erinevat internetiallikat. 3 ABJA-PALUOJA Asend ja halduspiirid Abja-Paluoja on vallasisene linn Viljandi maakonna Abja vallas (Lisa 1-2). Ajalooliselt kuulub Abja Halliste kihelkonda. Abja vald asub Viljandimaa edelapoolseimas osas ning hõlmab umbkaudu poole muinaseesti Halliste kihelkonnast. Abja ja Halliste valla vaheliseks administratiiv- ja halduspiiriks on Kariste järve lõunakallas. Pöögle oja, mis suubub Halliste jõkke, on Abja valla põhjapoolseks piiriks. Läänest piirab Abja valda Saarde vald ning idast Karksi vald. Läti Vabariik on Abja valla lõunapiiriks. Abja vallas on kaks linna – Abja-Paluoja ja Mõisaküla. Mõisaküla on ühtlasti Eesti kõige väiksem linn. Abja valla pindala on 290,2 km² ja Abja-Paluoja linna pindala on 4,49 km² (Abja vald). Ajalooline taust
Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud mullad on suures osas põllustatud, kohati kasvab neil tootlikke kuusikuid ja kaasikuid. Leostunud ja leetjate gleimuldadega alasid on umbes viiendik, turbasoid umbes 14%.
elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi). See muutus tõi kaasa ümberkorraldused suurmajandite funktsioonide korralduses, neid hakkasid juhtima vallavalitsus ja vallavolikogu, suured muutused toimusid ka kohaliku elu juhtimisel ja
Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 5055 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 6070 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m- ni (Sürgaveres). Kõrgeim on Sakala kõrgustiku edelaosa metsases mõhnastikus asuvad 2 Härjassaare mägi (147 m) ja Rutu mägi (145 m), äärmises kaguosas paikneb madalam Hummuli küngastik (110 m). Pilt 1.
(vaata ka Joonis 6) (entsyklopeedia.ee) 11 Joonis 6 Viljandimaal on kokku 124 järve, neist 27 suuremat järve. Tuntuimad neist on Viljandi, Sinialliku ja Õisu järv. Viljandimaa suurimad järved (ha) Võrtsjärv 166611 Veisjärv 487,5 Õisu 193,4 Viljandi 155 Parika 108,5 Ruhijärv 99,6 12 Mäeküla 61,7 Kariste (Vana-Kariste) 59,9 Karksi 26,1 Karula (Uue-Võidu) 25,3 Päidre (Tagametsa) 23 Ainja paisjärv (Ainejärv) 22,4 Pärsti (Kuuni) 18,3 1Viljandimaasse kuuluv osa (entsyklopeedia.ee) Viljandi järv asub linna piiril kulgevas ulatuslikus Tännassilma Viljandi Raudna ürgorus. Järv on 4,6 km pikk ja kuni 450 meetrit lai; ürgoru sügavus lossimägede kohal on 40 meetrit. Õisu järv, mis asub Kõpu ürgoru piires, on säilitanud vaid kümnendiku oma esialgsest
Vanarahvas teab rääkida, et muistsel ajal tõi ümberkaudne külarahvas kivile ohvriande iga aasta esimest uudsevilja, et vili järgmisel aastal veelgi paremini kasvaks. Kes aga ohvrikivile ,,uudist" (uudsevilja) ei viinud, sellele öeldud alati, et temal järgmisel aastal oma põllu pealt midagi loota pole. Hendrikhansu ,,Põrgu"paljand Mõisaküla poole sõites 7.kilomeetril Laatre teeristil näitab teeviit paremale Hendrikhansu paljand. Sõites 5 km Vana-Kariste poole suunab teetähis veelkord paremale ja umbes 500 m pärast on Hendrikhansu liivapaljand.Paljandi kogupikkus 67m ja kõrgus 6,9m, tekkinud allikate toimel. Paljandi seinalt on leitud monogramme, mis kannavad aastanumbrit 1800 ja tunduvad oma kalligraafiliste tähtedega kui liivasse raiutud kunstiteosed. Legendi järgi elas ja tembutas siin vanapagan. Lopa paljand Lopa paljandi loodusala asub Abja vallas Atika külas, Pöögle (nimetatud ka Lopa) oja kaldal
teravamal kujul, kuivõrd need ulatusid kohtulaua ette. Töötamine Viljandi-lähedases Hallise kihelkonnas viis noormehe kokkupuuteisse C.R Jakobsoniga ning Kitzbergist sai suure rahvamehe innukas austaja ja ,,Sakala" võitlusliini pooldaja. Ta sõlmis Jakobsoniga isikliku tutvuse ja omandas äheda jakobsonlase kuulsuse. Nendesse aastatesse langeb Kitzbergi kirjanduslik debüüt, väike ajalehekirjutus. Selleks on rahvasuust üleskirjutatud tekkemuistend ,,Kuida Õisu ja Kariste järved sündinud", mis ilmus 1874. aastal ,,Eesti Postimehes". Kitzbergi püsivam kirjanduslik tegevus algas aga Rannamõisas aastail 1875-1876. Ta alustas tõlkijana. Ligi pooleteise aasta vältel valmis tal kaks kuni kolm tõlge. Pärast Rannamõisast lahumist ilmus Kitzbergi esimene raamat ,,Kodu- kurukesest", mis on kirjutatud tõenäoliselt koos venna Jaaniga. Kunagi nendel aastatel on 2
