Rannaniit Mis on rannaniit? Poollooduslik Karjatatav Tasane ja madal niidetav Erinevad vööndid ja substraadid Suprasaliinsed Saliinsed rannaniidud rannaniidud Rannavall Lauge tasane rannavöönd Veerežiim varieeruv Sisemaa pool Merepinnast kõrgemal
Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine
saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestatud maa, karjatatav maa, metsamaa ja süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Haritav põllumaa - haritava põllumaa alla kuulub maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure; põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks, lisaks loetakse siia alla tekstiili tooraine ning kummi ja õli saamiseks kasvatatavad taimi.
Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest. Kõige madalam osa asub allpool keskmist veepiiri ning on sagedamini vee all. Järgmine tase paikneb ülalpool keskmist veepiiri, kuid jääb vee alla kõrgvee ajal. Kolmanda taseme moodustab rannalähedane niit ülalpool kõrgveepiiri. Sinna merevesi ei ulatu, kuid tuule, soolapritsmete jm
……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad…………………………………………………..5 1.2.4.Metsamaa……………………………………………………………… ……………………………….5 1.2.5.Süsinikdioksiidi siduv maa………………………………………………………………………5 1.2.6
- haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); kuut maakasutuse tüüpi: - bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik 1) haritav põllumaa maa, mida kasutatakse nii territoorium); inimeste kui ka loomade toidu - energiamaa (energia tootmiseks ja kasvatamiseks, tekstiiltooraine ja õli saamiseks; jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); 2) karjatatav maa loomade karjatamiseks - täisehitatud maa (hooned, teed jms); kasutatav maa, mis tagab meile liha, villa, - bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa. piima; 3) metsamaa puidutoorme kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet nii ehitiste ja mööbli valmistamiseks kui ka kütteks;
See karjatamisviis ei sobi ka farmipidajale, kelle kasutada on väikesed ja hajusalt asuvad maatükid. Vabakarjatamise rakendamisel on väga oluline taimiku seisundi (saak, arengufaas) pidev ja asjatundlik hindamine. Rohu tagavara saab reguleerida karja suurendamise või vähendamise teel. Kõne alla tuleb ka karjamaarohu nappuse korral lisasööda ajutine juurdevedu. Süsteemne e rotatsiooniline karjatamineKopliviisiline karjatamine. Rotatsioonilise karjatamise puhul on karjatatav rohumaa jaotatud kopliteks, kuhu loomad suletakse suhteliselt lühikeseks perioodiks. Vastavalt päevade arvule jaotatakse koplid ühepäeva või kahe- ja enampäeva kopliteks. Tingimustes, kus loomadel ei ole valikuvõimalust, sunnime loomi sööma ka halvema söödavusega heintaimeliike (nt roog-aruhein). Karjatamisele järgneb puhkeperiood, mille vältel karjamaataimik saab areneda uude karjatamiseks sobivasse arengufaasi. Taimede püsivuse seisukohalt on oluline, et nad
kõduturbahorisondiga. Puurindes peamiselt mänd ja kuusk. 2 kasvukohatüüpi: mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo. Inimtegevuse intensiivsuse põhjal eraldatud metsad on: 1. Inimtegevus puudub või on madal • ürgmets (puutumatu mets) • põlismets (järjepidev, märgatavate inimmõjudeta mets) • loodusmets (järjepidev, häilude ja üksikute puude valikraiega majandatud mets). 2. Keskmise aktiivsusega inimtegevus • parkmets (iidne hiis, kaitsemets) • karjatatav mets • puisniit 3. Kõrge aktiivsusega inimtegevus • kultuurmets (mitmesuguse metsamajanduslike võtetega kuju. tulundusmets) • raiesmik • metsakultuur • võsamets (sekundaarne metsasuktsessioon põllu- ja niidu ala) • park (inimese poolt rajatud) Kõik inimmõjuga metsabiotoobid on kujunenud ürgmetsast. Pool-looduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud
Lisasöötmine(kontsentraadid, karesööt?). Loomad söövad 3% kuivainet oma kehakaalust. Karjatamise viisid 1. Süsteemitu e vabakarjatamine 2. Süsteemikindel e ratsionaalne karjatamine ii) Kopliviisiline iii) Portsionviisiline iv) Karjamaade vahelduvkasutamine v) Karjamaade niiteline kasutamine vi) Ketitamine Süsteemitu karjatamine Kasutatakse laidudel, saartel. Viiakse loomad sinna ja lastakse lahti. Loomadele antakse kätte kogu karjatatav pind, neil on ligipääs igale poole. Kõigepealt süüakse ära maitsvad liigid, need väärtuslikud liigid 7-8 päeva pärast uue söödaädala ja nii kärbitakse neid liike 10-12 korda suve jooksul. Mõne aasta pärast väärtuslikud liigid kaovad taimikust. Vähemväärtuslikud liigid jäävad puutumata, neid tallatakse ja roojatakse. Haigused võivad levida. Osa neist liikidest oleks noorelt söödavad, aga võetakse ikka paremaid liike, vananedes muutuvad kõlbmatuks.
Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit - poollooduslik kooslus, niit, kus väikeste rühmadena kasvavad peamiselt lehtpuud ja -põõsad. Puisniit on tekkinud niitmise ja karjatamise tulemusena. Eesti vanim inimtekkeline maastiku- ja kooslusetüüp. Rannaniit - rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? ★ Eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi
Puisniitude taastamine võsa raiumine ja põõsarinde harvendamine (jätta viirpuud, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, pihlakas) * puistu harvendamine (maastikupildi kujundamine, vanade puude jätmine, surnud puud, teatud sobivad puuliigid – tamm, pärn, jalakas) niitmise alustamine Ilma järgneva hooldamiseta pole taastamisel mõtet ! Pärisaruniitude hulka kuuluvad enamasti ka puiskarjamaad (ainult karjatatavad) •regulaarselt karjatatav hõre puistu •sarnane puisniiduga (botaaniline liigirikkus väiksem) •karjatamisega kaasneb: valikuline söömine, tallamine, väetamine •loomastiku liigirikkus suur ja omapärane (putukad, teised selgrootud) – kõdust ja sõnnikust sõltuvad liigid • karjatada koormusega 0,3-1 lü/ha (sõltub mulla iseloomust, niiskusest, tüsedusest) vältida ülekarjatamist (puude kuivamine, rohukamara häving) iseloomulikud:
2.Eriti soodus geofüütidele ja hemikrüptofüütidele 3.Soodustab väikeste taimede kasvu võrreldes suurte taimedega. Viimased saavad ebaproportsionaalselt rohkem mõjutatud. 4.Putukad - avab maapinna, vähendab õite hulka 5.Linnud - erinevad liigid vajavad erinevaid elupaiku.Meil on praegu haruldasemad need liigid, mis vajavad suuri ja madala taimestikuga alasid. Karjatamise mõju sõltub: 1.liigi söödavusest ja karjatatava looma toidueelistustest 2.liigi vastupidavusest tallamisele ja karjatatav liigi tallavast mõjust 3.karjatamiskoormusest 4.liigi eluvormist Karjatamine: 1.Suuresti sarnane mõju, mis niitmisel taimestik muutub madalamaks 2.Lisandub aga tallamise mõju - muld osaliselt tiheneb, osaliselt kamar kaob 3.Loomad söövad alati valikuliselt. 4.Väga tähtis on karjatamiskoormus. 5.Loomade väljaheited on uue mikromitmekesisuse allikaks 6.Enamasti muudab karjatamine ala heterogeensemaks Muud häiringud Tuli 1.Meil on olnud oluline loopealsete päästja 2
tootlikkusega hektarile. Keskkonna seisund on vastavalt sellele mõõdikule halvenenud ja halveneb jätkuvalt. Ökoloogiline jalajälg ületas esmakordselt Maa bioloogilise tootlikkuse 1970-ndate lõpul. 2005 on Ö.J. 40% bioloogilisest tootlikkusest suurem. Ö.J. väga suured erinevused riigiti: per capita USA-s 109 hektarit, Etioopias 1,5 hektarit. Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks olev maakera pind on jagatud kategooriateks: haritav põllumaa, karjatatav maa, metsamaa, bioproduktiivne meri, siseveed, hoonestatud maa, süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. Kõige madalama väärtusega on aga bioproduktiivsed veepinnad, mida hinnatakse näitajaga 0,36. Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas.
· Tänapäeval tõeliselt poollooduslikke niite väga vähe leida, enamus on varem olnud põllumaad; endised niidud on aga võsastunud; · Niite saab säilitada vaid neid niites ja karjatades (mitte muruhooldusreziimil!) PUISROHUMAAD: 1) puisniit pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud hõre puistu, mida jätkuvalt niidetakse; 2) puiskarjamaa pikaajalise karjatamise tulemusel kujunenud hõre puistu, kus jätkuvalt karjatatakse loomi; 3) karjatatav mets metsatüübile iseloomuliku alustaimestikuga puistu, kus vähemalt aeg-ajalt toimub karjatamine; 4) võsastunud puisrohumaa pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud puistu, mille kasutamine on lõppenud, iseloomulik on noorte samaealiste puude esinemine eakamate vahel. Puisniit: Puisniit on ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste
annaabi.ee 
