3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine. 20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991 G. M. Trevelyan, E. P. Thompson. Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased. 19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju. Sajandi lõpp seevastu Fin de Siecle, tähistamaks vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega. Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi. Arnold Toynbee ,,Lectures on the Industrial Revolution in England" 1884
ees. Eraomandis maa on kasulikum, sest tootlikkus on suurem, kuna kõik, mis sa tuluks saad, kuulub sulle. Järelikult on sul stiimul seda maad paremini, rohkem kasutada. See on tõuge kapitalistlike suhete arenguks ja tööstusrevolutsioonile. INGLISE KOLOONIAD PÕHJAAMEERIKAS Esialgu oli koloniseerimisobjektiks Kesk ja LõunaAmeerika. 16. sajandi jooksul rajasid oma väiksemaid kolooniaid praeguse USA territooriumile erinevad rahvad (hollandlased, inglased ja prantslased). Püsiv koloniaalasustus inglaste poolt tekkis alles 17. sajandi alguses. Inglise kolooniad tekkisid Atlandi ookeani rannikule. Prantslaste omad aga hoopis sisemaale suurte jõgede ja Suure Järvistu aladele (Mississipi). Miks mindi uude maailma? Poliitilised põhjused need, kellele oli vastuvõtmatu kuningate James I ja Charles I poolt kehtestatud absolutism + kodusõda ning poliitilistes võitlustes allajäänud (kuninga pool)
TEEMA NR. 4 -- Indaanlased jagunesid hõimudesse, neid oli enne eurooplaste tulekut üle 400 hõimu. Indiaanlased elasid Ameerikas juba arvatavasti 25000 aastat. Rannikuindiaanlased elasid hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed käisid kalal ja jahil. Preeriaindiaanlased elasid sisemaal ja olid rändava eluviisiga, elasid telkides ja elatusid piisonijahist. -- Kolooniate vahel sõdisid paljud riigid, kuid lõpuks peale jäis inglased ja prantslased, kes võitlesid ülemvõimu pärast. Seitsme aastase sõja järel kaotas Prantsusmaa oma kolooniad Inglismaale. -- Inglismaa Põhjapoolsetes kolooniates levisid farmid ja peremees käis ise jahil, kudus riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada suuri tubaka istandusi ning villa istandusi ja toodi tööjõuks sinna Aafrikast neegerorju. Seal kujunes kohe välja kodanlik ühiskond. Ülemklass: laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
vähemalt kord kolme aasta jooksul parlament kokku kutsuda. Kui kuningas sellest keeldus, oli parlamendil õigus ise koguneda. Parlament võttis endale ainuõiguse riigis makse kehtestada. Kuninga senised parlamendi loata sisse seatud maksud, näiteks laevaraha (ship money), kaotati. Piirati ka kuninga võimuaparaati. Erakorraline kuningakohus – Tähekoda – tuli laiali saata. Lisaks mässule Šotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle viiekümne tuhande inglase. Seepeale esitas parlament kuningale „suure remonstrantsi” (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piiras. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele (puritaanidele) vastuvõetavamaks. Ühtlasi nõuti, et piiskopid heidetaks parlamendi ülemkojast välja. Nimetatud nõudmisi ei võetud parlamendis 22
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimustel, kokkulepitud ajaks kasutada oma m
poolt. Ümbermaailmareisi alustanud viiest laevast jõudis Hispaaniasse tagasi vaid üks 18 meeskonnaliikmega pardal. Edasised avastusretked. Nii portugallased kui hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või siis Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Eriti agarad olid uute mereteede otsinguil inglased, kes lootsid omakorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. 1553. aastal jõudis inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse praeguse Arhangelski kohal. Peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. See-eest aga loodi tulutoov meritsi kulgev kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. 17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina
