Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus sõjaga tähtsusetuks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta, et tal ei ole enam peale sõdimise mingit eesmärki. Kui Paul oma kodu uksest sisse astub, näeb ta trepi peal oma õde. Õde jookseb tuppa ja ütleb oma emale, et Paul tuli koju. Paul märkab, et ta ema on voodis haige, tal oli vähk. Paul on sokeeritud. Ema tõuseb voodist väga vaevaliselt üles ja läheb kartulikotlette Paulile küpsetama. Kartulikotletid on Pauli lemmik söök. Paul ei osanud kuidagi käituda. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Lõpuks on Paulil peas vaid üks mõte, et ta poleks pidanud puhkusele tulema. Naastes kasarmusse saadeti ta kohe öösel luurele. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel õnneks oma inimlikkust kaotanud
Peategelane saab teate, et ta võib koju kahe nädalasele puhkusele minna. Ta räägib sellest ka sõpradele. Sõbrad õnnitlevad teda selle puhul ja saadavad ta vaksalisse. Kui Paul oma kodu uksest sisse astub, näeb ta trepi peal oma õde. Õde jookseb tuppa ja ütleb oma emale, et Paul tuli koju. Paul märkab, et ta ema on voodis haige. Ta küsib oma õelt, et mis emal viga on. Õde ütleb: ,,Tal on vähk". Paul on sokeeritud. Ema tõuseb voodist väga vaevaliselt üles ja läheb kartulikotlette Paulile küpsetama. Kartulikotletid on Pauli lemmik söök. Paul kõnnib tänavail ringi ja näeb palju oma vanu õpetajaid. Ta räägib nendega jutttu, kuid mitte hea meelega. Igal õpetajal on eri arvamus, kuidas sakslased peaksid lahingus tegutsema. Pauli puhkus on läbi. Ta sõidab rongiga vangilaagrisse valvuriks. Ta näeb seal oma vana õpetajat. Vangilaagris näeb ta palju venelasi. Neile ei pakuta isegi süüa, nad on ainult luu ja nahk
Peategelane saab teate, et ta võib koju kahe nädalasele puhkusele minna. Ta räägib sellest ka sõpradele. Sõbrad õnnitlevad teda selle puhul ja saadavad ta vaksalisse. Kui Paul oma kodu uksest sisse astub, näeb ta trepi peal oma õde. Õde jookseb tuppa ja ütleb oma emale, et Paul tuli koju. Paul märkab, et ta ema on voodis haige. Ta küsib oma õelt, et mis emal viga on. Õde ütleb: ,,Tal on vähk". Paul on sokeeritud. Ema tõuseb voodist väga vaevaliselt üles ja läheb kartulikotlette Paulile küpsetama. Kartulikotletid on Pauli lemmik söök. Paul kõnnib tänavail ringi ja näeb palju oma vanu õpetajaid. Ta räägib nendega jutttu, kuid mitte hea meelega. Igal õpetajal on eri arvamus, kuidas sakslased peaksid lahingus tegutsema. Pauli puhkus on läbi. Ta sõidab rongiga vangilaagrisse valvuriks. Ta näeb seal oma vana õpetajat. Vangilaagris näeb ta palju venelasi. Neile ei pakuta isegi süüa, nad on ainult luu ja nahk
Meelelahutuseks viskavad nad üksteise kulul nalja ja räägivad lollusi, mis nad elus korda on saatnud. Vahelduseks saab Paul puhkust ning sõidab koju ema juurde. Kodukoht on palju muutunud, seepärast on tal seal ebamugav. Kõik targutavad ja räägivad sõjast, kuid tegelikult ei tea nad midagi ning see ärritab Pauli. Peale puhkust sõidab ta õppelaagrisse, kus ta kohtab vene vange. Paul püüab tuua vähegi inimlikkust esile ning annab venelastele ema küpsetatud kartulikotlette. Pärast suurt puhkust peab Paul rindele naasma. Ta pakub ennast vabatahtlikult luuresalka. Luure ei kanna vilja, sest Paul jääb süvikusse lõksu. Natukese aja pärast hüppab süvikusse ka hirmunud vaenlane, kelle Paul kiirelt kõrvaldab. Pärast seda langeb ta sügavasse depressiooni ning teda tabab sokk. Tal hakkas hukkunust kahju ja püüdis leida endas allesjäänud inimlikkust, et hukkunu pere aidata. Paulini on jõudnud halb uudis
