kuid kasutuse ulatuselt tunduvalt eespool. Eesti keelel on maailma ca 200 riigikeele hulgas ka riigikeele staatus. Me peame ennast haritud rahvaks ja seda õigustatult. Kõrgharidust saab maailmas umbes 100 keeles, sh Euroopas ligi 30 keeles ja meie keel on üks nendest. Toimiv kõnesüntees on olemas umbes 50 keele jaoks, Eestis on tekst-kõne süntees vabavarana kasutatav aastast 2002. Kõnetuvastus on olemas või valmimas vaid 25 rahval, ka Eestis on olemas omakeelne kõnetuvastussüsteem. Seega, kui eesti keel on kõnelejate arvult maailmas esimese kolmesaja hulgas, hariduse valdkonnas esimese saja hulgas, siis infotehnoloogia arengus oleme maailma esimese 30 arenenuma keele hulgas Tundub, nagu oleks kõik hästi ja eesti keele tulevik kindlustatud. Tegelikult asi nii lihtne ei ole ja selleks, et ajaga kaasas käia, peab pidevalt tehnoloogiliselt võidurelvastuma ja aktiivselt tegutsema. Pessimistlikumate ennustuste kohaselt jääb 21
ja levinumate võõrkeelte vahel; 23)) kiirendab Eesti kultuuripärandi p ning g kohaliku tele- jja raadiotoodangu g digitaliseerimist. Nii muudame Eesti kultuuripärandi kättesaadavaks igale huvilisele kogu maailmas; 24) eraldab igal aastal 15 miljonit krooni emakeelsete digitaalsete keeletehnoloogiate (kõnetuvastussüsteem, kõnesüntees ja sellel põhinevad rakendused) väljatöötamiseks; 25) toetab Eesti Entsüklopeedia veebientsüklopeedia arendamist arendamist, kus oleksid nii entsüklopeedilised artiklid kui ka süstematiseeritud info teemade kaupa. 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Infoühiskonna edendamise poliitika
ja levinumate võõrkeelte vahel; 23)) kiirendab Eesti kultuuripärandi p ning g kohaliku tele- jja raadiotoodangu g digitaliseerimist. Nii muudame Eesti kultuuripärandi kättesaadavaks igale huvilisele kogu maailmas; 24) eraldab igal aastal 15 miljonit krooni emakeelsete digitaalsete keeletehnoloogiate (kõnetuvastussüsteem, kõnesüntees ja sellel põhinevad rakendused) väljatöötamiseks; 25) toetab Eesti Entsüklopeedia veebientsüklopeedia arendamist arendamist, kus oleksid nii entsüklopeedilised artiklid kui ka süstematiseeritud info teemade kaupa. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Infoühiskonna edendamise poliitika
annaabi.ee 
