Plastifikaator Plastifitseerimine Granuleerimine Vormimine Eelpaagutus Taandav keskkond Meh. töötlemine Paagutus Kontroll Täiendav töötlemine Joon. 2. Kermiste valmistamise tehnoloogiline skeem 9 2.1. Karbiidipulbrite valmistamine Karbiidide valmistamiseks on mitmesuguseid meetodeid. Siinkohal on toodud kermiste valmistamiseks enamkasutatavad meetodid. 2.1.1. WC pulbri valmistamine. Volframi pulbrit saadakse volfram anhüdriid (WO3 ) kuumutamisega niiskes o vesinikus temperatuurivahemikus 600 900 C, mille summaarne reaktsioon väljendub valemiga WO3 +3H2 = W + 3H2O Muutes taandamistemperatuuri või gaasisegu koostis (vesiniku niiskust) saab
LEGEERIVAD ELEMENDID TERASES Volfram (W) Volfram on valkjashall raske metall, sellel on metallidest kõrgeim sulamistemperatuur 3695 K (3422 °C) ja väga väike soojuspaisumistegur. Volframi lisamine terasele tõstab materjali kõvadust ning kulumiskindlust ka kõrgetel temperatuuridel, mis tõttu on volfram põhilisand (kuni 18%) kiirlõiketerastes. Kuna wolframi lisamine aitab kaasa karbiidide tekkimisel, saab volframiga legeeritud terast kasutada edukalt ka tööriistaterasena. Termotöötlusel aitab volfram sarnaselt paljudele legeerivatele elementidele takistada austeniiditera kasvu ning suurendada läbikarastavust. Volframi kasutatakse veel ka hõõglampide hõõgniitides, röntgentorude anoodides, kaarleekelektroodides. Samuti mitmetes spordivahendites (balansseerimiseks, raskuskeskme asendi nihutamiseks – nt
vähendada maksimaalselt sisepingeid. Õhus jahutatud materjalid on veel plastselt töödeldavad, kuna ta läheb põhimõtteliselt algolekusse tagasi. Möötetulemused, mis on õli ja õhu kohta, on tõenäoliselt ebatäpsed, sest kõvadus jääb samasse suurusjärku. Kuumutamisel kuni 100 kraadini ei teki terases erilisi muutusi. 200 300 kraadi juures ei suurene kõvadus, kui ei ole jääkausteniiti. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. Üle 400 kraadisel toimub parendamine kõik mehaanilised omadused muutuvad paremaks. Suureneb sitkus kannatab lööke.
Legeerivate elementide mõju teraste omadustele 1) Kroom on üks legeerivatest elementidest, mis avaldab terasele mitut moodi mõju. Kroom tõstab terase tugevust ja kõvadust ning alandab plastsust. Samuti on kroomil karbiidide moodustamise võime, mis aitab vältida Ti-teradevahelist korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga. 2) Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv.
aramiid-kevlarkiudu boorkiud ränikarbiidkiud Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Survevormimine Pultrusioon Mähkimine PMKM vormimise meetodid on? otsepressimine valupressimine survevalu Mis on prepreg? Osaliselt kõvenenud vaiguga pidevkiuga armeeritud rullmaterjal Pooltoode, mille lõplik kõvenemine toimub vormis Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on: väiksem tundlikkus pind- ja sisedefektide suhtes suur sitkus suurem tugevus Mis on kermis? karbiidide ja oksiidide baasil materjal Käsitsi lamineerimisel peamiselt kasutatavad maatriksimaterjalid on? epoksüüdvaik polüestervaik vinüülestervaik Fenoolvaigud Millest sändvitsh paneelid koosnevad? Koosnevad väliskihtides kõvematest lehtmaterjalidest (klaasplast, Al, vineer jt) Koosnevad pehmematest sisekihtidest (vahtplast, kummi, kärgmaterjal) Tehnokeraamika põhigruppideks on: oksiidkeraamika mitteoksiidkeraamika segakeraamika Miks on keraamilised materjalid reeglina haprad?
