-Ka mõned muud raviseened sisaldavad erakordselt suuri koguseid superoksüdismutaasi (SOD), mis on organismile üks võimsamaid antioksüdante. -Kasekäsna betuliini ja betuliinihapet on kasutatud toimeainena mitmetes erinevates ravimites. -Hea allikas B-rühma vitamiinidele (tiamiin, riboflamiin, niasiin). -Proteiini allikas (sisaldab organismile kõiki vajalikke aminohappeid). -Musta päsiku DNA ehitus on 30% sarnasem inimese DNA-ga kui näiteks taimede DNA. -On leitud, et kasekäsn tõstab NK (Natural Killers)-tapjarakkude aktiivsust 300%. -Kaitseb rakke aktiivselt vabade radikaalide eest ja suurendab interferooni toodangut., mis taas mõjub positiivselt DNA parandamisele -Jaapanis näiteks on kasekäsn saavutanud suure soosingu kosmeetikatootena (naha pigmendivigade parandamisel) -Teatud allikate järgi sisaldab NGF-ühendeid (nerve growth factor) ehk siis toetab närvisüsteemi uuenemist.
Mahla juuakse üldtugevdava vahendina. * Must pässik (Kasekäsn) kasvab elavatel täiskasvanud kaskedel (metsades, puisniitudel, parkides). Kasekäsna tekitajaks on kase tüvel ja tüves parasiteeriv seen Inonotus obliguus. Seene spoorid tungivad puu koore vigastuse kaudu tüvesse ja moodustavad mütseeli, mille niidid tungivad puitu, põhjustades mädanikukolde, millest hakkab arenema viljakeha. Neljandal aastal levib tüvest väljaspoole ebakorrapärase kujuga kasekäsn (steriilne mütseel), mis järjest suureneb, kasvades 10-15 aastaga 3-5 kiloseks. Kuivanud puul lakkab seen kasvamast ja asendub parasiitseenega. Droog Käsn. Kogumine Kogutakse sügisel või kevadel, kui kasekäsn on toiteainerikkam. Käsn raiutakse lahti elavatelt või langetatult kaskedelt, kuiv puiduosa ja kollakas või pruunikas seesmine osa eemaldatakse. Käsn raiutakse tükkideks ja kuivatatakse hea tõmbega ruumis või temperatuuril 50-60 kraadi.
eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik Hallitusseened ehk hallikud Rohehallik Nutthallik Hallikute mõju tervisele · toidul kasvavad hallikud eritavad mürke põhjustades tervisehäireid · vannitubade must hallitus eritab mürke põhjustades allergiat · ... Hallikute kasutamine inimese poolt · Enne II maailmasõda eraldati rohehalliku mürkidest antibiootikum penitsilliin, millega ravitakse bakterite põhjustatud haigusi. · valged hallitusjuustud (kamambäär, stilton, brie ...)
Ent peatume pigem siiski rahvameditsiini tavapärasemas tähenduses ja vaatame kuidas seeni kasutatakse haiguste ennetamises ja ravis ning jätame ajukeemiaga manipuleeriva osa kõrvale. Ravimiseks saab seeni kasutada mitmel viisil: tükkideks lõigatult kuivatatuna, jahvatatuna, tehakse tõmmiseid ning tinktuure. Must pässik (Inonotus obliquus) Must pässik - rahvasuus kutsutakse ka kasekäsnaks (kuigi ametlikult on kasekäsn hoopis teine seen) ja kohati kannab ka venepärast nime chaga või tšaaga. Varemalt oli selle kasutamine levinud Siberis, Hiinas ja Jaapanis aga viimasel ajal on hakatud rohkelt kasutama ka Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Mustast pässikust tehakse peamiselt tõmmist kuid kasutatakse ka kuivatatult ja see järel jahvatatult smuutide sees. Tehakse ka tinktuuri. Erinevate töötlusviisidega saame mustast pässikust kätte erinevad ained.
b) eripära c) näiteid kasvukoht tähtsus näited Elavad eluspuudel tuletael, ebatuletael Elavad surnud puutüvedel Seintel, palkidel, majavamm põrandalaudadel kasekäsn d) tähtsus ja kasutamine * * * 7 Bioloogia TÜNK MV 3) Väikeseened elupaik (kasvukoht) Tähtsus ja kasutamine PÄRMISEENED HALLITUSSEENED NUTTHALLITUS ROHEHALLITUS PARASIITSEENED
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja.
