Sellal ei taibatud veel neid tsuude mujale paigutada), Novgorodi kubermangus 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tsuudid"(, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valgemere aladel Põhja- Karjalas 11 288). 1897. aasta Venemaa rahvaloenduse tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist Tveri kubermangus 117 679, Novgorodi kubermangus 9 980, Aunuse kubermangus 59 414, Põhja-Karjalas (ehk Viena Karjalas ehk Valgemere Karjalas) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus 1926. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja Moskva oblastis - 140 567, Karjala ANSV 100 781, mujal 6 772). 1939
territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enim lõunapoolsetel aladel. (Uibopuu, 1984) Vene Föderatsiooni koosseisus eksisteerib Karjala Vabariik (172 400 km²), mille pealinn on Petrozavodsk (Petroskoi). Soomest vaadatuna on tegemist Ida-Karjala ehk Vene Karjalaga. Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, ent sealne elanikkond on peaaegu välja surnud ehk neid leidub seal väga vähe. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (Tveri karjalased), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) 4 2. Keel Karjala keel on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soome-ugri keelte
(graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Vene Föderatsiooni koosseisus eksisteerib Karjala Vabariik (172 400 km²), mille pealinn on Petrozavodsk (Petroskoi). Soomest vaadatuna on tegemist Ida-Karjala ehk Vene Karjalaga. Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, ent sealne elanikkond on ammu soomestunud. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (tverikarjalased, vene keeles ka ülemvolga karjalased - verhnevolzskije), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased (siirtokarjalaiset, 1976. aastal umbes 200 000). Arvukus 1989. aastal loendati Venemaal 124 921 karjalast. 2002. aastaks oli neid järel 93 344. Niisiis
Leningradi oblastiga. · Pindala 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb kiirelt, 73% inimestest elab Karjala lõunaosas, 78% elab linades ja alevites. Suurimad linnad: pealinn Petroskoi, Kontupohja, Segeza, Kostamus, Sortavala, Karhumäki, Kemi, Pitkäranta ja Belomorsk. Karjala Vabariigis, 2010 aasta seisuga, elab karjalasi 45 600 ( 7,1 % inimeste kogu arvust), ülejäänud neist on venelased ( 78,9 %), valgevenelased (3,6 %), ukrainlased (2,0%), soomlased ( 1,3 %), vepslased (0,5 %) ja mõned muud rahvused ( 6,6 % ). Rahvaarv, 2012 aasta seisuga on 639 700 inimest. Keel Karjala keel kuulub soome-ugri keelkonda ning läänemeresoome keelte hulka kuuluv keel. Seda kõneldakse Soomes kui ka Karjala Vabariigis ja selle keele rääkijaid on umbes 120 000 (TEA entsüklopeedia 10. trükk, 2013).
1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Suhted naabritega 1. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja mitme läänemere idakalda ühendvägesid.kindlasti oli selleks mingi põhjus.
· Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased. Tallinnas oli palju soomlasi ja karjalasi, kuna see oli oluliseks kaubanduskeskuseks. · Venemaalt tulid Liivimaale vene käsitöölised, kaupmehed ja lihtrahvas. Õiguslikud rühmad · Keskaegse liivimaa inimesed jagunesid "sakslasteks ja mittesakslaksteks". · Sakslased olid staatuselt kõrgemad ja arvuliselt vähem rühm. · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. Õiguslikud rühmad · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst
Soome-Ugri keelkonda ning oleme kultuurilt just selle tõsiasja tõttu iseäralikud võrreldes ükskõik millise teise keelkonda kuuluvate riikidega ja sarnased omavahel. Kui vaadata tagasi kaugesse minevikku, siis märkame, et traditsiooniliselt valitsevad Euroopa riigid, kes reeglina ei kuulunud Soome-Ugri keelkonda, andsid meile siin küllalt pikalt aega omapäi olla, enne kui siinsetest maadest huvi hakkasid tundma. Siinkohal pean sõna ,,meie" all silmas eestlasi, liivlasi, soomlasi, karjalasi. See aeg oli meile, et välja kujundada ühist kultuuri. Ometi jäi sellest ajast väheseks, et oleks välja kujunenud tsentraalselt tugev riik. Ei oska ennustada, kui palju selleks oleks aega vaja olnud, ent usun siiralt, et varem või hiljem oleks tekkinud ka siin tooni andev tsivilisatsioon. Nii aga ei läinud. Tänapäeva Eesti alad sattusid mitmete riikide huviorbiiti ning siinne maa muutus sõjatandriks. Sõdisid erinevad armeed nii eestlaste ja liivlastega kui ka omavahel.
sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Venemaal elavaid Soome-ugri rahvaid ähvardab pealesuruva vene kultuuri all iseeneslik väljasuremine. Keele kõnelejad 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati 93 344 karjalast, neist 53% räägib karjala keelt. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Terve suure Karjala peale on vaid üks suhteliselt väike rajoon Petroskoist lõuna pool, kus karjalased on veel enamuses. Veel kahes rajoonis lõunas Käkisalmis (Priozjorskis) ja põhjas Kalevala rajoonis on elanikest umbes 40 protsenti karjalased. Ka seal võib kuulda tänavatel elavat karjala keelt. Keele õpetamine
keeled. Soome keel Keelt räägib umbes 5 000 000 inimest. Algselt räägiti seda Lõuna- ja Edela-Soomes. Aja jooksul on keele kasutusala nihkunud põhja poole ning tõrjunud saamid Skandinaavia põhjaossa. Liivi keel Kõnelejaid on alles ainult mõnisada. Kunagi kõneleti seda kogu Lääne-Lätis. Viimati kasutati seda keelt Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Karjala keel Selle keele kõnelejaid on umbes 80 000. Enamik neist elab Karjalas. Venelaste sisseränne on vähendanud karjalasi nende elanikkonnas 11% peale. Karjala keeles on väga kuulus rahvaluule, suurem osa Soome eeposest ,,Kalevala" (kirja pannud Elias Lönnrot) on koostatud Karjalast kogutud folkloori põhjal. Vepsa keel Keeleala asub Laadoga järvest ida pool. Eelmise sajandi alguses oli neid üle 50 000, aga sõjad on suures osas selle kultuuri ja rahvuse hävitanud. Vepslasi on alles jäänud alla 8 000. Isuri keel Asusid Soome lahe lõunakaldal, Narva ja Peterburi vahel. Kõnelejaid on alla 700.
tegemine" NSVL moodustamine 1922. aastal Vene NFSV(Nõukogude Föderalistlik Sotsialistlik Vabariik), Valgevene NSV, Taga-Kaukaasia Föderatsioon. 1924-1939 Kasahhi, Usbeki, Turknemi, Tadziki, Kirgiisi. Hiljem eraldusid Taga-Kaukaasiast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan ja Karjala. 1940 Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia. 16 liitlast 1956 Karjala NSV muudeti Karjala ANSV (29% karjalasi) 15 liitlast 1991 Sõltumatute Riikide Ühendus(SRÜ) 12 riiki (Riikide liit) NSVL liitriik ehk föderatsioon NSVLis sotsialismi ülesehitamise plaan: Industrialiseerimine (Riigi muutumine tootmisvahendeid tootvaks maaks, rasketööstuse eelisarend.) Põllumajandus/kollektiviseerimine(kolhoosid) Kultuurirevolutsioon Majanduse areng: 1919 1921 sõjakommunism 1921 1927 nep(NEP)
Uniooniks. 25. Vana-Liivimaa ühiskond keskajal. Rahvaarvu kasv. Rahvaarvu rahvuslik koostis sakslaste ja eestlaste osakaal ühiskonnas. Seisused . Eestis elas 1200 umbes 150 000 inimest, 1550 umbes 250-300 000 inimest. 90% elanikkonnast olid eestlased, enamasti talupojad. Kõrgemast soost eestlased enamasti saksastusid. Sakslased olid enamasti kaupmehed, käsitöölised ja aadlikud. 13. sajandil saabus Eestisse ka palju rootslasi. Lisaks elas siin soomlasi, karjalasi ja venelasi Ühiskond oli tugevalt seisuslik. 26. Maa jagamine pärast vallutust mõisad, feodaalsüsteemi kujunemine. Maa oli feodaalsüsteemi alusel jagatud läänideks, mille keskuseks oli mõis ja seal elas lääniisand ehk mõisnik. Talle allusid talupojad, kes olid kohustatud maksma andamit ja/või tegema teotööd. Kogutud põllusaadused müüdi Lääne-Euroopa turule. 27. Keskaegsed linnused Eestis. Piiskopilinnused ja
Kaitserelvastuses olid kilbid ja kiivrid, rikkamad kandsid aga raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, see koosnes ratsa- kui ka jalameestest. Suhted naabritega 5. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja mitme läänemere idakalda ühendvägesid.kindlasti oli selleks mingi põhjus.