A. liimimist 33% B. diffusioonkeevitust 33% C. mehaanilist 34% kinnitust D. pealepressimist -50% Score: 1,7/10 5. Mis on kermis? Student Response Value Correct Feedback Answer A. mitte keraamika 0% B. konstruktsioonikeraamika 0% C. klaasi eriliik 0% D. karbiidide ja oksiidide 100% baasil materjal Score: 10/10 6. Kuidas nimetetakse plastkomposiite? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. klaasplastid 20% 2. süsinikplastid 20% 3. klaastekstoliidid 20% 4. boorplastid 20% 5. organoplastid 20% Score: 6/10 http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007
sitkus on omavahel püsivas suhtes, kus kõvadus langeb ning sitkus tõuseb. See on peaaegu konstantne reegel – välja arvatud rabeduse vahemik 232 C kuni 343 C. Selles vahemikus kuumutades lisaks kõvadusele langeb veidi ka sitkus. Sellest vahemikust üles poole, eriti üle 426 C, suureneb süsinikterase sitkus järsult ja märkimisväärselt. Mida lähemale metalli sulamise alumise piirini metall kuumutatakse, seda märkimisväärsem on karbiidide sadestumine martensiidist (karastatud metallisulamite struktuurosa), toimub karbiidi osakeste koaleerumine. Normaliseerimine – termotöötlus, mis ühtlustab ebasoovitavat ebaühtlast jämedat granulaarset metalli struktuuri, mis on tekkinud sepistamise käigus. Normaliseerimine muudab struktuuri ühtlasemaks, ühtlane struktuur talub edasist kuumtöötlust paremini. Metall kuumutatakse 38-93 C üle ülemise kriitilise sulamistemperatuuri
Mõju karbiidsele faasile Nii nagu raud moodustab C-ga keemilisi ühendeid karbiide (kõik terased toatemperatuuril koosnesid ju ferriidist-tsementiidist; ferriit oli pehme faas ja tsementiit oli kõva faas), nii ka legeerivad elemendid võime jagada kahte gruppi: ühed (jätame meelde malmi juurest) olid lisandid, mis soodustasid vaba grafiidi teket ehk need on siis grafitiseerivad elemendid Si, Ni, Cu, Al. teised, mis moodustavad C-ga karbiide (suurem grupp): aktiivsuse rida karbiidide moodustumise suhtes: Fe ->Mn->Cr->Mo->W->Nb->V->Zr->Ti Mida paremal pool, seda aktiivsemd karbiidide moodustajad nad on. Tähendab, et kui legeeriva elemendidna viite terasesse titaani, siis kõigepealt moodustub titaankarbiid, siis alles võime rääkida kroom- või vanaadiumkarbiidist, kui seal on piisavalt C-d. Hiljem me näeme, et legeeriva elemendina titaani viiakse mõningatesse terastesse, et vältida karbiidide teket teiste elementidega. Karbiide võib olla mitut tüüp:
Noolutamisel: 1. 210 C võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terase detaili kõvadus tänu jääk austeniidi muutumisel martensiidiks. Keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. 2. 360 C noolutustemperatuuri tõusuga eraldub martensiidist järjest rohkem süsinikku ning umbes 400 C juures on praktiliselt kogu süsinik martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Nüüd on ka täielikult kõrvaldatud sisepinged, terase kõvadus on vähenenud ning sitkus suurenenud ja teras on väga elastne. 3
Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600...650 °C. Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. b. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 1350 °C). Seetõttu võimaldavad kermistest terikutega lõikurid suuremaid lõikekiirusi ja seega tõstavad tootlikkust. Enimkasutatavad on volframkarbiidi baasil karbiidkermised, näiteks WC- Co ja WC-TiC-Co.