Talle öeldakse, et võib kaheks nädalaks koju minna. Ta räägib sellest ka sõpradele. Sõbrad õnnitlevad teda selle puhul ja saadavad ta rongijaama. Kui Paul oma kodu uksest sisse astub, näeb ta trepi peal oma õde. Õde jookseb tuppa ja ütleb oma emale, et Paul tuli koju. Paul märkab, et ta ema on voodis haige. Ta küsib oma õelt, et mis emal viga on. Õde ütleb, et emal on vähk.Paul on väga sokeeritud. Ema tõuseb voodist väga vaevaliselt üles ja läheb kartulikotlette Paulile küpsetama. Kartulikotletid on Pauli lemmik söök. Paul kõnnib mööda tänavaid ja näeb palju oma vanu õpetajaid ning jääb ka nendega juttu rääkima. Pauli puhkus on läbi. Ta sõidab rongiga vangilaagrisse valvuriks. Ta näeb seal oma vana õpetajat. Ta näeb seal palju venelasi. Neile ei pakuta isegi süüa, nad on ainult luu ja nahk. Targemad neist vahetavad valvuriteilt endale süüa oma saabaste või käsitöö vastu, mis on tehtud leitud materjalidest
Hommikuks hiilitakse märkamatult tagalasse tagasi. Paul sai teate, et võib 17 päevaks puhkusele minna (lisaks 3 päeva sõiduks). Peale puhkust peab ta Heidelagerisse õppekursustele suunduma. Paul läheb sellest ka tõmmule naisele rääkima. Nähes naise ükskõikset reaktsiooni mõistis ta, et õrnutsemise oli ta välja teeninud tunnete asemel leivaga. Järgmisel hommikul saadetakse Paul rongile. Ta läheb koju. Õde tegi ta lemmiksööki kartulikotlette. Ema oli taas vähihaige. Bäumer räägib kõigest palju paremas valguses, kui ta tegelikult läbi elas. Ta ei tahtnud ema veelgi rohkem muretsema panna. Tänaval kohtab Paul direktorit, kes ta oma lemmikbaari viib. Seal koheldakse Pauli kui kangelast. Oma toas ringi vaadates ei suutnud ta ikka end koduselt tunda, ta tundis, et ei kuulu enam sellesse maailma. Bäumer külastab Kemmerichti ema, kelle ta räägib, et poeg suri lasust südamesse. Ta ei
Kat ja Kropp saadavad ta rongijaama ning Paul suundub kodu poole. Kodus saab ta teada, et ema on vähihaige. Puhkuse ajal külastab ta Kemmerichti ema. Paulil on raskusi nautida puhkust, sest kardab, et kui ta rindele tagasi läheb, ei suuda ta ilma hirmuta sõdida. Järgmises peatükis läks Paul õppelaagrisse, mille kõrval oli vangla, kus hoiti sõjavange. Enamus neist olid venelased. Neile ei antud süüa. Pauli süda läks hellaks ning andis neile oma kartulikotlette. Üks venelane, kes oskas saksa keelt, mängis talle pilli. Enne rindele tagasi minuekut külastasid Pauli ta õde ja isa. Üheksandas peatükis otsib Paul rindele saabudes ülesse Kati ja Kroppi. Samal õhtul lähevad nad kohe luurele, kuid luuramine läks halvasti, hakkas pommitamine ning Paul pidi varjuma augus. Prantslased jooksid temast mööda. Paul oli hirmul. Varsti kukkus samasse auku prantsuse sõdur, kes oli suremas. Paul üritas teda elustada ning tundis süüd tema surma
Mehed ei tohtinud üle tiigi minna, aga nad tegid seda ikkagi. Enne jootsid Tjadeni täis, sest nad tahtsid kolmekesi minna, et kõigile jaguks üks tüdruk. Tüdrukud rääkisid prantsuse keeles, millest poisid aru ei saanud. Nad ei pidanud seda vist eriti tähtsaks, tahtsid ainult üle pika aja naisega koos olla. Järgmisel päeval saadeti Paul 3-nädalasele puhkusele. Ta naases koju ja nägi, et ema on väga haige. Õde tegi talle maitsvaid kartulikotlette. Kõigil oli suur rõõm üksteist näha. Ema muretses poja pärast ja kohe küsiski, kuidas seal oli. Paul ei tahtnud ema ärritada ja rääkis talle asju helgemast küljest. Ta ei suutnud end kuidagi hästi tunda ja sõpradest lahus olla. Ta ei tahtnud ema nii haigena näha. Paul külastas ka Franzi ema, kes tahtis teada, kui väga tema poeg sõjas kannatas. Paul valetas taaskord ja ütles, et ta suri kiiresti. Kui ta tagasi rindele jõudis, siis vestlesid nad poistega sõja tekke põhjustest
mehed teisel pool kanalit. Paul rääkis ka oma puhkusest tõmmule naisele. Nähes ta reaktsiooni, mis oli ükskõikne mõistis ta, et õrnutsemise oli ta tunnete asemel välja teeninud leivaga. Järgmisel hommikul saatsid Albert ja Kropp Pauli rongipeatusesse. Nad jätsid jumalaga ja Pauli rongini oli veel paar tundi aega. Kui ta lõpuks rongile sai ja tükk aega sõitnud oli muutusid jaamade nimed tuttavaks. Ta läks rongi pealt maha ja kõndis koju. Õde tegi kodus ta lemmik kartulikotlette. Paul läks ema tuppa, kes lamas voodis. Nad polnud oma peres kunagi olnud üksteise vastu õrnad, see polnud vaestele inimestele kombeks. Paul tõi oma ranitsa ja ladus sealt välja kera eedami juustu, kaks sõdurileiba, kolmveerand naela võid, kaks maksavorstikonservi, nael rasva ja kotikese riisi. Emal ja õel olid toiduga üsna halvad lood. Erna viis toidu kööki ja küsis Paulilt kas seal oli väga ränk. Paul rääkis talle asja palju paremas valguses, kui ta tegelikult läbi oli elanud
