Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KAS SAAREMAA VÕIKS OLLA ENERGEETILISELT SÕLTUMATU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tuugen, paneelid, põlevkiviall, vestasuulegeneraator, päikesepaneelid, soojusuulegeneraatorid, loodusesse, keskkonnamõjuuhka, poolkoksi, powerfulurbine, keskkonnakaitse, harjumaa, nägemus, saaremaast, sambaleiiba, korrusmajaurbiin, rannikuvetes, 8000, majapidamist, leibkond, elektriga, jaanuarist, esmaltaanis, eeldan, viimaseleTUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS........................................................................
taastuvad energiaallikad (taastuv energiaallikas - energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul; siia arvatakse ka vee- ja tuuleenergia). Järgnevates punktides annan ülevaate taastuvate energiaallikate kasutamisest. 1.1ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL Ka vee abil saab elektrit toota. Veest energia tootmine loodusele väga palju kahju ei tekita. Hüdroelektrijaamad rikuvad looduse ilmet, kuid vähem kui põlevkivi kaevandused. Samas ei levi hüdroenergiat tootes loodusesse saasteaineid ning vesi on taastuv energiaallikas. Kuid hüdroelektrijaamad ehitatakse tavaliselt jõgede peale ja niimoodi takistavad nad kalade liikumist. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee on öelnud, et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui fossiilkütuseid põletades toodetud elekter (www.energia.ee) 1.2ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL - TUULENERGIA
kasutada sealt saadavat elektrit ja laadida akusid oma suvila valgustamiseks Marykirkis. (Joonis 5.) Juba mõni kuu hiljem käivitas USA leiutaja Charles F. Brush esimese automaatse tuuleturbiini elektri tootmiseks Ohios Clevelandis.(Joonis 6.) See oli 17 m kõrge, tal oli 144 laba ja kaalus 3,6 tonni ning võimsus oli 12 kW. Valmistatud oli see seedripuust. Laadis akusid ning pidas vastu 20. aastat. Esimene100 kW võimsusega tuugen hakkas tööle 1931 NSV Liidus Jaltas. See oli rõhtsa teljega tuulegeneraatori eelkäija. See oli 30 m kõrge ja ühendatud kohaliku 6,3 kV jaotussüsteemiga. Selle tuugeni kasutegur oli 32%, mis ei erine oluliselt tänapäeva tuulegeneraatorite kasutegurist. Esimese 1 MW võimsusega tugen hakkas tööle 1941. Aasta sügisel USA-s Vermontis. Kuid ta sai töötada kõigest 1100 tundi, siis läks ta rikki. Sõja tõttu oli varuosadest ja materjalidest
kasutada sealt saadavat elektrit ja laadida akusid oma suvila valgustamiseks Marykirkis. (Joonis 5.) Juba mõni kuu hiljem käivitas USA leiutaja Charles F. Brush esimese automaatse tuuleturbiini elektri tootmiseks Ohios Clevelandis.(Joonis 6.) See oli 17 m kõrge, tal oli 144 laba ja kaalus 3,6 tonni ning võimsus oli 12 kW. Valmistatud oli see seedripuust. Laadis akusid ning pidas vastu 20. aastat. Esimene100 kW võimsusega tuugen hakkas tööle 1931 NSV Liidus Jaltas. See oli rõhtsa teljega tuulegeneraatori eelkäija. See oli 30 m kõrge ja ühendatud kohaliku 6,3 kV jaotussüsteemiga. Selle tuugeni kasutegur oli 32%, mis ei erine oluliselt tänapäeva tuulegeneraatorite kasutegurist. Esimese 1 MW võimsusega tugen hakkas tööle 1941. Aasta sügisel USA-s Vermontis. Kuid ta sai töötada kõigest 1100 tundi, siis läks ta rikki. Sõja tõttu oli varuosadest ja materjalidest
http://www.rpi.edu/cfes/news-and-events/Wind%20Workshop/An%20Overview%20of%20Composit http://www.barmoorecology.co.uk/raptor.html http://www.windpowerninja.com/wind-power-news/south-dakota-wind-turbine-plant-announces-lay-offs-21583/ Tuulegeneraator ehk tuugen (ehk http://www.reinforcedplastics.com/view/3144/curing- agents-improve-rotor-production/ elektrituulik ehk tuuleturbiin) on tuulik, millega tuuleenergia muundatakse elektrien Tiivikute valmistamine ergiaks. Tuulegeneraatoreid ·Kasutatakse kiududega tugevdatud materjale. kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri ·Need võivad olla klaaskiud, süsinikkiud või
Keskmine energiakogus, mis päikeselt maapinnale jõuab, on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ka Eestis ollakse huvitatud päikesepaneelide arengust. Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si). Sellest tulenevalt on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid päikesepaneele: mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Monokristallilised päikesepaneelid on kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kallis, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni. Elemendist püütakse vabanevaid elektrone. Seega on