Lisaks sai Saksamaa soodsatel tingimustel rendile kaevandusi varade kaevandamiseks, et valmistada rööpaid. Lähis-Idat pidasid enda mõjusfääri kuuluvaks veel Venemaa ja Inglismaa. Konflikt Venemaaga lahenes, sest Vene keiser ja Saksa keiser olid sugulased. Inglismaa sai osa raudtee ehitamisest ja tekkis segakompanii, kus mõlemal riigil oli oma osa. Raudteed ehitati 1903 1918. I maailmasõja lõpuks oli valmis 2/3 raudteest. Pärast maailmasõda võtsid kompanii üle inglased ja prantslased, sest Saksamaa kaotas I maailmasõja. Rong, mis seal liikus, oli idaekspress. Saksamaal ei olnud kuigi palju kolooniaid. Olid Saksa Edela-Aafrika, Saksa Ida-Aafrika, Togo, Kamerun, osa Uus-Guinead. Saksa Ida-Aafrika on tänapäeval Tansaania ja Saksa Edela-Aafrika on praegu Namiibia. Kolooniatesse asus ümber ka saksa koloniste, kes rajasid sinna oma farmid. Saksa koloniaalpoliitikat peeti julmaks. Hererod ja hotentotid elasid Edela-Aafrikas, alustasid Saksa- vastast ülestõusu
Esialgu jäi põhiseadus ellu rakendamata, kuna jakobiinide arvates oli vaja revolutsioon päästa. Nad kasutasid selleks väga äärmuslikku lahendust kehtestati diktatuur, mille ajal hukati üle 50 000 inimese, enamik pärines lihtrahva hulgast. Minu arvates oli nende teguviis väga vale, diktatuur toob enamasti rohkem kahju kui kasu. 1806. aasta suvel moodustati 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon.Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas seepeale üldse olemas. Nii kadus Euroopa poliitiliselt kaardilt Püha Rooma riik.Aset leidis ka Püha Saksa Rooma riigi lõpp. Selles tajas saati kuulus Saksamaa killustatud väikeriikide kogum minevikku. Võib öelda, et see oli peaaegu tuhande aasta jooksul välja kujunenud riigi- ja õiguskorra kokkuvarisemine, kõike valitseva , endale kõike allutada tahtva moodsa tsentraliseeritud riigi revolutsiooniline triumf
Samuti on Prantsusmaal kalvinismiga. Kuigi Prantsusmaa filosoofid kritiseerivad katolikku kirikut on siiski Prantsusmaa usuliselt ühtne. Saksamaal on aga usulõhed, sest seal on mitmeid väiksemaid linnriike jne. Lõuna-Saksamaal on valitsev katolik ja Põhja-Saksamaal protestantlik, eelkõige luteri kirik (18saj). SB ja Pr on konfessiooni ühendav mõju. Prantsusmaa sees on olnud palju erinevate murrakute jne piirkondi, aga seal nad siis lõpuks sulavad kokku. Iirimaal on nii, et säilib küll katoliku usk, aga võetakse üle inglise keel. Suhtumine oli üldiselt selline, et mineviku valitsejad on kujundanud piirid, mitte keel või rahvus. Varem kujunesid piirid valitsejate abielude, vallutuste jne tõttu, mitte ei ühendanud neid keel. Piirid kujunesid selle järgi, mis on strateegiliselt tähtsam, mitte selle järgi kus mis rahvus on. Prantsusmaal ja Suurbritannias (ajalooliselt räägime Inglismaal) hakkas kujunema tugev monarhistlik ,,rahvusriik"
independendid = päraparlament. 30.jaan 1649 Carles I hukati. 19. mai 1649 kuulati Inglismaa vabariigiks. Riigis kehtestai sõjaväeline diktaktuur. 1653 saadeti laiali ka päraparlament. Cromwell nimetati lordprotektoriks, suri märtsis 1658, võim läks poeg Richardile, kes loobus võimust 1659. Kuningavõimu restaureerimine Carles II (1660-1685), kehtima jäid 1640-1641 kuningavõimu piirangud, taastati ülemkoda. Vabad valimised: parlamendis kujunes kaks rühmitust toorid ja viigid. 1679 isikuvabaduse akt: kodanikku ei või vahistada kohtuotsuseta ja pidada vangiks. Reausta Tsiooni tulemusel kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia James II (1685-1688), astus katoliku usku, parlament pani troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Mm asevalitseja Oranje Willemiga Nov. 1688 saabus William III ja Mary Londonisse, kirjutas alla parlamendi esit. Õiguste deklaratsioonile, see on Inglismaa põhiseaduslik alusdokument.