Mida suurema temperatuuri juures noolutamine toimub, seda väiksemaks jääb materjali kõvadus. Seega, mida kõvemat terast soovitakse, seda madalama temperatuuri juures tasub seda teha. Tekkivate struktuuride kirjeldused Noolutamisel: 1. 250°C keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. 2. 400°C praktiliselt kogu süsinik on martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutustroostiidiks. 3. 550°C tsementiiditerad hakkavad koaguleeruma. Tänu selle koosneb struktuur ferriidist ja suurematest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutussorbiidiks. Karastamisel: 1. Vees tekib martensiit 2
Moodustab kõvu ja püsivaid karbiide. 30...40% volframit sisaldava Fe-W-sulami kõvadus enam kui 500 HB. Kõvadus säilib kuni temperatuurini 700 kraadi Celsiust (C). Molübdeen- Vähendab noolutusrabedust. Ei kasutata üksikult. Tugev karbiide (Mo2C) moodustub legeeriv lisand ning lisatakse terasesse tavaliselt 0,2...0,6%. Molübdeen suurendab terase läbikarastuvus ja takistab austeniiditera kasvu kuumutamisel. Takistab terapiiridele peente karbiidide, nitriidide, oksiidide jt. Ühendite eraldumist. Vanaadium- Tugev karbiide moodustav element. Aktiivsusest tulenevalt kasutatakse lisanditevabade teraste saamiseks. Ei kasutata omaette. Titaan- tugev karbiide moodustav element. Ei kasutata omaette. Tõstab kuumuskindlust. Alumiinium -lahustub ferriidis. Moodustab nitriide. Lisatakse nitriiditavaisse terastesse nitriide moodustava elemendina pinnakihis. Nioobium- tugev karbiide moodustab element. Tõstab terase roomekindlust. Kasutatakse
tp11885591001/ViewStudentAttempt....4. 5. 6. suhtes B. suur sitkus 33% C. suurem kõvadus -80% D. suurem tugevus 34% Score: 6,6/10 Keraamiliste materjalide liitmiseks kasutatakse: Student Response Value Correct Answer Feedback A. liimimist 33% B. diffusioonkeevitust 33% C. mehaanilist kinnitust 34% D. pealepressimist -50% Score: 1,7/10 Mis on kermis? Student Response Value Correct Answer Feedback A. mitte keraamika 0% B. konstruktsioonikeraamika 0% C. klaasi eriliik 0% D. karbiidide ja oksiidide baasil materjal 100% Score: 10/10 Kuidas nimetetakse plastkomposiite? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. klaasplastid 20% 2. süsinikplastid 20% 3. klaastekstoliidid 20% 4. boorplastid 20% 5. organoplastid 20% Score: 6/10 . 2 4 View Attempt 8. 9. 10. Käsitsi lamineerimisel peamiselt kasutatavad maatriksimaterjalid on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. epoksüüdvaik 25% 2. polüestervaik 25% 3. vinüülestervaik 25% 4. Fenoolvaigud 25%
Karbiidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest täiesti tavalised keemilised ühendid. Karbiide saadakse metallide või metallide oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, aga nitriidid juhivad palju paremini elektrit.Nitriidide elektrijuhtivus on ligi 2 korda suurem karbiidide omast. Nitriididel on sulamistemperatuur samuti madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus kahaneb elemendi aatomnumbri suurenedes, mis näitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele.tehnokeraamiaks kasutatakse tavaliselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN ja BN. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liialt suur, et tungida metalli kristallivõresse, ja seega nad asendavad nad ainult metalli aatomeid.
Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kermis? Vali üks või enam: a. konstruktsioonikeraamika b. mittekeraamika c. klaasi eriliik d. karbiidide ja oksiidide baasil materjal Küsimus 17 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on keraamiliste materjalide põhiline valmistamisviis? Vali üks: a. paagutus b. lõiketöötlemine c. valamine d. külmsurvetöötlemine Küsimus 18 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keraamiliste materjalide liitmiseks kasutatakse: Vali üks või enam: a. liimimist b. difusioonkeevitust c. pealepressimist d. mehaanilist kinnitust Küsimus 19
vähenevad ja ühtlustuvad karastamisel tekkinud sisepinged ja kasvab sitkus; 3) noolutustemperatuuril 200…300 oC võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terasest detaili kõvadus tänu jääkausteniidi muutumisele martensiidiks .On selge, et keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke; 4) noolutustemperatuuri tõusuga eraldub martensiidist järjest rohkem süsinikku ning umbes 400 oC juures on praktiliselt kogu 1 süsinik martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Niisugust struktuuri nimetatakse noolutustroostiidiks. Nüüd on ka täielikult kõrvaldatud sisepinged, terase kõvadus on vähenenud ning sitkus suurenenud ja teras on väga elastne
..65 deformatsioonid, ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. 600...650 °C. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste Kermis on rasksulavate suure kõvadusega metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel vaid pulbermetallurgilisel teel valmistatud tükikestena eralduv murdelaast. komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 41. Lõikekiiruse valem treimisel 1350 °C). Pealiikumise kiirus e
terastuma. Lõõmutuse aega reguleerides on võimalik saada struktuur kus osa tsementiiti on muutunud terajaks, see tähendab struktuur pole pehmenenud koguulatuses. Sagedamini kasutatakse aga eespool vaadeldud täislõõmutuse asemel termotöötlust, mis seisneb kuumutamisel üle AC3 ja kiiresti alajahutamisel 500..600 kraadini edasise aeglase jahutamisega toatemperatuurini. Teraja struktuuri saamiseks võib täislõõmutusele eelneda lühiajaline terajate karbiidide teket soodustav eelnev seisutus temperatuurist AC1 veidi allpool. Üleeutektoidteraste poollõõmutus Üleeutektoidteraste poollõõmutust nimetataske ka sferoidiseerivaks lõõmutuseks ehk sferoidiseerimiseks, sest see on teraja tsementiidiga sferoidaalse struktuuri saamise põhiliseks viisiks. Selline struktuur tekib ainult juhul, kui kuumutada üle faasipiiri AC1(740-800 kraadi) 2-4h (kõrgem lõõmutustemperatuur põhjustab lamellperliidi teket). Kuumutamisele järgneb
Soojus tekib materjali deformeerimise kui ka laastu ja tooriku hõõrdumisel vastu lõikeriista tahku. 30. Terikumaterjalid Enimkasutatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermised, sealhulgas pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62-65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600-650 °C. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide. Alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850-1350 °C). 31. Pinnetega kermised Tänapäevane lõikurimaterjalide nomenklatuur on lai ja hõlmab kiirlõiketeraseid, karbiidkermiseid, pinnatud kermiseid, oksiidkermiseid, kuubilist boornitriidi, tehis- ja looduslikku teemanti
valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntumatest elektritööriistu tootvatest firmadest on meil levinud firmade Bosch, Metabo, Makita, Black & Decker, Skil, DEwalt ja Ryobi tööriistad. Elektritööriistad
0,5% Cr. Kõrglegeeritud külmtööriistateras X 153 Cr Mo V 12 sisaldab 1,53%C, 11- 13% Cr ja 0,7-1% molübdeeni ja vanaadiumi. Legeerkuumtööriistateras X 30 W Cr V 9-3 on kõrglegeeritud, sisaldades 9% W (8,5-9,5%), 3%Cr, all 0,5% V ja on süsinikusisaldusega 0,3% Kiirlõiketeraste omadused (säilitavad lõikeomadused 600-650 kraadise temperatuurini) tagab kõvade, kuumakindlate karbiidide olemasolu. Seega on eelkõige oluline volframi ja teiste kõvu, kuumakindlaid karbiide koodustavate legeerelementide (Mo, V) selline sisaldus, et nad suudavad endiga siduda kogu terases oleva süsiniku erikarbiidideks ja terasesse ei jää tsementiiti. Kiirlõiketeraste süsinikusisaldus on umbes 1%. Kiirklõiketeraste puhul kasutatakse teistest legeerterastest erinevat markeerimist. Märgitähis algab tähtedega HS, seejärel on sidekriipsuga eraldatud arvud, mis näitavad
38): silinderfrees tööriistateras. Kiirlõiketerasest (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62…65 (d), kujufrees (e, f), mille kuju kopeeritakse ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) osaliselt töödeldavale pinnale. 600…650 °C. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850… 1350 °C). 46. Treilõikuri eskiis ja elemendid • Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole.
