kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult Viirused: elusrakud 10-100 mikrom, viirus 20-300 nm vahe on 333 x , Viiruseid valgusmikroskoobiga ei näe, elektronmikroskoobiga võimalik. PALJUNEMINE (spetsiifilised, võivad olla rakus pikalt paljunemiseta: 1) viirus kjinnitub, 2) siseneb rakku 3)kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse, 4)viiruse genoomi replikatsioon ja viirusvalkude süntees 5)uued viirusosakesed pannakse kokku 6)väljuvad rakust)) EHITUS: väga erineva kujuga, kuid ühised jooned on : sisaldavad pärilikkusainet DNA v RNA, seda ümbritsevad valgud mis moodustavad kapsiidi, mõnel viirusel on kapsiidi peal lipiididest ja valkudest ümbris, mis koosneb peremeesraku membraani osadest ja ka viiruse valkudest,
avalduda. Suurem osa inimestest nakatunud. .Rõuge viirus oli esimene, millele vastu hakati tegema vaktsiine. Rõuge viirus on täiesti hävitatud, olemas on veel ainult venemaa ja usa külmkappides. HIV puhul lülitub viiruse genoom peremehe raku genoomi. HIV põhjustab AIDS-i. HIV on retroviirus. Märklauaks immuunsüsteemi rakud. Genoomil mRNA struktuur. Viiruse paljunemise etapid: 1. viiruse kinnitumine raku pinnale 2. sisenemine rakku 3. kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad rakku, 4. valkude süntees ja genoomi paljundamine, 5. viirusosakeste kokku panemine, 6. väljumine rakust Tunda ära paljunemise kirjeldusest, milliste genoomidega on tegu: RNA miinussuunaga üheahelaline- enne tuleb sünteesida vastasahel ja siis translatsioon Plusssuunaga üheahelaline- Translatsioon kohe RNA- sünteesitakse DNA Üheahelaline DNA- Rakutuumas sünteesitakse vastasahel
Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed 7. Viroloogia - T eadusharu, mis tegeleb viiruste uurimisega. 8. Viiruspartikkel - Viiruse osake, mis asub väljaspool peremees organismi. 9. Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused. 10. Viiruse paljunemise etapid (6) 1. Viirus kinnitub peremeesraku pinnale 2. Viirus siseneb rakku 3. Viiruse kapsiidis olevad valgud vabanevad tsütoplasmasse 4. Toimub viiruse genoomi replikatsioon ning viirusvalkude süntees 5. Pannakse kokku uued viirusosakesed 6. Viirusosakesed väljuvad rakust 11. Vaktsineerimine - protsess, kus organismi viiakse nõrgestatud haigustekitajad, mille tulemusel tekivad organismi antikehad. 12. Herpesviirused - haigustekitajaid, millega nakatumisel võivad tekkida olenevalt viirusest mitmed erinevate sümptomitega haigused.