Tähelepanu väärib see, et streigi käigus suudeti vältida verevalamisi, kuigi streikijate arv ulatus 4 miljonini. 1920-ndatel aastatel käis äge vaidlus vabakaubanduse-ja protektsionismi pooldajate vahel, mis lõppes 1932. a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik. 1931. a. võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi (põhikiri, seadus), mis tähendas, et dominioonid said nüüd sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks ja Suurbritanniaga võrdseks. Westminsteri statuudiga pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele.
tagasi Aasiast. 17. sajandi alguses hakkasid Ameerikasse minema inimesed Euroopast, kes oli erinevatel põhjustel taga kiusatud või polnud rahul oma eluoluga. Kolmandik hukkus teel üle ookeani ning samuti saatsid riigid Ameerikasse kurikaelu ning petiseid, keda Euroopasse ei tahetud. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, aga kolonistide omavahelises sõdades jäid lõpuks peale inglased. 19. sajandi alguseks tõrjuti indiaanlased kaugele läände. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid, lõunas rajati suuri puuvilla- ja tubakaistandusi ning nende harimiseks hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 18. sajandi teisel poolel tekkisid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate vahel pingeid ning 1776. aastal võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mille järel puhkes iseseisvussõda ning võitsid ameeriklased. 12. Eurooplased mujal maailmas
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal.........................................................................................
Taanlaste esmamainimine 6.saj kasutas Jordanes esmakordselt nimetust taanlased; Piltkivid, Gotlandi piltkivid on enamuses Vendeliajast pärit; Saamid 6.sajandil kirjeldati rändsoomlasi; 16.09.16 Viikingiaeg 9.-11.sajand; Periood, mil Skandinaaviast pärit meresõitjad hoidsid hirmu all tervet Euroopat; Avviken- keegi, kes läheb reisile, Vik - merelaht; Prantsusmaal- normannid, Inglismaal - taanlased, Iirimaal - fingallid, Venemaal - varjaagid, Meresõitude põhjused Paremate elamistingimuste otsimine, Väheviljakad maad, ,,Nooremate poegade põhjus'' Naiste lühike eluiga, Oli 3 tüüpi mereretki: Lühiajalised retked lähedastele maadele; Gröönimaa 983 -> Erik Punane rajab asunduse; Tekivad Lääne- ja idaasundus; Asundused säilisid 15.sajandini; Vinland Põhja-Ameerikas;
PÕHJA - IIRIMAA KONFLIKT Põhja-Iirimaa konflikt on üks 20. sajandi kõige vastuolulisemaid ja määratlevamaid konflikte, mille mõju on tunda ka tänapäeval. See oli territoriaalne konflikt, mitte religioosne. Selle südames on kaks vastastikku välistavad nägemust rahvusliku identiteedist ja kuuluvusest. TEKKE PÕHJUSED Piirkonna probleemide põhjused ulatuvad sajandite tagusesse Iirimaa Anglo-Normani sekkumisesse 1167. aastal, kui Inglismaa esmakordselt selle piirkonna vallutas. Üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid Suurbritannia koosseisust lahkumist, et ühendada Põhja-Iirimaa Iirimaaga.