PAFM on struktuurilt komposiitmaterjalid. Nad koosnevad: - alus- e. phimetallist, - tahkeist määrdeist, - tugevdavaist lisandeist, - vedelast määrdeist. Alusmaterjalina kasutatakse pulbermaterjalist antifriktsioonmaterjalide (PAFM) valmistamiseks philiselt rauda ja vaske vi nende sulameid (joon.1). Eriotstarbeliselt on kasutusel antifriktsioonmaterjalid alumiiniumi, nikli, koobalti, volframi, molübdeeni, titaani ja nende sulamite baasil, samuti oksiidide, karbiidide ja boriidide baasil. Alusmetall peab andma materjalile piisava staatilise ja dünaamilise tugevuse, olema hea soojusjuhtivusega, tagi- ja korrosioonikindel jne. Käesoleval ajal ei ole leitud otsest sidet materjali mehaaniliste omaduste ja antifriktsioonsete omaduste vahel. Ainult materjali kvaduse ja kriitilise koormuse vahel näib eksisteerivat otsene side. Kulumise kiirus hrdumisel sltub eelkige sekundaarsete struktuuride, mis tekivad protsessi käigus, omadustega
laialdaselt puuvilla ja villa, mille töötemperatuur ei tohi ületada 100oC. Praegu on valdavalt kasutusel kiudmaterjalid (klaas, polüester, polüpropüleen, polüamiid), millel on väike niiskuseimavus, mis on mädanemiskindlad ja võivad töötada temperatuuril kuni 150oC ja enam. Näiteks talub klaaskuid temperatuuri isegi kuni 450oc. Käisfiltrite eeliseks teiste tolmueraldusseadme ees on nende suur puhastusaste (peaaegu 90 %) igasuguse suurusega osakeste püüdmisel. Kermiste (kermis - karbiidide, oksiidide, nitriidide jt. suure kõvadusega ühenditest pulbermetallurgiliselt valmistatud materjal) arenguga on tekkinud uued võimalused gaaside puhastamiseks tolmust. Tolm ladestub kermistorude välispinnale, kust ta eemaldatakse vastassuunalise suruõhuvooluga. Uusimad kermised taluvad juba temperatuuri kuni 1100oC-ni ning tagavad gaasi puhastusastme 99,99 %. Peab meeles pidama, et orgaaniliste tolmude eraldamisega käisfiltrites kaasneb alati plahvatus- ja tuleoht.
Vastupidi kroom, molübdeen, volfram, vanaadium ja titaan peenendavad tugevasti tera (elemendid on nimetatud nende peenendamise mõju järjestikus). See vahe on otseselt seotud legeerelementide karbiidi ja nitriidi tugevusega. Austeniidis mittelahustatud karbiidid takistavad austeniiditera kasvu, mistõttu teras nendega jääb peeneteraliseks ka kõrgetel karastustemperatuuridel. Martensiidis lahustatud elemendid aeglustavad selle lagunemist noolutusel, kuna see on seotud karbiidide moodustamisega, viimane aga võib toimuda ainult difusiooni teel. Selle tulemusena on legeerteraste noolutus vaja teha kõrgemal temperatuuril ja suurema kestusega süsinikterastega võrreldes. Eriti tugevalt selles mõttes mõjuvad karbiidimoodustavad elemendid- titaan, vanaadium ja volfram. Nagu juba eespool mainitud legeerteraste noolutusel ilmneb neil defekt, mida nimetatakse noolutusrabeduseks, selle tulemusena langeb oluliselt terase sitkus
sed, sh. pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaa- diumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise tempe- ratuur) 600...650 °C. Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel (vt. p. 2.6) valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 1350 °C). Seetõttu võimaldavad kermistest terikute- ga lõikurid suuremaid lõikekiirusi ja seega tõstavad Sele 2.34. Treilõikuri kermisest terikud tootlikkust. Enimkasutatavad on volframkarbiidi baa- sil karbiidkermised, näiteks WC-Co ja WC-TiC-Co.
annaabi.ee 