Linaseemned, kõrvenõgeselehed. Võtta mõlemaid komponente seguna võrdselt 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis kui verd puhastavat ja veresooni avardavat ning elastsemaks tegevat vahendit. Rahvameditsiinis on abi saadud ka gangreeni ravil. Linaseemnekeedist tarvitatakse ka välispidiselt. Asetatakse valutavatele kehaosadele kuuma linaseemnekeedisega täidetud linasest riidest kotike. Mustpässik, kasekäsn Esineb peamiselt tervetel kaskedel, tavaliselt musta värvi. Krobeline, mitmesuguse suurusega väikeste lõhedega moodustis. Kogutakse kevadel ja sügisel kasvavatelt, mitte surnud ning kuivadelt puudelt. Mustpässikut on uuritud üle saja aasta, veelgi kauem on kasutatud rahvameditsiinis mao ja soolte pahaloomuliste kasvajate puhul. Käsn, orienteeruvalt 100 g, valada üle 60o kuuma veega (0,5 liitrit). Lasta mõni tund seista, et muutuks pehmemaks ja seega töödeldavamaks
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
Fülogeneetilised uuringud viimasel kümnendil on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni muuta ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamriik, 7 hõimkonda ja 10 alamhõimkonda. Süstemaatika: Esiviburlased:Peronospora,peristeetsiumid, apoteetsimid Seened: 350000 liiki Eestis Viburseened-olipiidilised, kartulivähk Ikkeseened-hallikad Kottseened-jahukaste, mürflid, korgitsad, pärmseened, seenevähk, lumiseen Kandseened-puuseened, kasekäsn, haavatalvik, majavamm,puravikud, riisikad,pilvikud jne Riik - Seened. Riik - Esiviburlased.- Päristuumne eluriik; Üherakulised, niitjad või koloonialised organismid; Elutsüklis viburitega varustatud staadiumid; Oluline tunnus viburi ultrastruktuur; Ebajahukasted, tõusmepõletikud jne Riik - Ainuraksed.- Valdavalt üherakulised plasmodiaalsed organismid; Rakul esinevad kulendid liikuvad; Osa parasiite, osa saprobionte; Esindajad: limakud, ebalimakud ja nuuterseened
Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilis...
sissetulekuallikaks Hinnanguliselt 500-600 kg/ha jõhvikaid Pohlad 250-300 kg/ha Saagikamad on vanemad pohlamännikud, kus puistu liitus on 0,4-0,5 Mustikad 200-250 kg/ha Vaarikas kuni 500 kg/ha, värsketel raiestikel Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal Ravimtaimed o islandi samblik, o must pässik e. kasekäsn, o leesikas, o männivõrsed, o kasepungad, o kanarbik o jne. jne. Kasemahla varumine I-III bon. kaasikutes Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 kraadi Kasutatakse neid kaasikuid kus: o lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, o keskmine diameeter üle 20 cm Mesindus Varem oli mesindus tähtsal kohal, mitmel metskonnal oli oma mesila
ja külmetuse vastu. Mustikas, nii nagu ka pohl on marja- kui ravimtaim. Saagikus 200-250 ha-1. Vaarikas - kasvab viljakamate kasvukohtade raiestikel. Annab saaki 2-3 a. vältel umbes 500 kg ha-1. On ka hea meetaim. Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal. Ravimtaimed Metsast korjatakse väga palju mitmesuguseid ravimtaimi, (mõned näited): * islandi samblik, * must pässik e. kasekäsn, * leesikas, * männivõrsed, * kasepungad, * kanarbik jne. jne. Kasemahla varumine Sellega on mõtet tegeleda I-III bon. kaasikutes. Madalama boniteedi korral on toodang väike. Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 o C. Kasutatakse neid kaasikuid, kus * lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, * keskmine diameeter üle 20 cm, Kasemahla tööstusliku varumisega tegeleti Eestis nõuk. ajal. Tänapäeval varutakse kasemahla peamiselt isiklikuks tarbeks. Mesindus
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