..................................................................................10 Kasutatud materjal.......................................................................................................11 VANEMAD JA ESIVANEMAD Andmete ja juttude kohasaelt on Semperid olnud väga mitmekülgsed ja agarad, mille näiteks on teada, et üks Semperitest oli läbi teinud isegi Kolmekümneaastase sõja. Hilisemal ajal, XVIII sajandi algul on Semperid olnud põlvkondade viisi põlluharijad Uue- Kariste vallas. Hans Semper, Johannes Semperi isa, oli samuti pärit talust. Ta lahkus sealt 18-aastasena ning omandas õpetajakutse kihelkonnakoolis. H. Semper tuli 1870.aastal Paistu kihelkonda Pahuvere valda, kus ta teenis omale leiba valla kooliõpetajana 100-rublase aastapalgaga. 1911. aastal läks ta pensionile ning asus elama taas Hallistesse üüri korterisse. Kooliõpetaja töö kõrval oli Hans Semper ametis ka kohtukirjutajana ja metsavahina
Üldreeglina on järvede vee üldaluselisus sügavkihtides kõrgem kui pinnavees, seda eriti tugevasti kihistunud sügavates järvedes. Järgmine tähtsaim vees olev mineraalaine on kaltsium, mille sisaldus jääb 0,470 mg/l piiridesse. Kõige kaltsiumivaesemad on raba- ja liivikute järved (Loosalu ja Nohipalu Valgjärv) kõige kaltsiumirikkamad tugeva läbivooluga moreenmaastiku järved (Liinijärv, Kariste jt). Palju kaltsiumi on ka endistes merelahtedes. Kaltsiumkarbonaadid omavad olulist osa veekogu keemilises puhversüsteemis, stabiliseerides vee aktiivset reaktsiooni ja sidudes vette sattuvaid fosforiühendeid. See protsess pidurdab järvede eutrofeerumist, sest osa fosforit viiakse aineringlusest välja. 7 Väga varieeruv on ka järvede vee orgaaniliste ainete sisaldus. Kõige madalama orgaaniliste
ka ja džässmuusika vahel. Nii tekkis Lõuna-Eestisse (erandina ka Saaremaal Pöide-Uue- mõisasse) mitmeid äärmiselt omapärase koosseisuga, end džässbändina identifitseerinud ja sellest tulenevalt ka ilmselt džässilikku tantsumuusikat mängida üritavaid ansambleid. Oma suundumuste järgi saab neid jagada kaheks rühmaks. Esimese moodustavad ansamblid, mis võtavad selge suuna džässansambliks kujunemisele (Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkerster, Uue-Kariste jazzorkester UK), hankides vajalikud pillid ja asudes aktiivselt repertuaari vastavas suunas kujundama, kas uusi moodsaid lugusid raadiost maha kirjutades (Tali orkes- ter) või noodikauplustest trükitud välismaiseid seadeid ostes/tellides (UK). Teise rühma kuuluksid aga külakapellid, kes üritavad džässilikku muusikat mängida olemasoleva koos- seisuga. Vaadelgem neid mõlemaid veidi lähemalt. 70 3.5.1. Rahvalike sugemetega džäss
tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud. Kahjustatud asjaga samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamisel VÕS § 132 lg 4 esimese lause alusel tuleb kahjuhüvitisest maha arvata kulud, mille isik säästis seetõttu, et ta ei saanud enda asja kasutada.“ VIII SEMINAR Taganemise, ülesütlemise tagajärjed RKTKo 3-2-1-90-12, p 15 – tagasitäitmise võlasuhte tekkimine; koormatiste kõrvaldamine Asjaolud: Anti Kesamaa ja Külli Kariste hagi Artur Antropovi ja Meelis Niine (Niin) vastu tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks ning solidaarselt 57 520 euro 48 sendi, leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Taganemisel kui võlasuhte lõppemisel võib tekkida tagasitäitmis kohustus VÕS § 189. Tagasitäitmis võlasuhte sisu: 1) Kohustus lepingu järgi üleantu tagastada lg 1 (parandamiskohustus šiiit ei tulene);
Võrsed: noorelt punakate karvadega, vanadel puudel paljad. Lehed: kuni 20 cm pikad, sügavate 4-5 paari teravatipuliste hõlmadega, pealt tumerohelised, paljad, alt heledamad, hallikarvased, sügisvärv punane. Õied: Punane tammõitseb hilja, pärast lehtimist juunis, Viljad: tõrud valmivad teise aasta sügiseks, suured, kuni 3 cm pikad, tipus teravikuga ja paksu kestaga. Suuremad puud kasvavad ilmselt Koonu pargis Lääne-Virumaal (hmax = 22,5 m ja dmax = 62 cm, Roht, 1986), Uue-Kariste lähedal h = 27 m ja d = üle 70 cm. Haljastuses sobib kasvatamiseks parkides, alleedena ja üksikasetuses tänu dekoratiivsele lehtede sügisvärvile. Paljuneb kergesti seemnetega. Võiks senisest palju enam kasutada. 59. Perekond pöök ja harilik pöök Perekond pöök (Fagus L.) Taime nimetus Fagus esines juba roomlastel. Kreeka keeles tarvitati sõna phaegos söödavate viljadega tamme ja kastani kohta. Arvatakse, et fagus on tulnud sõnadest phagein - sööma
annaabi.ee 
