KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
4 piiridesse. Ka Venemaal Kutaisi 621 pidurdamatuks pärast 471863. aasta passisea- 4 3 jäädi valdavalt põlluharijaiks, asudes elama Karsi ja Erivani 546 dusega 195 saamist ega jätnud liikumisvabaduse 1 kolooniate1 ehk asundustena. Sajandivahetuse 3. Kesk-Aasia varsti 440 enam puudutamata 85 ühtki Eesti-5 ja paiku oli 4asundusi üle 120 ja 1917. aastaks üle s.h. Akmolinski Liivimaa 375 piirkonda
2. Kaukaasia 4 281 497 12 14 s.h. Stavropoli 1 279 37 3 3 Kubani 880 48 4 4 Mustamere 791 71 4 Kutaisi 621 47 4 3 Karsi ja Erivani 546 195 1 1 3. Kesk-Aasia 440 85 5 4 4. Siber ja Kaug-Ida 4 202 273 6 106 s.h. Tobolski 2 031 56 3 35 Tomski 377 59 40
TAGASIULATUVA JÕU OLEMUS Näiteks kui uus seadus leevendab, välistab või kergendab mõnda eelneva seaduse sätet, siis kohaldatakse seda ka tagasiulatuvalt. Samuti võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid §12 lg 1 Dispositsioon on süüteo asjaolude kirjeldus Dispositsiooni liigid: 1) lihtne seaduse tekstis on toodud teo elemendid 2) viiteline tehakse viide mõnele teisele KarSi paragrahville, lõikele või punktile 3) blanketne peame pöörduma mõne muu seaduse poole väljaspool KarSi. 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu ehk retsidiiv. Raskendav asjaolu. Eeldatakse samaliigilise teo toimepanemist. Vahepeal on süüdi mõistetud. Faktiline retsidiiv kahe toimepandud kuriteo vahele ei mahu aegumistähtaeg. Kõik teod peavad olema tõendatud. Kui on aegumine, siis ei ole korduvust. Nt 6x järjest
pikaldane, mis oli tingitud Türgimaa majanduslikust mahajäämisest, teede puudusest, riigiaparaadi korratust töötamisest, Türgimaa üldisest sisemisest jõuetusest jne. Vägede ja igasuguse varustuse koondamist raskendas ka see asjaolu, et sõdida tuli mägedes (Balkani ja Kaukasuse mägedes). Pärast teatud jõupingutusi ja võitlusi liikusid Vene väed üle Doonau, vallutasid Plevna ja Adrianopoli. Kaukasuses langes venelaste kätte Karsi kindlus. Need kaotused sundisid türklasi sõda lõpetama. Rahu tehti St.-Stefanos 19. veebruaril 1878. a. Venemaale kasulikkudel tingimustel. Selle sõja kohta tuleb ära märkida seda, et siin leidis kasutamist välifortifikatsioon, näit. Plevna juures. Türgi väike väeosa (garnison) pani siin vastu 6 kuud, mis kinnitas välifortifikatsiooni tähtsust. Rünnak nõudis siin kõigi väeliikide koostööd. Selles sõjas leidis aset ka terve rida vene väejuhtide eksimusi
paragrahvist 205,on praktikas pigem suundumus kasutada selleks kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 202.Riigi peaprokurör on 20.detsembril 2005. aastal andnud välja juhise ( nn oportuniteedijuhise) nr RP-1-4/05/8 eesmärgiga määrata ühtsed põhimõtted isikute võrdse kohtlemise ja avaliku menetlushuvi järgimise tagamiseks KrMSi paragrahvide 202 ja 203 kohaldamisel.Leebuspõhimõte on leidnud kajastamist 5 opurtuniteedijuhise punktis 64,mis võimaldab prokuröril KarSi paragrahvis 400 sätestatud kuriteo menetlemist isiku suhtes loobuda kui: 1) isik on teavitanud menetlejat kartelliosalistest esimesena 2) teavitamise hetkel puudusid menetlejal andmed teavitatavat kartelli kohta muudest allikatest 3) isik lõpetab koheselt osalemise kartellis ( v.a kui see on vajalik menetlue huvides) 4) isik tagab kogu temale teadeoleva informatsiooni edastamise menetlejale ja koostöö kuni menetluse lõpuni 5) isik ei olnud ise kartelli algataja või liider