On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1. Kas viirused on elusorganismid? Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda. Seega on jõutud järeldusele, et viiruste puhul ei ole tegemist elusorganismidega. 2. Viiruste vs bakterite paljunemine. Viirused: · Viirus kinnitub märklaudraku pinnale · Viirus siseneb rakku · Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse · Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja viiruse valkude süntees · Uued viirusosakesed pannakse kokku · Viirusosakesed väljuvad rakust Bakterid: · Bakterid paljunevad mittesuguliset pooldumise teel · Lähtefaas- bakterid kohanevad keskkonnaga ja nende paljunemine on aeglane · Eksponentsiaalne faas- arvukus kasvab väga kiiresti, peaaegu kõik bakterid
Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed d) Viirused saavad elada vaid jäigas kapsiidis väljaspool elusat rakku e) Viirused saavad paljuneda vaid elusates rakkudes f) Kui viirus tungib peremeesrakku, siis hakkab nakatunud rakk muunduma g) Selle tagajärjel rakk peatab viiruse paljunemiseks mittevajalike rakuliste valkude sünteesi ning lütitatakse välja rakuliste geenide transkriptsioon h) Tekkinud viirused lähevad rakust välja ning rakk hävib kui on tegemist lüütilise elutsükliga
Viiruste paljunemine ja selle takistamine Vaktsineerimine – antigeeni viimine organismi eesmärgiga kujundada organismi immuunmälu ja vastupidamisevõime kindlale haigustekitajale Vaktsiin – haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid takitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu Viiruse paljunemise etappid: Viirus kinnitub märklaudraku pinnale Viirus siseneb rakku Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja viiruse valkude süntees Uued viirusosakesed pannakse kokku Viirusosakesed väljuvad rakust Vaktsineerimiskava – riiklik kava, mis sätestab, millal ja milliste haiguste vastu lapsi vaktsineeritakse Antigeen – organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise Levinumad viirushaigused inimestel
kasvajarakuks. Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulik, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad DNA-viirused: · DNA-viirused on suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm · Kõik DNA-viirused sisaldavad valgulises kapsiidis paiknevat ühte või mitut DNA molekuli, mis võivad koosneda üksikust DNA ahelast või olla kaksikahelalised nagu enamikul elusorganismidest · Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul) · Mõnikord loetakse DNA viiruste hulka ka retroviirused, kes küll algselt DNAd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse
Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkkate - kapsiid, millel võib olla ümbris. Genoomi pakkimine kapsiidi on vajalik selleks, et kaitsta nukleiinhapet välismõjude eest. Pakkimisel osalevad spetsiifilised pakkimisvalgud, mis tunnevad nukleiinhappel ära pakkimissignaale. Selleks, et stabiliseerida pakitud nukleiinhapet, vältida negatiivsete laengute tõukumist, jääb nukleiinhape seotuks positiivselt laetud ioonidega, polüamiinide ning valkudega. Valgu monomeerid kapsiidis moodustavad kapsomeeri. Kapsiidi struktuurüksused on omavahel ühendatud mittekovalentsete sidemetega. Viiruspartiklite arv ja nende infektsioonivõime on vaid harva 1:1 vastavuses. Mitte kõik virioonid ei sisalda kogu viiruse geneetilist informatsiooni. Kapsiidi sümmeetria: 1. Helikaalne (TMV, faag M13;) TMV (Tubaka Mosaiigiviirus): 6400 nt, 2130 identset valgu subühikut pakitud helikaalselt ümber ssRNA, iga valgu subühik interakteerub 3 nt-ga. Assambleerumise ühikuks 34 subühikut
lipiididest koosnev ümbris, mis on enamasti moodustunud peremeesraku membraanist. Enamik valke on genoomi kaitseks, kuid osa aitab viiruseosakesel peremeesrakule kinnituda ja selle ümbriseid lagundada. Iga viiruse genoomis on replikatsiooni- (kindlustavad DNA või RNA paljunemise), regulaator- (korraldavad ümber peremeesrakkude ainevahetuse, tagades sellega uute viirusosakeste moodustamise) ja struktuurgeene (sisaldavad infot valkude sünteesiks; kapsiidis, ümbrises). Nii piisab kolmest geenist, kuid tavaliselt on neid rohkem. Viroidid on RNA rõngasmolekulid, mis paljunevad taimerakkudes ja põhjustavad taimehaigusi. Virusoidid on viirused, mis paljunevad ainult koos mõne teise viirusega. Priion on nakkuslik valk, mis põhjustab hullu lehma tõbe. Raku Ande Andekas-Lammutaja nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma
core-osakesel 60 nm. ISVP on infektsioonilised ja erinevad täielikest virionidest valgulise koostise (ISVP-del puudub 3 valk) ning valkude konformatsiooni poolest. Virionid koosnevad kahest kontsentrilisest ikosaeedrilisest kapsiidikihist (välimine ja sisemine kapsiid), mis ümbritsevad dsRNA genoomi (paikneb virioni keskses, 49 nm diameetriga, regioonis). Kapsiidis leidub kokku 132 funktsionaalselt tähtsat kanalit. Välimine kapsiid Välimine kapsiid kujutab endast mitteklassikalist T=13 ikosaeedrit ja koosneb 60-st valgu 2, 600-st valgu µ1, 36-st valgu 1 ja 600-st valgu 3 koopiast. Reoviiruste väliskapsiidi valkude kohta on teada et: µ1 valk on organiseeritud trimeeridena ja moodustab kapsiidi karkassi. Karkassis leidub kahte tüüpi kanaleid (diameetrid 2.5-11 nm) mida nimetatakse P2 ja P3 kanaliteks.
