32. a; PEATÜKK 2. MAJANDUSANALÜÜSI VAHENDID (LK 1219) 1. ÕIGE; võiks veel lisade, et kõigi olemasolevate ja kättesaadavate majandusressursside (tootmistegurite) maksimaalsel ja efektiivsel ärakasutamisel; 2. VALE; ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool TVK-d, kuna selle saavutamiseks ei ole ressursse (tootmistegureid); 3. VALE; avaldab küll, eriti kui jaotada toodetavad hüvised nii, nagu seda on tehtud järgmises küsimuses joonisel 2.1; mida rohkem toodetakse kapitalikaupu (e investeerimiskaupu), seda suurem on toodang tulevikus, kuid praegu tehtavad investeeringud tulevad tarbimise arvelt; 4. a) VALE; punkt Y on ühiskonna jaoks kättesaamatu; b) VALE; punktis X kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt; c) VALE; vastupidi, liikumine TVK-lt (a) TVK-le (b); 5. VALE; pigem siiski seespool TVK-d, ainult juhul kui kõiki ressursse kasutatakse maksimaalselt ja efektiivselt ära, toodetakse mingis TVK punktis; 6
ceteris paribus printsiibi tõttu seetõttu, et ressursid on piiratud Question 12 Question text Tööpuudus Select one: võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole Question 13 Question text Mis alljärgnevatest on õige? Select one: Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Ükski pole õige. Question 14 Question text Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini Select one: üürikulud pluss õppemaks
3) Majanduslangus toob kaasa kogutoodangu languse, P 4) Parim majanduspoliitika on selline, mis maksimeerib majanduskasvu, N 28 29 ÜLESANNE 1. 30 AK R T 1 AK2 A 0 24 B 1 23 1 1 C 2 22 1 0,5 D 3 20 2 0,33 E 4 17 3 0,17 F 5 11 6 0,09 G 6 0 11 31 ÜLESANNE 1. 32 33 ÜLESANNE 2.M RIIGIS TOODETAKSE TARBEKAUPU JA KAPITALIKAUPU. TABELIS ON TOODUD VÕIMALIKUD TOOTMISKOMBINATSI-OONID TOOTMISKOMBINATSIOON A B C D E TARBEKAUBAD (ÜHIKUT) 0 10 20 30 40 KAPITALIKAUBAD 12 11 9 6 0 1) Joonistage tabeli andmete põhjal joonise teljestikku riigi M TVK1 2) Kas riigi M TVK nihe väljapoole on tõenäolisem tootmiskombinatsiooni B või D puhul? 3) Kujutage joonisel TVK abil olukorda, kui tarbekaupade toodang suureneks kõikides tootmiskombinatsioonides 100%
Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning teenuste osutamisel. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Hüviste tootmisel kasutatavad tootmistegurid kujutavad endast tootmissisendeid ehk tootmisressursse. Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk
Küsimus 13 Mis alljärgnevatest on õige? Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Ükski pole õige. Küsimus 14 Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks
inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital haarab enda alla tootmishooned, masinad, seadmed jne. Toodud loetelust võime näha, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ning kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse tihti loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Töö, maa ja kapital on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Nad koos moodustavad tootmise sisendid. Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised, kusjuures tootmisprotsessi käsitletakse mitte üksnes tootmise tähenduses, vaid siia kuulub ka teenuste
kasutatakse mitmesuguste kõikvõimalike muudatuste toime uurimiseks), mis sisaldab endas ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteooriad on üldistused, mille aluseks on faktide hoolikas uurimine. Makroökonoomika uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomikaga on seotud üldise hinnataseme ja tööstuse taseme uurimine 1980-ndatel aastatel. Mastaabisääst võimaldab selgitada, miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on uurida majandust. Mikro- ja makroökonoomika põhiprobleem on see, kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla. Mikroökonoomika uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist. Mikroökonoomiline seisukoht on näiteks eelmisel kuul oli kala hind kõrgem.
