Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi sotsiaal-majanduslikult arenenumaid piirkondi. Suurvürstiriigi raames küpses modernne soome rahvus. Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi
Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi sotsiaal-majanduslikult arenenumaid piirkondi. Suurvürstiriigi raames küpses modernne soome rahvus. Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. 7 Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi
03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid ,,Aino"(1891) ja ,,Sampo tagumine"(1893). Vahepealseile sümbolistlikele teostele (,,Probleem" ehk ,,Sümpoosion", 1894) järgnesid lihtsad, kontuure toonivad ja dekoratiivselt stiliseeritud laadi teosed, nt. ,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis
Viljandisse, tartusse ja Rakvere. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale. Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele. Kronoloogia · 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse. · 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. · 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. · 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja maalased üles puua. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil.
Rahvalt nõuti pidevalt panuseid sõja kasuks, kusjuures toonitati, et eesti rahva saatus sõltub pärast sõda osutatud panuste hulgast. Niisuguste väidetega püüti eestlaste käest välja pigistada rohkem panuseid Suur- Saksamaa heaks. Samal ajal ei räägitud kunagi konkreetsest vastutasust. Otse vastupidi - juba saksa okupatsiooni esimesel aastal hakkasid ringi liikuma kuuldused, et pärast sõda asustatakse eestlased ümber Karjalasse või Peipsi taha. Sakslased neid kuuldusi ümber ei lükanud, kuid ei julgenud ka avalikult tunnistada, et Hitleri nn. Uues Euroopas kuulub Eesti lahutamatu osana Suur-Saksamaa külge ja mitte kõik eestlased pole "väärt" kandma saksa kodaniku nime ning peavad seetõttu Eestist lahkuma. Need kuuldused eestlasi eriti ei häirinud. Sõja lõpp oli veel kaugel ja seetõttu loodeti, et aja möödudes muutub ka sakslaste poliitika Eesti suhtes.
a. avas Oslo linn Munchi Muuseumi. 19.saj. lõpul oli maalikunst meeldivalt omapärane Eestis, Soomes ja Venemaal. Siin arenes välja nn. rahvusromantiline suund. Maalidel püüti kujutada oma maa ja rahva sangarlikku minevikku ning taaselustada rahvaluule võluv maailm. Soome tuntuim kunstnik on Akseli Gallen-Kallela ( 1865-1931). Õppis Soome kunstiühingu joonistuskoolis ja Pariisis, kus sai sümbolistlikke mõjutusi. Varasemad tööd on realistlikud. Pärast reisi Karjalasse ja Põhja-Soome hakkas maalima sealset loodust ja rahvuseepose ,,Kalevala" teemadel. On viljelenud ka monumentaalmaali. (fresko ,,Kullervo sõttaminek) Vene kunstniku Mihhail Vrubeli (1856-1910) loomingus domineerivad illustratsioonid ja lavadekoratsioonid. Ta töötas tuntud teatris ja kujundas seal lava mitmele etendusele. Ka tema abikaasa oli näitleja keda tihti kasutas modellina. Vrubeli maalidel on inimesed kujutatud suurte tumedate silmadega, tihti näos kannatav ilme ja kahvatu jume
Kaupmeeste järel tulid misjonärid. Kristluse levitamine oli üks võimu kindlustamise vahendeid. Misjonärid jõudsid Kaukaasiasse, Balkanile, Musta mere piirkonda ja isegi Etioopiasse. Vastulöök tuli Moraavias, tänapäeva Tsehhimaal. Seal jäid võitjaks paavsti pooldajad. Edukalt kulges õigeusu levitamine Venemaal. Kiievi-Vene vürst Vladimir kuulutas 988 aastal ristiusu riigiusuks. Novgorodi Venest levis õigeusk varakult ka Karjalasse. kehtestas õigeusu Konstatinoopol sai pühaks linnaks kõigile kristlusse (õigeusku) pööratud rahvastele. Misjonärid olid suurepärased diplomaadid. Nad käitusid alandlikult, erilist tähelepanu pöörasid mõjukate inimeste abikaasadele. Misjonäri ehk vaimse isa mõjul said paljudest barbarite pealike naistest Bütsantsi huvide kaitsjad ja lobitöö tegijad. Rooma kirikus peeti jumalateenistust ladina keeles. Bütsantsi misjonärid tõlkisid Piibli kohalikku keelde
Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel nn. nukuparlamendid, mis palusid Balti riigid vastu võtta NSV Liitu. 3-6 august 1940 liitis NSVL Balti riigid enda koosseisu. Soome Talvesõda Nõukogude Liit nõudis ka neilt baaside sõlmimist. Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid Parlament ja avalikkus olid vastu. Novembris 1939 alustas NSVL valesüüdistustega Talvesõda. Venelased ei suutnud läbi murda Karjalasse rajatud Mannerheimi liinist (Soome lahe ja Laadoga järve vahel). Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abi saatma ja NSVL oli sunnitud märtsis 1940 rahu sõlmima. 1941-1944 1941 alustas Hitler NSVL-i vastast sõjaplaani ,,Barbarossa". Sõjaks Saksa vastu valmistus ka NSVL. Mõlemad plaanisid üksteist kohe sõja algul purustada. 22 juuni 1941 ründas Saksamaa NSVL-i: Mitte Süd Nord