1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.Hüdroenergiat muundatakse elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Ka vee abil saab elektrit toota. Veest energia tootmine loodusele väga palju kahju ei tekita. Hüdroelektrijaamad rikuvad looduse ilmet, kuid vähem kui põlevkivi kaevandused. Samas ei levi hüdroenergiat tootes loodusesse saasteaineid ning vesi on taastuv energiaallikas. Kuid hüdroelektrijaamad ehitatakse tavaliselt jõgede peale ja niimoodi takistavad nad kalade liikumist. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee on öelnud, et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks, kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui fossiilkütuseid põletades toodetud elekter. Töötavad ka mitmed hüdroelektrijaamad, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb
üldvõrgust. Eesti päikeseenergia tootmise vajaduse hindamine toimib eelkõige läbi Eestimaa ilmastikuolude analüüsi. Vihmased päevad moodustavad umbes pool (160-190) kogu aasta päevade hulgast, päikeselised päevad omakorda osa vihmavabadest päevadest. Samuti on talvel, kui kõige rohkem elektrit tarbitakse, päevad väga lühikesed, seega on väike ka võimalik elektri toodang päikesepaneelidega. Siiski, suvisel perioodil võivad päikesepaneelid Eestis toota elektrit enamuse ajast. Seega tuleks ühtlasi analüüsida toodetud elektri hinda. Räni-pooljuht päikesepatarei 1 MW võimsust maksab 2,1 MEUR (33 miljonit kr). Sellise hinna juures kujuneb toodetud 1kWh hinnaks 4,68 kr. See tähendab, et 1 MWh omahind on 300 EUR. Kõrge toodangu hinna põhjustab kõrge võimsusühiku erimaksumus. Päikesepaneelide tootmishinna vähendamiseks arendatakse üle maailma uusi madalama tootmishinnaga päikesepaneele. Näiteks on USA firma Nanosolar
Sellest 1/5...1/4 oleks tõenäoliselt kasutatav PV paneelide (photovoltaic) paigaldamiseks. Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km2 (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km2 suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2.
Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja päikesepaneelide tootlikkus on üldiselt mõnevõrra väiksem; 2) hajuskiirgus - on osa päikesekiirgusest, mis jõuab maapinnani pärast hajumist atmosfääris. Selle hulk sõltub atmosfääri läbipaistvusest, päikese kõrgusest, pilvedest ja albeedost. Hajuskiirguse puhul üldjuhul ei sõltu, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks, kuna pilvise ilmaga ei teki objektist varju, mis paneelide töötamist segaks. Kuigi hajuskiirgus on oluliselt väiksema energiaga kui otsekiirgus, on see siiski arvestatav faktor elektri tootmisel päikeseenergiast. Praktilised mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on paneelide tootlikkus ca 7 korda väiksem võrreldes otsekiirgusega;
Tuuleenergia Tuul on rikkalik energiallikas ja tuuleenergiast on saanud praeguseks tõsiseltvõetav alternatiiv keskkonnakahjulikule fossiilkütusele. Tuuleenergia kasutuselevõtt aitab võidelda kliimamuutustega, kuna tänu sellele saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka. See on juba päris populaarne, näiteks 2008. aastal suudeti hoiduda Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2 paiskumisest õhku. Pilt 1. Tuulegeneraatorid. https://fp.lhv.ee/images/files/tuulik.jpg Ajalugu Tuuleenergiat on inimene kasutanud aastatuhandeid. On teada, et esimesena kasutasid tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest see sundis tuuleenergia kasutamisele uuesti mõtlema. P�
Elektri tootmine Eestis Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Elektrijaamas läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda vasarpurustiteni. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee. Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatla
TUULEENERGIA Mirjam Vesi MT-3 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Ajalugu 1887-1888. aasta talvel ehitas Charles F. Brush esimese elektrit tootva tuulegeneraatori. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis 1991. alustas tööd esimene avamere tuulepark Esimene tuulegeneraator Elektrituulikute liigid Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, aku laadimiseks,vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. tiibade arvu järgi:ühe-, kahe-, kolme- ja paljutiivalised; pöörlemistelje paigutuse järgi: horisontaalse- või verti
Millised energiaallikad on keskkonna sõbralikud? Tänapäeval enamus elektrit saadakse tuumadelõhestamisest (Tuumaenergia) ja ka naftast. Vähesel määral kasutatakse ka põlevkivi, mis on eesti peamine energiaallikas. Kõik need energiaallikad tekitavad saastet, kuid kasutatakse neid ,sest need on odavad ja annavad rohkem energiat kui keskkonna sõbralikud. Siiski võimaldab tänapäeva tehnoloogia kasutada tuule, päikese ja veeenergiat. Päikeseenergiat on võimalik kasutada tänu päikesepaneedile. Päikesepaneedil neelavad päikesekiirgust ja muundavad selle elektriks, mida kasutame tänapäeval kodudes. Päikesepaneelid on suhteliselt odavad ja tänapäeval kasutame neid kalkulaatorites, elektriautodes, telefonides ja ka elektrijaamades. Siiski toodavad nad vähe elektrit ja eestis nad kasutusel ei ole. Energiat tuulest toodavad tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiiviku pöörlema ja tiiviku võll paneb pöörlema omakorda generaatori mis toodab elektriene