viirus on HPV ja tähtsus inimese jaoks? Hpv on inimese papilloomiviirus. väga väike viirus, kapsiidis 2 ahelaline genoomne DNA. Papilloomiviirus inimesel HPV tekitab soolatüükaid, käsnasid jt. Väga palju HPV alatüüpe - ~70. madala riskiga genotüübid põhjustavad silma konjuktiivi põletikku, ülemiste hingamisteede põletikke ja ärritust. Eristatakse kõrge riskiga genotüüpe, mis põhjustavad emakakaela vähki HPV-16 ja HPV-18. HPV on kõige levinum emakakaela vähi põhjus. tänapäeval võimalik vaktsineerida selle viiruse vastu 5
Plussahel-võimalik kasutada otse mRNAna ja sünteesida viirusvalke Miinusahel-esiteks tuleb sünteesida komplementaarne ahel, mis see järel saab mRNA ülesannet täita Üheahelaline DNA-esiteks sünteesitakse komplementaarne ahel ja tekkinud kaheahelalisest DNAst mRNA, mis hakkab kodeerima viirusvalke. Bakteriofaag-baktereid nakatav viirus 2.2Viiruste paljunemine 1. Viirus kinnitub märklauaraku pinnale 2. Siseneb rakku 3. Kapsiidis sisalduv nukleiinhape vabaneb raku tsütoplasmasse 4. Viiruse genoomi paljunemine ja viirusele vajalike valkude süntees 5. (Pannakse kokku uusi viirusosakesi, mis väljuvad rakust.) Viirused võivad ka vaikivas olekus rakus püsida DNA- ja RNA viiruste paljunemine Genoomiks on DNA. Viirus siseneb nakatanud raku tuuma, kus toimub mRNA süntees. mRNA väljub sütoplasmasse, kus hakatakse sünteesima viirusvalke. Viirusegenoom paljuneb tuumas, seejärel pakitakse genoomid
kapsiidi. Ümbris pärineb peremeesraku rakumembraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab. Ümbrise koostises on ka osa viiruse struktuurvalke, mille abil seonduvad viirusosakesed raku pinnal olevate retseptoritega. Kapsiidi ja ümbrise ülesanded: 1. kaitsta viiruse genoomi väljaspool rakku keskkonnamõjude eest. 2. aidata viiruse genoomil kanduda üle ühest rakust teise. Viiruste seltsid 1. DNA-viirused nt. herpes. Suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm. Sisaldavad kapsiidis DNA molekuli. Peremeesorganismi rakku siseneb viirus tervikuna või ainult tema DNA. DNA koostise järgi jagunevad: 1. üksikahelaline DNA-viirus 2. kaksikahelaline DNA-viirus 2. DNA- ja RNA-viirused viirused, mis talletavad oma päriliku info ühel kujul, kuid paljunevad teise vahevormi kaudu. Nt. B-hepatiit talletab viirusosakeses päriliku info DNA kujul, kuid paljuneb RNA vahevormi kaudu. 3. RNA-viirused nt. gripp. 4. Viirustega sarnanevad nakkuslikud geneetilised elemendid nt
- raku materjalid ”surutakse” kloroplasti vastu, vabanev ruum kujuneb viiruse moodustumise tsentriteks, sinna kogunevad ka membraanid. Valkude sünteesil osalevad viiruse tRNAd ja arvatavasti ka viiruse kodeeritud translatsioonifaktorid (eF3). Mitmeid valke glükosüleeritakse, erinevalt enamikust viirustest teevad seda PBCV-1 enda ensüümid, mida on viirusel viis või kuus. Virionide kapsiidid moodustuvad enne DNA pakkimist (pakkimine toimub kapsiidis leiduva ava kaudu). 4-5 tundi peale infektsiooni algust leidub nakatatud rakus juba arvukalt valmis virione. Virionide pungumist rakumembraanist ei esine. Rakkude lüüs algab 4 tundi ja lõpeb 8-10 tundi peale infektsiooni algust. Seda teevad viiruse kodeeritud ensüümid (vähemalt 5 erinevat; osa neist pakitakse ka virioni ja võivad olla olulised uue raku nakatamisel) Rakkude lüüsimise tulemusena vabaneb iga nakatatud raku kohta 200-350 uut PFU-d.
Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulik, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad DNA-viirused: · DNA-viirused on suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm · Kõik DNA-viirused sisaldavad valgulises kapsiidis paiknevat ühte või mitut DNA molekuli, mis võivad koosneda üksikust DNA ahelast või olla kaksikahelalised nagu enamikul elusorganismidest · Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul) · Mõnikord loetakse DNA viiruste hulka ka retroviirused, kes küll algselt DNAd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse
pidada raku muutumist kasvajarakuks. Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulik, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda. Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad. DNA-viirused: On suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm. Kõik nad sisaldavad valgulises kapsiidis paiknevat ühte või mitut DNA molekuli, mis võivad koosneda üksikust DNA ahelast või olla kaksikahelalised nagu enamikul organismidest. Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul). Mõnikord loetakse DNA-viiruste hulka ka retroviirused, kes küll algselt DNd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse. DNA-viirused klassifitseeritakse enamsti
Virionides toimub uute positiivsete mRNA-de süntees. Sünteesitud mRNA-d väljuvad virionist Sünteesitud RNA-d transleeritakse, sünteesitakse gag- ja gag-pol valgud Gag, gag-pol ja positiivne RNA moodustavad uue partikli Uutes partiklites leiab aset negatiivse ahela süntees. Satelliitide replikatsioon erineb L-A viiruse replikatsioonst ainult selle poolest, et moodustuvasse uude kapsiidi pakitakse ainult üks positiivne M RNA , mis replitseerub kapsiidis mitu korda (seni kuni kapsiid on täis). Seetõttu nimetatakse seda skeemi “head- full replication”. L- A viiruse geenide ekspressioon Translatsiooni iseloomustavad mitmed ebatraditsioonilised võtted: Ribosomaalne raaminihe, mRNA-s asuvad gag ja pol lugemisraamid kattuvad ca 130 b võrra ja selles regioonis võib aset leida – 1 lugemisraami nihe. Raaminihke effektiivsus on umbes 2% ja see on geneetiliselt määratud-
viirusgeenide muteerimisega, siis sisestatakse vajalik geen, mis viiakse viirusega inimese raku genoomi, kus ta õigesse kohta sisestub. Aga vaatamata muteerimisele, võib ikka haigust põhjustada. Viirused mõmm :) 05/06 Herpesviirused: VZV, EBV, CMV, HHV 6 ja HHV 7, HHV 8 Struktuur. Suured ümbrisega kaksikahelalise DNA-ga viirused. Virion 150 nm. Ikosaeedrilises kapsiidis 162 kapsomeeri. Ümbrises glükoproteiinid. Kodeerivad mitmeid glükoproteiine kinnitumiseks, sulandumiseks, immuunvastuse eest pagemiseks. Ümbrise ja kapsiidi vahel on ruum – tegument, milles viirusvalgud, ensüümid, mis aitavad replikatsiooni alustada. Tundlikud hapetele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele. Genoom lineaarne, kaheahelaline DNA: erinevused suuruses, geeniorientatsioonis (genoomi sees on võimalik ka tsirkularisatsioon, rekombinatsioon – HSV, VZV, CMV). Replikatsioon