Inglismaa oli merel nüüd ülivõimas. Venemaale jäeti sõja ajal Rootsilt saadud Soome, kuid Rootsile anti jällegi Taanilt võetud Norra. Viini kongressil kehtestatud Euroopa uus poliitiline korraldus soosis võitjariike. Tasakaaluprintsiibi ohvriks langes eeskätt Poola, mistõttu hakati kasutama nimetust Kongressi-Poola. (Poola jagamised olid tomunud 1772, 1793 ja 1795 Venemaa, Austria ja Preisi vahel, mille tulemusel iseseisev Poola riik oli lakanud olemast). Napoleon oli Poola taastanud Varssavi hertsogiriigina (vt. Atlas lk.63). Nüüd jaotati Poola uuestu - Venemaa, kes oli saanud Soome, sai ka põhiosa Poolast. Preisimaa liitis endaga Poseni piirkonna ja Austria Galiitsia. Rahvusprintsiip jäeti täiesti tähelepanu alt välja. Paljurahvuselises Austrias oleks see ka ohtlik olnud. Liberaalsete ja rahvuslike ideaalide hülgamise tõttu järgnes revolutsioonile ja Napoleoni sõdadele reaktsiooni ehk tagurluse aeg. II 3. Rahvusvaheline koostöö
sealsed väikeriigid. Itaaliasse saadeti Napoleon( Bonaparte). Direktoorium alustas ka sõda, kuna Bonapart oli muututnud liiga tüütuks, ta püüdis direktooriumit ära osta, oli hea sõjaväelane ja kindral. Otsustati ta ära saata Itaaliasse. Itaalia sõjaretks algas 1796 ja see oli väga edukas. Prantsusmaal olid hiilgavad võidud. Nii räägitigi Napoleoni võitudest mitte riigis valitsevast näljast jne. Itaalias rööviti kokku varandust ja Napoleon rikastus sõjakäikude ajal tohutult.Itaalia oli sisuliselt alistatud ja temast sai Prantsusmaa liitlane. Napoleon leidis et Itaaliast on vähe ja ta liikus edasi 1798 Egiptusesse. Egiptus oli Inglismaa koloonia ja Inglismaa oli Prantsusmaa suurim vaenlane. Inglismaa tuli ära võtta neilt, sest see vähendab Inglismaa võimu Vahemerel. Tal oli ka nõrkus idamaade vastu ja ta iidol oli Aleksander Suur. Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia
Inglismaa 19. sajandi I poolel Koloniaalvallutused Sõda revolutsioonilise Prantsusmaa vastu kasutasid inglased ära Prantsusmaa asumaade vallutamiseks. Suurbritannia võimu alla langesid Prantsuse asumaad Lääne-Indias. Edasi langesid inglaste koloniaalvallutuste objektiks Hollandi asumaad. 1788. aastal oli Inglismaa kuulutanud nende territooriumiks kogu Austraalia mandri. Tööstuslik areng Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted
kõik, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid teda muul moel. Talupoegadel, käsitöölistel ja teenijatel keelati ära piibli lugemine ja arutamine. Protestantismi tulemuseks oli see, et inimene vabanes kiriku võimu alt. Patust sai vabaks siiralt uskudes või tööd tehes. Elisabeth I ajal muutus Inglismaa tugevaks protestantlikuks riigiks ja teiste protestantlike riikde kaitsjaks. Inglismaa sai tugevaks mereriigiks, purustati Hispaania võitmatu armaada. Inglased hakkasid arendama kaubandust Indiaga(Ida-India kompanii 1600.a). Inglismaale tõid rikkust kalevimanufaktuurid, mis põhinesid lambakasvatusel. (eraldi tootmishoone, töö oli jaotatud). Jesuiitide ordu Katoliiklik kirik tahtis oma võimu suurendada. 1540 loodi Ignatius Loyola poolt jesuiitide ordu, mis sai peamiseks vastureformatsiooni teostavaks organisatsiooniks. Korrastati kirikusüsteemi, loodi haridusasutused, vaimulike seminarid, kus vaimulikud said haridust. Harimatud heideti kõrvale
2. Keisririik 1804-14, 1815 Sisepoliitika Napoleoni ajal: · 1799 koostati uus põhiseadus, see oli põhimõtteliselt Napoleoni poolt paika pandud. Napoleoni nimi oli nimeliselt sisse kirjutatud sinna kui peakonsuliks. Hiljem täiendati ja lisati, et tema võim on eluaegne ja ta ise määrab endale järglase. See aga muutus taas absolutistlikuks. Napoleon kroonis end ise valitsejaks 1802, 1804- · Napoleon rajas endale uue õukonna. Sõdade perioodil esiletulnud isikutest. · Revolutsiooni aegsed agraarsuhted säilitati · Rakendati tsensuuri loeti isegi isiklikke kirju · Departemang prefekt · Linnapead · Loodi Prantsuse pank, mille ülesandeks oli raharingluse kontrollimine.