Kat ütleb et salala öösel üle jõe ujuda ja neidudele külla minna, Paul, Kat ja Krop joodavad Tjadeni täis ja jätavad ta maha magama, kuna tpdrukuid oli ainult 3.võtavad kaasa pätsi sõdurileiba ja tüki suitsuvorsti, leiavad tüdrukute maja.tüdrukud on toidu üle õnnelikud, kuna pole ammu söönud.P kutsutakse jaoülema jutule et ta saab 2 nädalat puhkst.sõbrad saadavad ta vaksalisse, kodus ootab trepi peal õde, P saab teada et emal on vähk, ema teeb talle lemmikuid kartulikotlette vaevaliselt.räägib tänaval õpetajatega,talle ei meeldi kodus, tahab tagasi rindele. tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Kodus saab Paul paljude mälestuste ohvriks, ta hakkab kahetsema, et üldse puhkusevõttis, sest see teeb asjad veel raskemaks. Ta tunneb, et ta ei suuda enam kohaneda tavaliseeluga, sest ta on näinud nii palju õudusi.Inimesed, kes pole sõjas
Ta valetab, et sõdur sai kohe surma ja ei piinelnud. Lõpuks jääb ema uskuma. Pärast peab P veel oma ema lohutama ja ta kahetseb, et üldse puhkusele sõitis. VIII P puhkus saab läbi ja ta läheb õppelaagrisse. Nende barakkide kõrval asub suur vene sõjavangide laager. Nad on näljas, räpased ning P tunneb neile kaasa. Ta annab neile sigarette ja ka süüa. P-d tuleb isa vaatama ja räägib, et ema on väga haige ta viidi haiglasse. Isa annab talle koti kartulikotlette, mida ema oli talle ise küpsetanud. IX P naaseb rindele ja kohtub oma kaaslastega. Nende väeosa tuleb vaatama ka keiser. Kuna P tunneb end puhkusele pääsemise pärast halvasti, läheb ta vabatahtlikult luureretkele. Sel ajal algab aga rünnak ja P varjub ühte pommilehtrisse. Ta kuuleb vaenlasi liikumas ja ta teeskleb lehtris surnut. Järsku hüppab üks vaenlane lehtrisse ja P ründab teda noaga, kuid ei tapa teda. Hommikul vaatab P vaenlase vigastusi ja seob ta haava kinni
Ta valetab, et sõdur sai kohe surma ja ei piinelnud. Lõpuks jääb ema uskuma. Pärast peab P veel oma ema lohutama ja ta kahetseb, et üldse puhkusele sõitis. VIII P puhkus saab läbi ja ta läheb õppelaagrisse. Nende barakkide kõrval asub suur vene sõjavangide laager. Nad on näljas, räpased ning P tunneb neile kaasa. Ta annab neile sigarette ja ka süüa. Pd tuleb isa vaatama ja räägib, et ema on väga haige ta viidi haiglasse. Isa annab talle koti kartulikotlette, mida ema oli talle ise küpsetanud. IX P naaseb rindele ja kohtub oma kaaslastega. Nende väeosa tuleb vaatama ka keiser. Kuna P tunneb end puhkusele pääsemise pärast halvasti, läheb ta vabatahtlikult luureretkele. Sel ajal algab aga rünnak ja P varjub ühte pommilehtrisse. Ta kuuleb vaenlasi liikumas ja ta teeskleb lehtris surnut. Järsku hüppab üks vaenlane lehtrisse ja P ründab teda noaga, kuid ei tapa teda. Hommikul vaatab P vaenlase vigastusi ja seob ta haava kinni
3. Keedetud kartulitelt valatakse vesi ära. 4. Lastakse 5-7 minutit aurus pehmeneda. 5. Keedetud kartuleid serveeritakse vahetult peale valmistamist. Serveeritakse kas lisandina erinevate toitude juurde või iseseisva toiduna koos või ja maitsertohelisega, praetud sibulate ja tomatitega, praetud seente ja tomatitega, erinevate kastmetega. Kartulitest valmistatakse ka kartuliputru ja -püreesid, neist omakorda kartulikotlette, kartulirulle, kartulipalle, kartulikroketeid. Hautatud kartulitoidud ja lisandid. Nende valmistamiseks kartulid: 1. tükeldatakse ja praetakse rasvas, 2. pruunistunud kartulitele lisatakse rõõsk koor. 182 3. maitsestatakse, 4. hautatakse pliidil või ahjus valmimiseni. Kartulite praadimine. Selleks kasutatakse tooreid, keedetud või blanšeeritud kartuleid.
annaabi.ee 
