Karu on jässaka ehitusega plantigraadne kiskja. Karvastik on pruunkarul tihe, karvad suhteliselt pikad, värvus varieerub kollasest mustani, sagedaseimad on erinevad pruunid toonid. Poegadel, vahel ka täiskasvanud isenditel, kurgu/kaela juures heledam laik kaelus. Täiskasvanud isend kaalub 80 kuni üle 1000 kg (Eestis max veidi üle 400 kg). SIGIMISBIOLOOGIA Sigimisküpsus saabub karudel enamasti 46 eluaastal. Karude jooksuaeg kestab ligikaudu mai teisest poolest juulini. Jooksuajast "võtavad osa" lisaks isasloomadele indlevad emased. Siinkohal tuleb tähele panna asjaolu, et kaugeltki mitte kõik täiskasvanud emasloomad ei kuulu aastal X indlevate emasloomade hulka. Seda seepärast, et parasjagu pesakonda üleskasvatavatel emasloomadel indlust ei esine. Kuna karu on polügaamne liik, siis emased võivad jooksuajal paaruda mitme erineva isasega, samuti võib
Hüljestest: põhitoit, Taimestikust: tapavad ainsa marjad, seened, käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad Kas tead, et... Karudel on tundlik haistmine(30km kaug.) Nad võivad joosta 40km/h Nende temperatuur urgudes võib olla 40kraadi välistemperatuurist kõrgem
Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Suguküpsus isaskarudel 4-aastaselt, emaskarudel 3-aastaselt. Sünnitab tavaliselt 2 poega. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Ökoloogiline roll karudel: Aitab kaasa taimede, marjade levikul. Aitab mulla viljakamaks teha oma käppadega. Hoiavad metsades kontrolli all toiduahela. Karu ja inimene: Väldivad kontakti inimestega ja ka teiste loomadega. Väga harva võtavad saagiks inimese. Tulevad kallale, kui vihased on. Ka muude loomadega võitleb ta harva. Kanadas leidub ka piirkondi, kus grisli karusid on vähemuses. Pilte grisli karust: Teadmiseks:
Jääkarud on võimelised vee all vastu pidama kuni 2 minutit. Kui nad tulevad veest välja, raputavad nad kohe kasuka kiirest kuivaks. Paljunemine Jääkarud paarituvad varasuvel. Peamiselt aprillkuus. Isasjääkarud läbivad emaste otsinguil pikki vahemaid. Emased hoolitsevad oma järglaste eest vähemalt 2 aastat ja selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokku kuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Kõikidel karudel on võimalik endale koopaid uuristada, kuid tavaliselt jäävad sinna pikemaks ajaks unne tiined emased. Novembris või detsembris sünnivad pojad, kes kaaluvad 450-900 grammi. Sündides on nad rotisuurused, ilma karvata, pimedad ja kurdid. Nad väljuvad koobastest esimest korda märtsi ja aprilli vahel. Siis on jääkaru pojad juba kasvanud kassi suurusteks. Kas sa teadsid , et ... · Jääkarudel pole tarvis juua. Kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust.
Kolme karu tegemine tundus praktiline, sest meie perede väiksemad liikmed saavad nendega mängida. 3 1.AJALUGU Lapsed on mänginud kaisukarudega juba üle saja aasta. Tänasel päeval on peaaegu igal lapsel oma kaisukaru. Karudele pannakse ka tavaliselt nimi näiteks Pätsu, Mõmmi või Puhh. Kaisukarud on enamasti laste kõige paremad sõbrad. Kõigil karudel on ka ühine nimi Teddy-karu. Miks just Teddy? Sest sellist nime kandis USA president, kes oli ametis 1901-1909 aastal, siis kui kaisukarude võidukäik maailmas algas. Presidendi nimi oli tegelikult Theodore Roosevelt, aga lühend Theodorist ongi Teddy. 4 2.TÖÖVAHENDID JA MATERJALID Töö tegemiseks kasutasime mitmeid erinevaid vahendeid: joonlauda, lõikeid, juhendit, nööpnõelu,
Peamiseks toiduks on hülged. Jääkarud on ka suurepärased ujujad nad võivad ujuda kuni 10 km/h. Vette nad libistavad end või hüppavad pea ees. Sukelduvad nad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Vee all on nad võimelised olema kuni 2 minutit. Veest väljudes raputatakse otsekoheselt kasukas kuivaks. Ohuallikad Suurimaks ohuks jääkarudele on globaalne soojenemine. Soojenemine põhjustab jää sulamist ning seetõttu on karudel on raskem toitu leida. Erinevalt oma sugulastest pruunkarudest, kes toituvad suvel ning talvel magavad talveund, siis jääkarud toituvad vastupidiselt talvel. Juba praegugi tekib jää merele hiljem ming karud peavad seetõttu kauem ootama enne kui jääle saavad, et jahti pidada. See muutub aga lähedalasuvatele küladele ohtlikuks, kuhu karud võivad söögi saamiseks ekslema minna. Ohtu põhjustas ka küttimine. Tuhandeid aastaid küttisid varem artikas elanud inimesed
Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest. Koopast väljunud, söövad nad sipelgaid, haavavõrseid, otsivad talvel surnud loomade korjuseid, ajavad mööda jääkoorikuga kaetud lund põtru taga, ent elavad esialgu ikkagi põhiliselt taliuinakust järele jäänud rasvavarude arvel. Kui lumi ära sulab, söövad nad mulluseid marju, rohelisi kasve, hiljem noori haavalehti ning väikesi loomi ja linnumune. Südasuvel toituvad mitmesugustest marjadest. Siberis on karudel oluliseks toiduks seedripähklid, meie suure kodumaa lõunapiirkonnas aga sarapuupähklid, tammetõrud, kastanid ja metsikud puuviljad. Karu talv Talve, kõige toiduvaesema aja, veedavad karud koopas. Nende uni on põgus ega sarnane talveunega. Häirimisel võib karu iga hetk koopa hüljata ja alustada aktiivset elutegevust. Enne koopasse heitmist kogub karu aluspanuks mitmesugust metsakõdu ja sammalt, rullib selle kokku ja tassib ise tagurpidi juurekänkra varju. Kui ta aga sätib und
Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA Arktika on põhjapolaarala , mis haarab Põhja- Jäämere koos saartega ja
kaudu: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära, hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega. Romaanis rõhutatakse inimeste tihedat seotust loomadega, olulisimad tunduvad rästikud, kes on inimestele ussikeele selgeks õpetanud ning keda peetakse inimeste võrdseteks kaaslatseks. Samuti on oluline roll karudel, kes ainsana peale rästikute mõistavad inimestele ka ussikeeles vastata. Eriti on karusid samastatud meestega, kuna metsanaistes tekitavad karud kirge ning meeste äraolekul lubatakse karusid sängigi. Erilist sümpaatiat karu vastu tunneb Salme, kes Mõmmiga ka abiellub. Ometi kaob karude kirg tüdrukute vastu sama kiiresti kui tekib ning juba leitakse uus, ka selle näol võib tõmmata paralleele meestega. 5
AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumisest... = Higistamine, vee tarbimine-seotud aklimatiseerumisega, kohanemisvõimega
alla antud juhul on just lumikatte paksus ja kestvus ,,lühimaks tünnilauaks". Juurdekasvusks nim populatsiooni suurenemist mingis ajaühikus, milleks metskitse puhul sobib üks aasta. Bioloogilised väljad selle terminiga tähistatakse ulukite poolt liigikaaslaste informeerimise otstarbel ümber kujundatud elupaiku. Visuaalsed ning lõhnamärgid. Kobrastel haisumättad, metssigadel sügamispuud, hirvlastel lõhutud põõsad, karudel küüntega kriibitud puud. JAHISEADUS: Jahiõigus. Jahimaa korraldamine. Jahipiirkonnad. Jahipidamine ja selle õigust tõendavad dokumendid. Etc. Jahiõigus (1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata. (2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud
põhjusta. · Täiskasvanud ussid võivad tekitada kergeid seedetrakti vaevusi (kõhuvalu, kõhulahtisust või kinnisust, iiveldust ja oksendamist). · Vastsed hakkavad organismis liikuma umbes nädal pärast nakatumist ja sel ajal tekivad sageli üldreaktsioonid: palavik, lihasvalud, silmaümbruse turse ja teised üldnähud. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Keeritsuss on lihasööjate imetajate parasiit. Keeritsusse esineb sigadel, metssigadel, karudel, hobustel, rottidel ja raipesööjatel loomadel. Tavaliselt nakatub inimene, kui ta sööb väheküpsetatud liha või vorsti. Toiduga satuvad seedetrakti kapseldunud vastsed. Maohappe toimel nende ümber olev kapsel laguneb ning vastsed tungivad peensooles limaskesta sisse. Umbes nädala pärast hakkavad emasloomad produtseerima elavaid vastseid, mis tungivad läbi sooleseina ja lähevad vereringe kaudu vöötlihastesse.
riikidega läheb siin hästi kiskjatel huntidel, ilvestel, saarmastel ja I 19 1299 97 45 3 1344 719 karudel. II 59 2237 76 703 24 2940 239 Eesti lindude nimestikku on 18. augusti 2010 seisuga kantud 374 III 134 3118 69 1374 31 4492 1
annaabi.ee 
