Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel (kuubikujulisel kiviplokil olid alumised nurgad ümardatud). Ka antiikseid kapiteele kasutati. Fassaadi ehk esikülje huvitavaim osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid: · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud. · kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn
Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele. Korintose stiilis katavad kapiteele rikkalikult mitmesugused taimemotiivid. dooria korintose joonia Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste ajal kanti tempel laiali, aga saksa arheoloogid ehitasid selle uuesti üles. Artemise tempel Üks seitsmest maailmaimest. On pühendatud jumalanna Athenale. Rajatud 550 e.m.a. 365 e.m.a. põletas selle templi maha Herostratos.
Varakristlikust ajastust alates kaotas skulptuur ikka rohkem ja rohkem oma tähtususest. Kadunud oli inimfiguuri kujutamise oskus plastilises ümaruses. Alles romaani ajastul, XI sajandil tärkab skulptuur selle sõna otseses mõttes; selle ülesandeks saab jälle inimfiguuri kujutamine monumentaalses plastilises laadis. Skulptuuri uuestisünd saab teoks Prantsusmaal. Romaani skulptuuri laad on dekoratiivne-selle peamiseks ülesandeks on kaunistada fassaade, portaale, kapiteele jm. Prantsusmaalt võib nimetada näiteks Notre-Dame-la-Grande´i kiriku Poitiers´s, mille fassaad on kaunistatud inimfiguuride ja ülevoolavalt rikkaliku ornamentigaga. Saksamaal on aga väga tuntud pronksikunsti teos nn Kristuse sammas Hildesheimi toomkirikus-tohutu küünlajalg, mille tüvest ümbritsevad spiraalina 28 kujutist Kristuse elust. Gooti ajastul saavutab võrratu täiuslikkuse prantsuse plastika. Prantsuse katedraalides on skulptuuride
5.Milliste teemadega on seotud kogu romaani ajastu kujutav kunst? Romaani ajastu kunst on seotud Piiblisündmustega, tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või suuri imesid. Põhirõhk oli vähese haridusega inimeste alandlikkuse hoidmisel. 6. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuurikunsti vahel? Seoseks oli enamasti reljeefne skulptuur. Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale, esifassade ja samba kapiteele. 7. Skulptuuriteosed kaunistasid kirikut, kuid millist ülesannet täitsid nad oma ajastul veel? Kuidas ja mille abil nad seda tegid? Skulptuuriteosed, mis kaunistasid kirikut olid peamiselt kirjaoskamatutele ,,Vaeste Piibliks", mille abil anti edasi usulisi elamusi ja sündmusi. Skulptuuridega kaunistati sakraalehitisi. 8. Mida kujutatakse Bayeux' vaibal? Millist kompositsiooni (ülesehitust) on kasutatud, et ära mahutada kogu mitmekesine sündmustik?
imeteod, Viimne kohtupäev ja pühakud. Ornamentika ehk muster Kasutatakse nii realistlikke kui ka abstraktsed detailid. Krutsifriks on kujutis, kus on kujutatud Kristust ristil. Kasutati puitu ja kivi oli pealmised materialid. Teisejärgulised olid pronks. Värvitud on need, mida kasutati sisearhitektuuris. Portaale ei värvitud kunagi. Seise surmapattu on: · Lihahimu · Laiskus · Õgimine · Kadedus · Ahnud · Viha · Uhkus Kapiteele on ka kaunistatud erinevate huvitavate asjadega. Maalikunst Maalikust oli sarnane skulptuuriga. Tegeleti seinamaalidega. Väga pinnaline ja dekratiivne. Siis joonistati veel vitraaze. Siis oli veel miniatuurmaal. See on raamatumaal ja sisaldab ilusaid asju näiteks figuuridelt. Võis olla nii suur, et ühele lehele mahut vaid üks sõna. Maal oli jälle pinnaline, väga dekoratiivne, kasutati uhkeid värve, nagu näiteks kulda, hõbedat ja punast. Väga fantaasiaküllased. Taaveti elu