Räpina Aianduskool 2KK2 Anneli Raud PÄIKESEPANEELID Keskkonnatehnika Referaat Räpina2010 2 SISSEJUHATUS Keskkonnatehnika õppeaine referaadi teemaks valisin päikesepaneelid, kuna antud teema kohta leidsin olevat piisavalt materjali ja teema tundus ka endale innovatiivne ja huvitav. Referaat koosneb kahest peatükist ja kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis kirjeldan päikesepaneelide tööpõhimõtet ja nende liike. Samuti annan ülevaate kus ja kuidas kasutatakse päikeseenergiat Eestis ning mis on päikesepaneelide plussideks ja miinusteks. Töö teises osas on juttu päikesepaneelide kasutamisest mujal maailmas. Kirjeldan teadlaste
energiatarve. Meil on rohkesti metsa, märgalasid ja kasutamata põllumaad, kust kogutud biomassi põletades võiksime toota kogu vajamineva soojuse ning elektri. Üsna ühel meelel ollakse hüdroenergia potentsiaali suhtes, sest see on Eestis väike. Ekspertide arvates ei leiaks laiemat kasutust ka päikesevalguse muundamine elektriks. Selle looduslik potentsiaal on küll tunduvalt suurem kui hüdroenergial, aga teniline potentsiaal väike, sest päikesepaneelid on väga kallid. Majandusarvutused näitavad, et taastuvate energiate elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Biomassist saadud elekter maksaks umbes 65 senti, tuuleelekter kuni kroon ja päikeeseenergia üle viie krooni kilovatt-tund. Ainult veejõule tugineva elektri omahind oleks alla 60 sendi, aga selleks puuduvas meil võimalused. Õigus on keskkonnakaitsjatel, et sellise hinnavahe tingivad niinimetatud kaudsed kulud, mis on
................................................................................................. 5 Päikeseenergia otsene kasutus............................................................................................... 5 Passiivne päikeseküte......................................................................................................... 5 Fotoelektrilised süsteemid. ................................................................................................. 6 Päikesepaneelid.................................................................................................................. 7 Päikeseenergia kaudne kasutus.............................................................................................. 7 Bioenergia........................................................................................................................... 7 Mikrotuulegeneraatorid..........................................................................................
Uus tsemenditehas kahandab Kohtla-Järve tuhamägesid Tootmisjääkide ära kasutamiseks kavandab AS Viru Keemia Grupp Kohtla-Järvele tsemenditehase rajamist. Lisaks sellele, et tehas võimaldab ära kasutada õlitootmise jääke, tasub uut tehast ehitada ka majanduslikust seisukohast tsemendist on saanud üks nõutavaimaid produkte eksporditurul. VKG avalike suhete juhi Julia Aleksandrova sõnul saab uues tehases aastas ära kasutada ligi pool ehk 400 000 tonni õlitootmisel tekkivat poolkoksi, mis praegu lihtsalt ladestamisele läheb. Samuti sobib hästi tsemendikoostisse elektrijaama väävlipüüdmisseades moodustuv kips, ahjude kütmiseks aga õlitoomisjääkide filtreerimisel tekkiv filtrikook ja põlevkivigaas. ,,Tehas hakkab kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat," kinnitab avalike suhete juht. ,,Teistsuguse tehnoloogiaga tehast ei lubatagi Euroopasse ehitada." Praeguste plaanide kohaselt alustatakse tsemenditehase ehitamist tuleval aastal, ehituseks kulub kaks aastat.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut SIKASSAARE TUULEPARK Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare-Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2010) Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga Laadja ja Upa küllade elanikud ei ole samuti nõus, et tuulegeneraatorid rajatakse Sikassaarde. Algsete plaanide kohaselt oli plaan paigutada tuulikud Nasva külla. Sealsed elanikud hakkasid protestima kui said teada millised on tuulikute mõjud ning tegid vallale ühisavalduse. (Saarlased ei ole... 2
Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Kui võrrelda päikesepaneelide tootlikkust Eestis ja Saksamaal, siis aasta lõikes on see sama. Eestis on päikeseenergiat küll vähem, aga seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Eesti eripäraks on see, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid pea 90% kogu aastasest energia kogusest. Eestiga sarnased kiirgusnäitajad on mitmes riigis - näiteks Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Hollandis, Saksamaal, Austrias, Taanis ja Rootsis. Praegu kasutatakse Eestis päikeseenergiat elektri tootmiseks peamiselt autonoomsetes süsteemides, kus talvekuudel on kompenseeritakse vähest päikseenergiat muude energiaallikatega, nagu näiteks tuuleenergia või elektri tootmine diiselgeneraatoriga.