ebaefektiivsed, kuna kõik ressursid ei ole maksimaalselt kasutatud. Küsimus 13 Mis alljärgnevatest on õige? Valmis Hinne 0,3 / 1,0 Vali üks: Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Ükski pole õige. Kapitalikaubad (hooned, seadmed, tööriistad jms) on need, mille abil saab toota uusi
Küsimus 12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tööpuudus Vali üks: !!! esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole Küsimus 13 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevatest on õige? Vali üks: !!! Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Ükski pole õige. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Küsimus 14 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini Vali üks:
uute toodete ja teenuste valmistamisel; b) tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem (väljund) ja millel on kestev toime pikema aja jooksul. Kapital on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid (tootmisriistad, masinad, hooned,) Majandusressursina (tootmistegurina) on kapital sünonüüm kapitalikaupadega (capital goods) e investeerimiskaupadega. Kapitalikaupu võime käsitleda ka kui reaalkapitali (real capital). Eristada võib põhi- ja käibekapitali. Põhikapital hõlmab kestvalt kasutatavaid varasid (majandusarvestuses ettevõtte materiaalne põhivara). Põhikapitali moodustavad masinad, seadmed, tootmishooned, ehitised, rajatised, sisseseade, inventar jne. Käibekapital (majandusarvestuses ettevõtte käibevara) hõlmab tooret, pooltooteid jms. Kapitalikaubad (investeerimiskaubad) on toodetud tootmistegurid, mis olles ise
lähemal) - need punktid on ebaefektiivsed, kuna kõik ressursid ei ole maksimaalselt kasutatud. Küsimus 13 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevatest on õige? Vali üks: Ükski pole õige. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Tagasiside Kapitalikaubad (hooned, seadmed, tööriistad jms) on need, mille abil saab toota uusi kaupu, seega tõepoolest - mida rohkem toodab ühiskond täna tulevaseks tootmiseks vajaminevaid kaupu, seda suurem on ka tema tulevane tootmisvõimsus ning seda suurem ka tulevikus tema majanduskasv. Küsimus 14 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Teda pole kohustuslik äriregistrisse kanda. Ta peab registreeruma maksukohuslusena maksuametisse. Tegevusalad: tegevusalade valik on üsna vaba, välja arvatud nimekiri tegevusalasid, mis nôuavad luba/litsentsi. Ettevõtet eristavad teistest ühiskonnas tegutsevatest majandusinstitutsioonidest peamiselt järgmised tunnused: 1) ettevõte ostab (tootmis)teguri- e ressursiturgudelt tootmistegureid, see on maad (loodusressursse), tööd ja kapitalikaupu, samuti ka informatsiooni, tehnoloogiat ning tootmiseks vajalikku ettevõtlust; 2) ettevõte organiseerib tootmistegureid teatavas kombinatsioonis, tootes väljundina tooteid (tarbeesemeid, tootmisvahendeid) või teenuseid või informatsiooni; samas võib ettevõtte tootmistegevusega kaasnevaks tulemuseks olla ka näiteks keskkonna saastamine ja muu taoline; 3) ettevõte viib toodetud hüvised kauba- e toodanguturule, et nende müügist (realiseerimisest)
Investeeringute tulemusel suureneb kapitali kogus majanduses. Teatavasti osa kapitali ka amortiseerub (kulub, st muutub kasutuskõlbmatuks). Kui koguinvesteeringutest maha arvata see osa kapitali, mis on amortiseerunud, saadakse netoinvesteeringud (= koguinvesteeringud – amortisatsioon). Netoinvesteeringud näitavad, kui palju suurenes majanduses kapitali kogus. Koguinvesteeringud näitavad, kui palju valmistati uusi kapitalikaupu. Kuid milles seisneb kirjeldatud mudeli multiplikaatori- ehk võimendiefekt? Kirjutades uuesti välja SKP võrrandi, saame seda teha järgmiselt (endiselt eeldame, et tegemist on suletud majandusega ja puudub valitsussektor): SKP = C0+cYd + I (10) 13 PDF Creator - PDF4Free v2
kuid majandusteoorias sageli kasutatakse nende puhul koondnimetust maa. Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
annaabi.ee 