Inglismaa 19.sajandi algul Parlamendireform Konkureerisid omavahel: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maaaadlit; viigid esindasid tööstusega ja kaubanduse tegelevat kodanlust. 1830. aastal oli ülekaalus toorid. Valimissüsteem oli aegunud. (Probleemiks olid piirkonnad, mis olid aja jooksul peaaegu inimtühjaks muutunud perekond). Suured tööstuslinnad ei olnud parlamendis esindatud. 1832. aastal parlamendireformiga suurenes hääleõiguslike kodanike arv. Tekkisid Inglismaal vanade parteide asemel uued: tooridest said konservatiivid ning viigidest liberaalid. Kartused Euroopa ees Inglismaa riigikorraks oli parlamentaarne monarhia.
381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad kiiremini levis usk nendel alade, mis olid riigiusuks kuulutamise ajal Rooma koosseisus tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus ainsana kulges ristiusule üleminek rahumeelselt 5. sajandil Iirimaal Frangi riigis võeti 5. sajandil ristiusk vastu, et end Rooma riigiga siduda viimasena ristiusustati Leedu 14. saj kokku kestis ristiusustamine üle 1000 aasta Paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel 6
..................................................................................................... 29 Inglise kolooniad Põhja-Ameerika.................................................29 Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil....................................................................................... 31 Prantsuse revolutsioon........................................................................................................................ 32 Napoleon..........................................................................................33 Industriaal ehk tööstus ühiskond........................................................................................................ 34 Imperialism......................................................................................................................................... 35 Erinevad poliitilised ideoloogiad..............................................................................
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi v�
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel Anna I (1730-40 saks
Inglismaal on agressiivne välispoliitika merekaubanduse osatähtsuse tõus. Cromwell pärandas võimu pojale, kes loobus valitsemast. 1660 saab alguse Stuartide restauratsioon. Stuartid üritavad eirata parlamenti, kuid 1673 võetakse vastu test act, mis keelustas mitteanglikaanidel töötada riigiametites. 1679 sõlmitakse habes corpus act, millega rõhutatakse vanu väärtusi. Peale Charles II-t kardeti, et võimule saab katoliiklane James II. Tekivad parteid: toorid ja viigid. Toorid pooldavad James'i, kuid James'ile on vastu viigid, kes pooldavad Charles II vallaslapsi. Viigide hulgas domineerivad puritaanid, toorid on enamasti anglikaanid. 1685 pärib trooni James II. James II pahandas aga anglikaane ning kaotas tooride poolehoiu, kuna ilmutas oma katoliiklust. 1688 toimub "kuulus revolutsioon". James II tütar esimeses abielust Mary oli abiellunud Hollandi Oranje Willemiga (William III). Mary ja
Samas mingid mõttetud ülesanded. Toimusid juunipäevad, mis jällegi olid väga verised, mille surus maha nüüd juba vabariigi valitsuse sõjaminister Cavaignac, millega ta kindlustas ka oma poliitilist positsiooni ning tast sai siusliselt revolutsioonilise vabariigi juht. November 1848 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi pidi Prantsusmaal olema parlament. Detsember 1848 valitakse ülekaaluka hääleteenamusega presidendiks Prantsusmaa vabariigilie Louis Napoleon, kes oli Napoleon Bonaparte'i vennapoeg. Ta oli väga suurte võimuambitsioonidega: üritas väga kiiresti oma presidendivolitusi laiendada ning ta populaaruss polnud pikaajaline. 1851 üritas uue konstitutsiooniga laiendada presidenid volitusi, mis ei läinud läbi ning aasta lõpus kuulutas end hoopis keisriks ja tast sai Napoleon III. Sellega lahenes ka revolutsiooniline küsimus ja Prantsusmaast sai uuesti keisririik(pärast Napoleon Bonaparte'i keisririiki). Temasse suhtuti normilt, tast sai