See sobis püsimatu loomusega noorukile väga hästi. 1947. aastal asus ta tööle kindlustusagendina ja hiljem raamatupidajana. Viimane tööotsa tõi talle paraku kaasa saatusliku kohtuasja, kuna ta ei nõustunud minema kohustuslikele metsatöödele. 1950. aastal mõisteti ta süüdi ning saadeti algul vanglasse, hiljem vangilaagrisse, kust vabastati ta 1957. aastal. Esimeseks elupaigaks pärast vabastamist valis ta Vologda linna. Sealt siirdus Artur Karjalasse ning lõpuks Tartusse. Peavarju ja kodu, üldse esimese kodu pärast lapsepõlveaastaid leidis Alliksaar, kui oli kohtunud heledapäise masinakirjutaja Lindaga. Kaks üksildast hinge abiellusid ruttu pärast tutvumist. 1961. aastal sündis perre poeg Jürgen. Artur püüdis aktiivselt leida võimalusi avaldada oma luuletusi. Paraku oli see keeruline ja äraelamiseks tuli sageli teha juhutöid. Lisaks püüdis ta teha tõlketöid. Tema kõige viljakamad aastad langesid 1960
Poola oli riigina kaotatud. Järgmisena okupeeris Nõukogude Liit Bessaraabia ja ründas Soomet. Talvesõda Sarnaselt Balti riikidega nõudis NSVL ka Soomelt baasidelepingu sõlmimist. Soome sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid parlament ja rahvas olid kategooriliselt vastu. Novembris 1939 alustasi NSVL valesüüdistusega talvesõda. Paraku ei suutnud venelased murda läbi Karjalasse rajatud Mannerheimi kaitseliinist. Lisaks valmistusid Inglismaa ja Prantsusmaa Soomele abi saatma ja seega oli NSVL sunnitud märtsis 1940 sõlmima vaherahu. Sai endale osa Karjalast ja rajas Hanko poolsaarele sõjaväe baasid, kuid Soome säilitas iseseisvuse. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustanud. Läänerindel algas nn. kummaline sõda, kus väed püsisid Saksa, Prantsuse piiril kaitseliinidel ja pidasid nn
ning Laadoga põhjaranniku alad. 1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome. Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. (Uibopuu, 1984) Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama. (Uibopuu, 1984) 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karjala keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi 10 Karjala Töökommuun, 1923 muudeti Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt
Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. Vienas säilis meeslaulikute poolt esitatav kangelasruno 19.sajandini. Ingeri pärimus oli naiste päralt. Viena runod avastati 19.saj algupoolel. Uusikaarlepyy jaoskonnaarst Zachris Topelius vanem märkis üles Viena rändkaupmeeste esitatud eepikat ja avaldas oma kogu aastatel 1822- 31 pealkirjaga "Soome rahva vanu runosid ja ka uuemaid laule" 1833-1834 reisis Elias Lönnrot Viena-Karjalasse ja leidis sealt suured runolauljad Arhippa Perttuse ja Onrtrei Malise. Runode üleskirjutamist jätkati kogu 19.sajandi jooksul. Tuntud kogujad olid muude hulgas A.A. Borenius ja Ingeri pärimuse talletajad J.Länkelä, V.Porkka ja V.Alava. Rahvaluule kogumine kasvas 19.sajandil ajuti rahvaliikumiseks. Koguti muinasjutte, muistendeid, vanasõnu, mõistatusi ja pandi kirja ja talletati 1831. aastal asutatud Soome Kirjanduse Seltsi arhiividesse.
Ent vastavalt rahulepingule oli Soome sunnitud ingerisoomlased kui NSV Liidu kodanikud Moskvale välja andma. Osa ingerisoomlasi suutis põgeneda Rootsi, ent umbes 56 000 saadeti tagasi NSV Liitu. Naasjatel ei lubatud asuda oma kodukohta, vaid asustati laiali Sise-Venemaale. Tühjenenud ingerisoome külad asustati venekeelse elanikkonnaga. Pärast Stalini surma võisid ingerisoomlased oma väljasaatmispaikadest tasapisi lahkuda. Paljud neist asusid Leningradi, Karjalasse ja Eestisse. Koos NSV Liidu lagunemisega algas ingerisoomlaste taassünd. 1989 asutati Ingerisoome kultuuriselts, Puskinos (endine Tsarskoje Selo) peeti soomekeelseid jumalateenistusi juba 1977. aastast (Kolga jt 1993: 130). Peterburis ja Leningradi oblastis hakkas tegutsema Inkerin Liitto, liidreiks Vladimir Kokko ja Aleksanteri Kirjanen, sihiks ingerisoome renessanss Ingerimaal. Samas on paljud ingerisoome päritolu inimesed nii Venemaalt kui Eestist asunud ümber Soome
1925 - Relander külastas Eestit ja Rootsit. 1930ndatel eraldus Soome balti riikidest. 1935 - kuulutas välja neutraliteedi. Soome suhted Nõukogude Liiduga olid 30ndatel aastatel kehvad. Venemaa nägi Soomes endiselt ühte oma osa. 1939. aastal nõudis Nõukogude Liit endale suure tükki Karjalast Leningradi ümbruses. Soomele pakuti asemele 2 korda suuremat piirkonda põhjas, kuid Soome ei nõustunud. 1940 Talvesõda. Soomlased kaotasid, aga see näitas punaarmee jõuetust. Karjalasse rajatud Mannerheimi liin pidas vastu 1945. aastani. 1941 Jätkusõda. Soome kuulutas sõja Nõukogude Liidule, kui Saksamaa oli alustanud pealetungi Venemaale. Soome jällegi kaotas, kuid jäi sellest hoolimata iseseisvaks. Teise maailmasõja järel sai Soome reparatsioonid. Ning ta oli ka ainuke riik, kes maksis kõik määratud raparatsioonid ära. Kui maksud said makstud tekkis Soomes majanduskriis, mida soomlased nimetavad lamaks. 2.16.4 ROOTSI
annaabi.ee 