ehituskunstist pärinevad kaheksatahulised rippkonsoolid ja tüsedad kolmikkonsoolid. 14.sajandil asuti kirikut suurendama. Rekonstrueeriti aegunud kooriruum. See tehti gootiliselt valge ruum ning võlviroiete kohale paigutati tänini püsinud rippsambataolised konsoolid. Varagootikale omased mõikad ning ümarvöödid, tüvesvõrud ja teemantliistud, pikad laiad rippkonsoolid, servaturbad ning rippsambakesed on seotud realistliku raiddekooriga, mis kauistas päiskivi, kapiteele ning baase. Piilarid ning kõrgseinad ehitati hiljem. Valmisid veel suur viieastmelise profileeringuga ning sirge talumvööndiga peaportaal ja kaks lihtsamat kaheastmelise liigendusega külgportaali, millele oli järgneval perioodil Tallinna hilisgootiliste portaalitüüpide kujunemisel suunav osatähtsus. Tööde lõpetamisel kesklöövis ehitati selle idaviilule väike kaheksatahuline konsooltorn. Toomkiriku puhul on tähelepanu väärne lääneportaali puudumine
11)Millised kolm kolm stiili valitsesid vanakreeka ehituskunstis? Dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Joonia stiil - tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil, mis sai valdavaks Hellenistlikul ajastul. Kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Dooria Joonia Korintose 12)Nimeta kaks vanakreeka klassikalise ajajärgu kuulsamat skulptorit ja nende olulisem skulptuur! Polykleitos ”Odakandja” umbes 450 aasta eKr. Myron ”Kettaheitja” umbes 450 aasta eKr. 13)Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid? Nimeta kuulsamad neist!
Keha ei tohtinud näidata. Arhitektuur Pöörati suuremat tähelepanu kiriku sisemusele kui välimusele. Bütsantsis armastati kasutada kupleid. Võeti kasutusele viklid, kolmnurkad, mis moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi. Sellele oli väga kindel kuplit toetada. Skulptuur Plastika ei olnud Bütsantsis populaarne. Skulptorid leidsid rakendust reljeefkunstis. Bütsantsi kapiteelide dekoor koosnes stiliseeritud taimemotiividest. Bütsantsis pandi kapiteele kaks tükki pealistikku. Maalikunst Kõige silmapaistvamad teosed loodi kiriku jaoks. Tehniliselt valitses mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi figuure ümbritses kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja sümboliseeris rikkust. Figuuride paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud jäikadesse riietesse, näod tõsised. Bütsantsi kunsti teisel
juurde.9 saj oli j2rjekorde k6rgperiood.9 saj levis viie kupliga ristkuppelkirik.Kuna kiriku v2lisseinad olid siledad siis hakati seinte kaunistamsieks kasutama petikaid.Petik on lame ust v6i akent meenutav syvend seines.Bytsantsi seinte kapiteel erines varajasematest.Kapiteeli moodustavad kaks kiviblokki mis on ylalt laianevate tahkudega ja kaetud reljeefidega. Skulptuur Ymarplatsika ehk kujud puudusid kuna ei tahetud sarnaneda eelnevate uskudega.Tehti reljeefi millega kaunistati kapiteele ja sarkofaage. Maalikunst 3 maalikunsti liiki>seinamaal ja mosaiik,ikoonid ehk pyhapilt,miniatuurmaal.Seinamaalidega ja mosaiikidega kaunistati kirikute siseseinu.V2lja t66tati kindel kord piibliaineliste maalide paigutamiseks.Lisaks kujutati ka valitsejaid.Kolm v2rvi domineerisid>must,kuldne,violetne.Figuurid on pikaks venitatud.Ikooni maali eeskuju v6eti Egiptuses ja Syyrias levinud muumjaportreedest.Ja ristiusus kujutatakse ikoonide pyhakuid ja m2rtreid.Ikoonid on maalitud pinnaliselt
Ümarsammaste plokikujulise ülaosaga kapiteelid on kaunistatud madalate reljeefidega: ornamentaalsed palmetipõimingud ja kimbud ning looklevad väänlad. Koeru kirik: Ruumimõjult sarnane Ambla kirikuga, kuid ümarpiilarite kapiteelkoor ja konsoolireljeefid on mõneti teist laadi ja viitavad mõningale kompositsioonisisesele sarnasusele vaatamata uuele, kuid raiddekoori alal mitte vilunud meistrile. Ambla kiriku kapiteele võeti eeskujuks ja püüti neid varieerida kasutades uusi motiive. Need pärinevad gooti taimornamentikast, kuis stiliseeritud romaanipäraseks. Kapiteelid paigutati Tallinna Mihkli kloostri sarnaselt. Kiriku ühel kapiteelil esinev munga kuju ja dekoorireljeefides kohati väljenduv ikonograafiale viitav sümboolika viib arvamisele, et kiriku ehitamises osalesid Kärkna kloostri tsistertslased. Türi: Kolmelööviline. algselt tornita kirik
Kõige vanemad basiilikad olid ilma kellatornita. Kellatorn ehitati eraldi kiriku kõrvale ja seda nimetati kampaniiliks (Pisa torn). Kõik kirikud ehitati alati ida-lääne suunda. Peaportaal asub läänes ja kõige püham koht (altar) idas. Kölni katedraal Marie Laachi kirik Püha Markuse katedraal Vaata LK 105 Skulptuur: Skulptuur oli arhitektuuri osa. Ei olnud eraldi kunstiliik. Ehitisi kaunistati põhiliselt reljeefidega- sees näiteks piilarite kapiteele ja baase, väljas peamiselt portaale ja läänefassaadi. Reljeefidest kujundati mõnikord suuri kompositsioone, mis olid jutustava ja õpetava sisuga. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetataksegi keskaja kirikute skulprutaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". Inimfiguurid on reljeefidel esitatud moonutatuna. Ilmselt ei pööranudki meistrid tähelepanu inimese kehavormide täpsele edasiandmisele; neile piisas, kui nad
Lübecki toomkirik 7. Romaani kujutav kunst Prantsusmaal (eriti skulptuur). · Merovingide ja karolingide kunsti ajal varjusurmas · Tärkab taas XI sajandil Prantsusmaal o Juhtiv roll Lõuna-Prantsusmaal LANGUEDOC o Eesmärgiks taas inimfiguuri kujutamine monumentaalses plastilises laadis o Dekoratiivne funktsioon Kaunistada fassaade, portaale, kapiteele jne o LANGUEDOC Tähtsamad keskused · Toulouse ja Moissac o Vanem koolkond (u. 1100) Moissaci ristikäigu apostlite kujud Toulouse Saint-Senini ristikäigus leiduvad altari osad Madal reljeef Sõltuvus bütsantsi elevandiluunikerdustest
Too näiteid romaani arhitektuurist Prantsusmaal Cluny kloostri kirik. Saksamaal Wormsi katedraal. Inglismaal Durhami katedraal. Itaalias Pisa torn. Mis on romaani stiilis profaanarhitektuuri tähtsaim osa? Kirikute arhitektuur. Kuidas olid romaani ajastul omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Skulptuur, seal hulgas reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Iseloomusta romaani skulptuuri! Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, pühakuid. Kujutamislaad oli kohmakas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usuteemalised seinamaalid samuti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad (värvilistest klaasitükkidest, vahel tinaribad)
alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid. 2. Joonia stiil - joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt - baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. 3. Korintose stiil - pigem iseloomulik hellenistlikule ajale. Ehituskunstis hakati suuremat rõhku panama toredusele, korintose stiilis kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast
Oli suuri m ro maani stiilis basiilika, põhiosa 5lööviline, e es 3lööviline e eskirik. Kaks p õikhoonet. Palju torne. Hävinud. Kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn. Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk too mkirikud) Saksamaal saksa ro maani pari mad näited. Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sa m maste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, p ühakuid. Kujutamislaad oli koh makas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi v äga siiralt ja il me kalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usutee malised seinamaalid sa muti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad Ole muselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux`vaip. Se e asub
annaabi.ee 
