekul kuulekust kloostrile. Kuulekus oli sotsiaalse elu tuumaks, eriti abtile, kes munkasid juhtis, kes pidi hiljem aru andma Kristuse ees. Oluline oli kloosterlik eluviis, milles loobuti varast, elati kasinuses, samuti oli oluline püsivus ehk eluaegne suhe kloostriga. Benedictuse reegeleid hakati tõlgendama seinast seina, mõõdukaid jooni tõlgendati kui jõukuse ja varakuse legitimiseerimist. Mungad pidid olema väljaspool kloostrit sõbralikud, mungaideaal pidi lähtuma lahkusest. Juurutati, et kloostrstest pidid saama kohad, kus inimesed saavad ulualust. Kloostris hakati esmakordselt pakkuma haigete eest hoolitsemise praktika. Benedictuse reeglid said tuntuks alles peale tema surma,
saatan. See lõi vastuhakuaktina oma isa vastu maa ja isegi teise taeva. Saatan on identne Vana Testamendi Jumalaga. Jeesus seevastu võrdsustati peaingel Miikaeliga ning teda peeti saadikuks jumaliku logose kehastajaks.) Albilased - Lõuna-Prantsusmaal 12.13. saj-l levinud katoliku kiriku vastase liikumise pooldajad (katarid), said nime Albi linna järgi, mis oli üks nende keskusi. Albilased nõudsid apostelliku eluviisi järgimist ehk elu kasinuses, vaesuses ja pühaduses. Liikumine hävitati albilaste ja katarite vastastes ristisõdades 120929. Valdeslased- Nimi tuleneb Lyoni kaupmees Valdeze järgi, kelle tegevuse algus on dateeritud 1173 aastasse. Varandus vaestele, tütred kloostrisse, naisele küllalt vara ja läks tema juurest ära. Ta ei tahtnud olla ketser, jutustas nii khatarite kui kiriku vast. Otsis toetust paavsti kuuria juurest ja soovitati sealt mitte jutlustada. Valdez jätkas
ajajärk. Ta tugevdas Rooma sõjaväge. Olulised muudatused toimusid ka riigi valitsemised – senat kaotas tähtsuse riigi valitsemisel, keisri võim oma alamate üle suurenes veelgi. Keiser kandis pidulikku purpurpunast rüüd, krooni ja istus kuldsel troonil. (Kõiv, 1994, 245) DIOGENES – küünikute – kasinuses elanud filosoofide silmapaistvaim esindaja, kes protestiks asus elama tünni, kus ta väidetavalt elas nagu koer (kreeka k tähendab kyon koera) Diogenes, teatud ka kui küünik. Sündinud Sinopes, Türgis. Pagendati linnast, mistõttu kolis Ateenasse. Kasutas oma elu ja iseloomu, et kritiseerida sotsiaalseid väärtusi ja institutsioone.
Loyola.Loyola oli päritolult väikeaadlik, teenis Karl V sõjaväes ohvitserina. 1525 a sai suurtüki kuulist raskesti haavata, tp mõistes infektsioon, kinnikasvanud jalaluud tuli uuesti lahti murda jt vigastusi. Voodis piineldes hakkas korrigeerima oma senist elu. Mõtestas oma tegevuse ümber, aisaks õndsaks tegevuseksoleks kirikuelu. Õpib mitmetes ülikoolides kuni 1528 a jõuab Sorboni, jätkab õpinguid 5 oma õppekaaslasega otsustavad elada vaesuses ja kasinuses, minna palverännakule Palestiinasse. Otsustavad luua oma ühenduse, mida nim Jeesuse seltsiks ( Socnetas Jesu) . 1540ndal a see selts saab paavstiõnnistuse. Järgnevalt seltsil on tegevus ja tegutsemisvabadus. Mõni aeg hiljem Loyola teeb seltsi põhikirja , ordu juurde kuuluvad ka vaimulikud haridused. Kogu liikumine hakkab v. kiiresti arenema, liikmeskond kasvab. tegevuskond üsnagi ulatuslik. Võitlus ketserluse / reformeeritud kirikuga. Teiseks oluliseks tegevuseks on katoliku usu
käed lõid end uuesti õrna ja saleda piha ümber, ta silmad lõõmenda-sid ikka enam ja enam ja kõik rääkis sellest, et härra Phoebusel oli juba ligidal silmapilk, kus isegi Jupiter nii palju rumalusi tegi, et Homeros oli sunnitud pilve appi kutsuma. Dom Claude nägi kõike seda pealt. Pehkinud vaadi-laudadest kokkuklopsitud ukse laiad vahed lasksid läbi ta kiskjalinnu pilkusid. Tõmmu, laiade õlgadega preester, kes seni oli sunnitud kloostri ranges kasinuses elama, värises ja kees, nähes seda öise armastuse ja himuruse stseeni. Noore ilusa tütarlapse nägemine, kes oli antud selle palava noormehe meelevalda, valas sulatina ta soontesse. Eriskummalisi tundeid tekkis ta hinges. Ihara armukadedusega sukeldus ta pilk kõigesse sellesse, mis avanes vallapäästetud kinnitusnõelte tagant. Kes sel silmapilgul oleks näinud tolle õnnetu nägu, mis pehkinud ukselaudade
annaabi.ee 