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud. Võrreld
lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust looduskonnale palju räägitud ja arvame, et probleem on reaalne ja sellega tuleks rohkem tegeleda. Oleme ka ise VKG tööstusaladel seiklemas käinud ja näinud nii mõndagi häirivat seoses tööstuse ümber ja selle aladel paikneva looduskeskonnaga. VKG tuhamägedest voolav vesi reostab põhjavett ja oma silmadega sai nähtud, et VKG poolne väide, kus öeldakse, et mägedelt voolavat vett ei lasta loodusesse, ei vastanud tõele, sest kogu ümberkaudne ala oli täis veripunast vett, mis oli kahjustanud mitmeid puid ja taimi, mis selles vees kasvasid. Kasvanud puud olid justkui happevihma all käinud ja tehaste aladel liikus ringi palju erinevaid metsloomi nagu metskitsed, jänesed ja rebased, kes selle reostatud vee ja mürgitatud taimedega kokku puutuvad. Samuti lendab mäelt tuulisema ilmaga suur hunnik tuhka, mis saastab meie õhku ja on suuremas koguses sisse hingates ka tervisele kahjulik.
Tuuleenergia Tuuleenergia ● Tuuleenergia on mehaaniline energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. ● Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. ● Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. Kuidas ja milleks kasutatakse tuuleenergiat? ● Tuuleenergia saamiseks rajatakse tuuleparke, mis koosnevad elektrituulikutest. ● Tuuleenergia muundavad elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. ● Kasutatakse energia saamiseks. ● https://www.youtube.com/watch?v=b7_ix42ghCQ Vajalikud tingimused ● Tööstuslikult reostamata kohad. ● Lagedad ja tuulised kohad Eelised Puudused ● Keskkonnasõbralik ● Tuule hootisus, ehk tuul ei pruugi alati puhuda, kui elektrit ● Kiire ja effektiivne kasutuselevõtt vaja on ● Piiramatu ressurss
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” REFERAAT Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind......................................................................
Teoreetiliste tulmuste põhjal saab anda hinnagu kas päikesepeneelide kasutamine elektri tootmiseks Eesti tingimustes on mõistlik. 3 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on elektrienergia tootmine. Tööpõhimõte elektrit tootvate päikese paneelide puhul põhineb pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. Paneelid on üldjuhul konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis koostöös suurendavad võimsust. Seejärel ühendatakse paneelid akudega ning spetsiaalse automaatikaga, mida on võimalik juhtida kusagilt puldist või siis distantsjuhtimisel näiteks mobiiltelefoni või arvuti abil. Päikeseenergia salvestub mingi aja kestel akudesse ning seejärel jõuab vool läbi inverterite tarbijateni. Enamasti kasutatakse otse võrku ühendatud
Elektrienergia tootmise tulevik Eestis Inimeste tegevus mõjutab keskkonda alati mingil viisil. Energeetikat loetakse väga suure keskkonnamõjuga tegevusalaks. Energiatootmise keskkonnamõjud on seotud maa- ja ressursikasutusega, jäätmete tekke, õhureostuse, veereostuse ja kliimaprobleemidega. Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300400, talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi. Igasse vagunisse mahub 6575 tonni kütust. Seega toob elektrijaama iga päev põlevki
ehitamine suhteliselt kallis, tuulevaiksemal perioodil ei tööta, rikuvad maastiku visuaalset pilti, lähiümbruses müra ja valgussaaste, ohuks lindudele. Päikeseenergia Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia toomiseks. Päikeseenergiat salvestatakse eri meetoditel. Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Päikesepaneelid. Päikesetornid- suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaam, mis võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal. Tuhanded peeglid koondavad päikesekiired torni tipus paiknevale vastuvõtjale, mis sisaldab soojustkandvat vedelikku ja see omakorda annab energia soojusvaheti kaudu üle aurugeneraatorile, mis käivitab elektrigeneraatoriga ühendatud turbiini. Fotoelektriliste päikesejaamade eelis:
annaabi.ee 