kinnitamist on vaja kinnitada karistusõiguse sekkumise ja karistuse kohaldamisega. 1.4. Karistusõiguse ülesanne Ülesanne on kaitsta ühiskonna kui inimese sotsiaalse kooselu aluseid. Karistusõigus ei kaitse ühiskonda tervikuna, vaid pigem inimeste normaalset kooselu (mitte niivõrd ideoloogiat jms). Karistusõigus kaitseb õigushüvesid (inimese tervis nt, elu, omand, vabadus, riik). Õigushüve järgi on süstematiseeritud KarSi eriosa. Õigushüvest tuleb piiritleda konkreetset ründeobjekti (objekti, mida reaalselt kahjustatakse). Õigushüve on abstraktsioon, mida ei ole kunagi võimalik reaalselt/otseselt kahjustada. Karistusõigus kaitseb hüvesid karistusõigusliku sekkumisega ehk sanktsiooni kohaldamisega. Sakntsiooni toime on kas repressiivne (kätte maksmine, kahjude või kitsenduste tegemine, isikut tabavad teatud minetused) või preventiivne
laialt – samastanud mistahes positiivsed järeldused jur isiku jaoks. 3)kas vastutavad kõik jur isikud või vaid teatud jur isikud (on olemas nii eraõiguslike jur isikud ja avalikke õiguslikke jur isikud) eraõiguslikud jur isikud ja äriühingud vastuavad krim korras. Küsimus on et kas avalik-õiguslikud jur isikud võivad krim korras vastutada? – § 14 lg 3 – riik, kov ja avalik-õiguslik jur isik ei saa vastutada krim korras. 4)kas jur isik saab toime panna kõiki KarSi kuritegusid või ainult osasid? Kars lähtub spetsiaalsest põhimõttest- jur isik vastutab vaid nende kuritegude puhul mis on karsi eriosas konkreetselt nimetatud. Laienevad vaid need § kus on konkreetselt ette nähtud. Kui kars kehtima hakkas oli kuritegusid mille eest jur isik vastutada sai oli selge vähemus –tana on jõutud olukorda kus jur isik vastutab enamike kuritegude eest. Selget printsiipi millised kuritegusid toime panna ja milliseid ei saa ei ole.
1) olukord, kus kahju tekitamise õigusvastasus tuleneb §-st 1045 punktist 7. rikutud on kaitsenorme. Sellisel juhul tuleb § 127 lg 2 järgi hinnata, kas selle kaitse eesmärgiks oli ka kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest või mitte. Näide: KarS - teise isiku tahtlik tapmine on keelatud. Kui A on B ära tapnud, siis A käitumine deliktiõiguse mõttes võib olla õigusvastane vastavalt § 1045 punkt 7 ja KarSi järgi. Kas KarSi eesmärk oli kaitsta B võlausaldajat C-d. Kui B on surnud, jääb C-l ju raha saamata. 2) Hüvitada tuleks siis, kui õigusvastasus tuleneb §-st 1045 punktist 8, kui kahju on tekitatud tahtlikult ja heade kommete vastaselt. 3) § 1048 näeb ette puhtmajandusliku kahju hüvitamise, mis reguleerib asjatundja poolt ebaõige arvamusega tekitatud kahju hüvitamist. Näide: kui A avaldab mingisuguse arvamuse, et maja väärtus on 3. milj, isik B ostab maja
3) eriti suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Hävitamine- ei ole endiselt sihtotstarbeliselt kasutatav enam Rikkumine- kui tarbimisomadused on halvenenud. N: püksitagumik puruks, kumb on? Subjektiivne koosseis Koosseis sisaldab tahtlust. Süütegu on siis täidetud, kui tegu pandi toime kaudse tahtlusega. Ettevaatamatus pole karistatav. Tahtlik ähvardus eeldab, et inimene mõistab selle sisu, kui aga mitte, siis kvalifitseerub see KarSi § 17 ( Süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmise alla). See on koosseisu eksimus ning see välistab tahtluse. Kuritegu on lõpule viidud mitte ähvarduse endaga, vaid selle teatavaks saamisega kannatanule. Kui süüdlane oma ähvarduse realiseerib (nt tapmine), siis vastutab ta ainult tapmise eest. Kui süüdlane jätab kannatanu abita või asetab ohtu, siis saab ta vastutusele võtta üksnes § 123 eest
juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. Võib esitada iga juh liige, isegi siis, kui on määratud ühine esindusõigus. Erand tuleneb sellest, et igal juh liikme suhtes kehtib § 13 lg 3 tulenev kohustus. Selle koh mittetäitmine on süütegu karsi kohaselt. Igaühel peab olema võimalus oma kohustust täita. Kui on erinevad arvamused- üks juh liige esitab p avalduse, aga teine juh liige leiab, et see pole õige, on v-o ajutine makseraskus. Kas teine juh liige võib minna ja võtta selle p avalduse tagasi kohtust? Kui seda jaatada, kas esimene juh liige ei võiks järgmine päev uuesti esitada? Mõistlikum tõlgendus- kui üks on esitanud, ei saa teine võtta
vaid tegu omandab positiivse või negatiivse iseloomu teole antava sotsiaalse hinnangu tagajärjel. Mistahes sotsiaalsetes normides sisaldub hinnang mingile teole ja ühiskonna liikmed annavad tegudele hinnangu. Mistahes sotsiaalsed normid võib inimene omaks võtta kolmel tasandil: · Teadmiste tasand · Suhtumiste ja hoiakute tasand · Käitumistendentside tasand Hälve võib esineda kõigil kolmel nimetatud tasandil. Näiteks võib inimene väga hästi tunda KarSi, kuid sellele vaatamata võib isik toime panna üha uusi ja uusi kuritegusid. Sotsioloogilistest uuringutest lähtuvalt tunnevad kurjategijad seadusi paremini kui õiguskuulekad inimesed, kuid neil pole kõrgem õigusteadvuse tasand. Suhtumist ja hoiakute tasandil inimene võib suhtuda negatiivselt kurjategijatesse, kuid teatud asjaolude sunnil võib inimene ka ise sellele teele sattuda. Hälve võib väljenduda käitumistendentside tasandil isik
Oluline on see, et inimese kohta saab anda hinnangu reaalse käitumise kohta, mõtete, suhtumise ja muu eest ei saa tema käitumise üle kohut mõista. Mille poolest erineb käitumine tendentsidest? tendentsid e valmisolek õiguspäraseks käitumiseks. kelle õigusteadvuse tase on madal, sellel on ka väiksem valmisolek õiguspäraseks käitumiseks. Käitumistendentside tasand Hälve võib esineda kõigil kolmel nimetatud tasandil. Näiteks võib inimene väga hästi tunda KarSi, kuid sellele vaatamata võib isik toime panna üha uusi ja uusi kuritegusid. Sotsioloogilistest uuringutest lähtuvalt tunnevad kurjategijad seadusi paremini kui õiguskuulekad inimesed, kuid neil pole kõrgem õigusteadvuse tasand. Suhtumist ja hoiakute tasandil suhtuda negatiivselt kurjategijatesse, kuid teatud asjaolude sunnil võib inimene ka ise sellele teele sattuda. Hälve võib väljenduda käitumistendentside tasandil
Oluline on see, et inimese kohta saab anda hinnangu reaalse käitumise kohta, mõtete, suhtumise ja muu eest ei saa tema käitumise üle kohut mõista. Mille poolest erineb käitumine tendentsidest? Tendentsid e valmisolek õiguspäraseks käitumiseks. Kelle õigusteadvuse tase on madal, sellel on ka väiksem valmisolek õiguspäraseks käitumiseks. Käitumistendentside tasand Hälve võib esineda kõigil kolmel nimetatud tasandil. Näiteks võib inimene väga hästi tunda KarSi, kuid sellele vaatamata võib isik toime panna üha uusi ja uusi kuritegusid. Sotsioloogilistest uuringutest lähtuvalt tunnevad kurjategijad seadusi paremini kui õiguskuulekad inimesed, kuid neil pole kõrgem õigusteadvuse tasand. Suhtumist ja hoiakute tasandil suhtuda negatiivselt kurjategijatesse, kuid teatud asjaolude sunnil võib inimene ka ise sellele teele sattuda. Hälve võib väljenduda
annaabi.ee 