Soomest vaadatuna on tegemist Ida-Karjala ehk Vene Karjalaga. (Ajalooline Ida-Karjala jääb kunagise Soome suurvürstiriigi idapiiri taha. II maailmasõja tulemusena ühendati Ida-Karjalaga (Nõukogude-Karjalaga) ka Laadoga- Karjala, enamik Lõuna-Karjalat (sh kannas) ning osa Põhja-Karjalat.) Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna- Karjala maakond, ent sealne elanikkond on ammu soomestunud. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (Tveri karjalased, vene keeles ka Ülem-Volga karjalased - verhnevolzskije), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased (siirtokarjalaiset, 1976. aastal umbes 200 000). Arvukus 1989. aastal loendati Venemaal 124 921 karjalast (Narodõ 1994: 433). 2002. aastaks oli neid järel 93 344 (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1)
Hiljuti on Juuka väitnud, et tal on õrn veri ja ta kardab, et Lisete ei leidnud tuisus teed põrgusse ning nüüd kummitab siin ringi keerates kõhu tal rohleiskes ja teha ta rinna piima ebakõlblikuks tittedele joomiseks. Ta anub, et las nad lähevad surnuaeda ja sülitavad kolm kordamhauale sõnades ära iial enam tõuse. Jürka on hämmastunud, et Juula nii tark on. Aastad tulid ja läksid üldises rahus ja stabiiluses, siis üks päev mainis Ants nähes ta lapsi, et kasvatab Jürka talle karjalasi, järgnes diskussion milles Jürka vaidles vastu kuna see oli esimene kord kui ta tundi rinnas torget ehk ärritust. Naisega rääkides ellest ärritus ka see vihaselt, neil endal karjalsi vaja, ta sundis jürkat Antsule vastu seisma kuna ei taha, et tema lapsed oleks orja omad, orja lapsed, Antsult ei tohi rohkem laenatada muidu jääbki orjama, samuti käsib tal Jürkal ennast sealt koju vaidleda. Kui Jürka läheb Antsuga vaidlema kuuleb Jürka kõledat tõde, et
.. Väga andekaid inimesi on mordvalastel. Võtame kas või ajaloost kaks suurt võitlejat: Nikon, kes tegi usureformi, ja tema vihane vastane Avvakum. Mõlemad olid mordvalased. See näitab, et vene kultuuris on nende osa nii tohutu olnud nagu tatarlaste osa näiteks. Väga iseseisvad on komid, kõige osavamad ja intelligentsemad võibolla. Aga nende olukord ei ole väga kiita, sellepärast et nad olid ühed esimesed, kes ristiusustati pärast karjalasi sattusid nad Novgorodi mõjusfääri. Iga rahvas on isemoodi, aga ma arvan, et nendel neljal või viiel rahval on siiski perspektiiv ellu jääda. Kõik oleneb sellest, kuidas impeerium edasi toimib ja käitub. Pole ju ükski impeerium jäänud ajaloos lagunemata, nii et see on võibolla see sanss. Mis on Teile eesti kultuuris viimasel ajal rõõmu teinud? Seda on palju. Kui me mõtleme näiteks arvudele, võrdleme Nõukogude aega kui palju raamatuid ilmus, kui palju nüüd ilmub
annaabi.ee 