Ristiusu vastuvõtt: märter Püha Alban; Püha Patrick; Püha Augustinus kui esimene Canterbury peapiiskop, Kenti kuningas Æthelberhti; Kristlus hakkas levima tegelikult juba Rooma perioodil. Esimene märter 4.sajandi alguses Alban (304 hukati). Peale Constantinus suure 313.aasta ristiusu kehtestamise edikti, hakkas Inglismaal samuti kristlus levima. Kristlus jõudis Iirimaale Püha Patricku kaudu (Britanniast pärit). Tal oli oluline roll ka Sotimaa ja Walesi ristiusustamisel, mis oli Iirimaa vaimust kantud. Inglimaal sai ristiusutamine alguse Püha Augustinusest (597). Gregorius Suur andis talle ülesande minna Inglismaa ja ristida seal anglosaksist Kenti kuningas Aethelberht, kellest sai ristiusu kaitsja ja levitaja. Püha Augustinusest sai esimene Cantenbury peapiiskop. Bede „Inglismaa rahva kiriku ajalugu“; Bede istus kogu elu kloostris, ei rännanud. Kirjutas kättesaadavate raamatute põhjal Inglise rahva kirikuajaloo. On kõige usaldusväärsem tekst,
13 Vandemjäär 1975 (5.okt) rojalistid üritasid taas võimule tulla ja rahva poolehoidu võita, kuid see surutakse Napoleoni poolt maha Direktooriumi ajastu 1795-1799. Prantsusmaad pidi hakkama juhtima 5 direktorit ehk direktrooriumi ajast (1795-1799). Ehk et türanni tulekut välistada, lasti võimule mitu meest. Napoleoni 18. brümääri riigipööre. 18. brümääri riigipööre (9-10. nov 1799) sellega direktoorium likvideeritakse ja selle viib läbi Napoleon. See asendatakse kolmeliikmelise konsulaadiga. Napoleonist sai esimene konsul. Selle kuupäevaga lõpped prantsuse revolutsioon ja algab Napoleoni ajastu Konsulaadipõhiseadus. Aastal 1799 otsustas konsulaadi põhiseadus Napoleon muututa konsuliks 10ks aastaks. Napoleoni valitsusaeg ja sõjad Napoleoni päritolu ja karjääri algus (Touloni vallutamine). Ta oli päris Korsikalt, suurelapseliselt vaesest aadliperest. Ta karjäär kulges koos revolutsiooniga, ta oli
· Yorki katedraal · Le Puy katedraal [redigeeri]Itaalia [redigeeri]Inglismaa Inglismaale jõudis romaani stiil · Pisa katedraal ühes normannide vallutustega 1066. aastal. · Siena katedraal Inglased nimatevad seda siiani normannide · Doodzide palee Venezias stiiliks. Põhiplaanilt on tegu pikkade ja · Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes kitsaste hoonetega, enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski · Palazzo Vecchio Firenzes puitlaega
võimude lahutuse. Asustav kogu lõpetas tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.1792. aastal kukutati kuningavõim ning Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Jakobiinid nägid revolutsiooni päästmise vahendina vägivaldset võimu ehk terrorit ning nende diktatuuri ajal tapeti umbes 40 000 inimest. Jakobiinide diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine. Revolutsioon lõppes 9. Novembri riigipöörde järel 1799.aastal, kui võimule sai Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon oli eeskujuks kõigile teistele Euroopa riikidele ning ka eestlaste ja lätlaste rahvusliikumised said sellest edust hoo sisse. Prantsusmaa revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, sest see murdis vana feodaalsüsteemi, kaotas aadli ja vaimulike eesõigused, kukutas monarhia ja lõi vabariigi. Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid, milles tekkinud vastuolud olid ühed revolutsiooni algatajas.
Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine · 1915.aasta mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega esimeses maailmasõjas uue rinde, see tähendas, et sakslastel-austerlastel tuli ka sinna saata osa oma jõude. · Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati. Lahingud Türgi rindel · 1915.aastal üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta. Saksa rünnak idarindel 1915.aastal · 1915.aastal otsustati koondada peamised jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2.mail 1915 algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa