4. Märgav ja mittemärgav vedelik: Too näiteid. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Märgav vedelik on näiteks vesi, mittemärgav elavhõbe. 5. Kapillaarsuse mõiste. Too näited. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes - kapillaarides. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seinte ainega tugevamini kui teineteisega, siis vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles
kui vedelikumolekulid omavahel. Katse: Kui vette lisada pesuvahendit, siis vee pindpinevus väheneb ja vesi märgab paremini 7. Miks on suurem elavhõbeda tilgake lapikum või väiksem tilgake? Mõjub gravitatsioon 8. Mis on kapillaarsus? Mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused. 9. Miks ei ole soovitatav vannirätikuid triikida? Selgita lähtudes kapillaarsuse nähtusest. Sest see võtab paremini endasse vett ilma triikimata. Vannirätikul on rohkem vabu poore, mis vett endasse imevad. 10.Millistel tingimustel lakkab vedeliku liikumine kapillaaris? Kui langetav jõud kompenseerib tõstvat jõudu. 11.Kus igapäevaelus ja looduses puutume kokku kapillaarsuse nähtusega? Igapäevaelus näiteks rätikut kuivatades ning looduses vihmasaju ajal, kui veeaur õhku tõuseb.
youtube.com/watch?v=wvUyFwsb-J8&feature=related Mis on päikesetuul? Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud madala tihedusega osakeste vool, mis liigub läbi Päikesesüsteemi 450 km/sek Võib mõjutada meie raadiolainete ülekandumist ja tekitada virmalisi atmosfääri vastastikmõjul PÄIKESE OTSENE VAATLEMINE VÕIB SILMI KAHJUSTADA NING PÕHJUSTADA PIMEDAKS JÄÄMIST! Joseph Plateau Belgia füüsik Genti ülikooli eksperimentaalfüüsikaprofessor Kapillaarsuse ja pindpinevuse uurimine Leiutas stroboskoobi (tänu sellele tekkis kino) Tegi enda peal katse võrkkesta reageerimisest valgusele Vaatas 25 sek. Päikest ning kaotas nägemise ,,Sun dog" ehk kolm (või enam) Päikest http://www.youtube.com/watch?v=UXEF74s1s5U&fea http://www.youtube.com/watch?v=P_hBEI-glEU Kõige paremini tulevad esile madala päikesega Nähtust põhjustavad õhus olevad kristallid, mis peegeldavad päikesekiiri Aitäh kuulamast!
Vedeliku pinnaosa lisaenergia ja selle pindala suhe on võrde pindpinevusteguriga s=..U/..S MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal Tahke kehaga piirneva vedeliku kuju sõltub sellest, kummad jõud, kas vedeliku ja tahke keha või vedeliku molkulide vahelised on suuremad Kapillaarsuse all mõistetakse vedeliku tõusmist või langemist peentes torudeskapillaarides Vedeliku tõus kapilaaris lakkab, kui pindpinevusjõu arvväärtus võrdub raskusjõuga Fr=Fp >> Fr=mg=rhpir2g >> Fp=sl=spir >> h=(2s)/(rgr) AGREGAATOLEKUD ja FAASID Agregaatolekkolm olekut, milles ained võivad esinedagaasiline,vedel,tahke Faasidaine erinevate omadustega olekud (teemantgrafiit) Faasisiirdeks nim protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise
nimetatakse meniskiks. Vedelike pinnakihi kõverdumine on tingitud vedeliku ja anuma seina molekulide vahelisest mõjust. Pindpinevusjõudude tõttu avaldab kõverdunud pinnakiht lisarõhku pinnalusele vedelikule. Seepärast vedeliku tase peenikestes torudes(kapillaarides) muutub: märgava vedeliku korral see tõuseb, mittemärgava korral aga langeb. Lisarõhust tingitud vedeliku taseme muutumist kapillaarides nimetakse kapillaarsuseks. Laiemas mõttes mõistetakse kapillaarsuse all aga kõiki pindpinevust tingitud nähtusi. Lisarõhu suurus on arvutatav Laplace'e valemiga 1 1 (1) p = + R1 R 2 Kus on pindpinevustegur, R1 ja R2- pinna kõverusraadiused kahel teineteisega ristuval tasapinnal. Sfäärilise pinna korral R1=R2=R ja 2 p = (2) R Kus R on pinna kõverusraadius.
21.Mida nimetatakse faasiks? Aine erinevad olekud on ….Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega 22. Mis on faasisiire? Siirdetemperatuur? Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (nt aurustumine) siirdetemp- füüsikaliste omaduste muutus toimub kindlal temp. 23. Mida kirjeldab siirdesoojus?soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. 24. Olekudiagrammi lugemine. 25. Ülesanded pindpinevusjõu, kapillaarsuse ja tikumise kohta. Üks kindlasti töös. Lubatud valemeid kasutada.
Porsumisel kaasnevad peenestumisega mitmed keemilised protsessid, nagu lahustumine, hüdratatsioon, hapendumine ja hüdrolüüs, mille tagajärjel muutub ka kivimi keemiline ja mineraloogline koostis. Porsumise käigus rikastub pinnas uute keemilist ühenditega, millest suur osa on taimedele omastatavad, samuti suureneb ka saviosakeste hulk, mis annab murendile uusi omadusi. Näiteks saviosakeste tõttu omandab kivim sidususe ja kapillaarsuse, mis annab kivimile vee kinnipidamisvõime ja parandab muldade õhustatust, suurendades mulla viljakust. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega ning tema osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestamisega. Keemilist murenemist soodustab temperatuuri tõus, seetõttu on porsumine eriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. Kõrbealadel pidurab porsumist aga kuivus. Murenemise tagajärjel moodustub kivimitest aeglastel kobe kiht nn rabenemismurend, mis on
Molekulid aga liiguvad suure kiirusega. Enamus molekule liigub kiiremini kui levib heli. Miks lõhnad levivad aeglaselt? Lõhnamolekulid võtavad osa soojusliikumisest ja liiguvad korrapäratult. 61. Tooge näide difusiooni esinemise kohta. Nt: teepakike vees kui vett ei segata või lõhnaõli levimine. 62. Tooge näide osmoosi esinemise kohta. Nt: kurkide soolamine, bakterite hävitamine soolaga, taimed saavad vett juurte kaudu osmoosi teel. 63. Tooge näiteid kapillaarsuse avaldumisest. (Õhulõhedes) Maapinnas, pesemine kuivatamine (vesi läheb käteräti sisse). 64. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Nende vahel on jõud (plii on pehmemetall).
külmumine, sulamine ega kuivamine. XPS-i näitajad on EPS-i näitajatega sarnased. Palju kasutatakse Styrofoam toodet, mis talub hästi niiskust, on mädanemiskindel ja ebasobiv kasvualus seentele, mikroorganismidele ja kahjuritele. Lahtise tule ja kuumuse puhul on toode põlev ehk siis tal on olemas kõik omadused, mis on vajalikud heale soojustusmaterjalile. 3. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsioon tehakse vundamentidele pinnase niiskuse, sademevee ja survevee vastu. Pinnase niiskus võib kapillaarsuse tõttu tõusta hoone välisseina, mille tõttu seina soojajuhtivus suureneb ja esimese korruse ruumid niiskuvad. Niiske välissein on vähem vastupidav, kuna materjal külmumise tagajärjel mureneb. Horisontaalne kleepisolatsioon pinnase niiskuse tõkestamiseks tehakse kahekordsest hüdroisoolist, klaasruberoidist või tõrvapapist kleepmastiksil 10...30 cm puhta põranda pinnast madalamale, kõnnitee või sillutisriba pinnast 15...20 cm kõrgemale. Keldri olemasolul tehakse teine
2) teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid; 3) selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katse abil erinevate pinnaste vee läbilaskvust; 4) kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust; 5) toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele. Õppetegevus Põhjavee kujunemise selgitamiseks võiks vee liikumist jälgida erinevates pinnastes (liiv, savi). Märgamise ja kapillaarsuse uurimise katset tuleks teha ka mullaga (näiteks: vesi imbub mulda ka siis, kui lillepotti kasta altpoolt). Katsete kavandamisel lähtuda uurimuslikkusest: näiteks pindpinevuse katses lahendatakse probleem, miks liuskur saab veepinnal püsida. Eelnevalt tuleks märgamisega seoses arutada, kas liuskuri jalad saavad vees märjaks. Vee reostumise näitlikustamiseks võib veele lisada nii lahustuvaid (sool, väetised) kui
niiske kihi on vee teine, püsivam kiht, mis asub tunduvalt sügavamal, 1 kuni 2 meetrit maapinnast. Kõrbet asustavad puud ja põõsad kasutavad seda sügavamal asuvat niiskust, pinnapealset niiskust kasutab aga kevadtaimestik, mis areneb kiiresti ja seejärel kuivab kõrvetavate päikesekiirte all. Liivamuldade jämedateralisus võimaldab niiskusel sademeterikastel aastatel hõlpsasti tungida hästi sügavale, vastupidine protsess - auramine - on aga takistatud liiva vähese kapillaarsuse tõttu. Järelikult on liivakõrb võimeline koguma ja säilitama enese niiskust, mistõttu ta muutub küllaltki soodsaks Kõrbetaimed peavad taluma suurt kuumust ja tulema toime väga vähese veega, seetõttu on neil sügav juurestik ja väikesed lehed. Paljudel taimedel on lehtede 5 asemel okkad, sest okkad säilitavad vett paremini. Mõned taimed koguvad vett
erinevate temperatuuridega kehade vahel. EI 8 Kuidas saab saunas väliste tunnuste järgi aru, millises torus on kuum ja millises külm vesi? Külmaveetoru on "higine", soojaveetoru mitte. 9 Miks võib niiske sõrmega ohutult katsuda, kas triikraud on tuline? Kuna vesi peab enne sõrmelt aurustuma. 10 Puhume kõrre otsa seebimulli. Kui puhumise lõpetame, hakkab seebimull kokku tõmbuma. Miks? Kapillaarsuse tõttu. Seebivesi märgab kõrt. 11 Mispärast käterätte ei tehta villasest riidest? Villane riie on tihti rasvane, mistõttu käsi sinna kuivatada ei saa. 12 Kas on õige öelda, et vee tungimine peenikesse torusse on põhjustatud kapillaarsusest? Ei. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seina molekulidega tugevamini kui omavahel, siis vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles. Vastupidisel juhul
Erinevalt rabenemisest porsumine mitte ainult ei lõhu kivimit, vaid põhjustab ka muutusi tema mineraloogilises koostises. Kõige aktiivsemateks porsumise teguriteks on vesi, hapnik ja süsihappegaas, samuti ka taimed ja mikroorganismid. 35. Milles seisneb murenemise tähtsus? Murenemine põhjustab kivimis olulisi muutusi. Kivim rikastub uute ühenditega, sealhulgas ka saviosakestega, mis annavad talle terve rea uusi omadusi. Tänu saviosakestele omandab kivim sidususe ja kapillaarsuse. Sellises massis liigub juba vesi kapillaarsusseaduste järgi ja kivimis hakkab arenema üks viljakuse elementidest veevarude kinnipidamise võime. Tänu murenemisele tekib mullatekkeprotsess. 36. Mida mõistetakse mulla mehaanilise koostisena? Mulla mehaaniline koostis ehk lõimis avaldab suurt mõju nii mullatekke protsessi suunale kui ka kiirusele. Lõimisest olenevad ka mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehaanilised omadused. 37
a p 2 V b zRT z=m/myy p-väljastpoolt gaasile avaldatav rõhk(võrdne gaasi rõhuga anuma seintele), V ab ja b-eksperimentaalselt määratavad ning eri gaaside puhul erineva väärtusega van der Waalsi konstandid. 42. Vedelikud. Molekulid lähedel teineteisele, ei ole korrapära nagu kristallis, võrrelda tahkega. Pindpinevus, lisarõhk kõvera pinna all, kapillaarsuse nähtus, märgamine Vedeliku molekulid paiknevad üksteisele väga lähedal ja nende vahel valitsevad tugevad tõmbejõud. Molekulidevaheline mõju kahaneb kauguse kasvades kiiresi, seetõttu võib tõmbejõudusid alates molekulide teatud vahekaugusest lugeda tähtsusetult väikesteks ning jätta nad arvesse võtmata. Seda kaugust r nim molekulaarmõju sfääriks. Pinnakihis paksusega r asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud( sarnane raskusjõuga). Maa
Tegelikult pole võimalik saavutada ka absoluutset nulltemperatuuri. Madalaim tänapäeval saavatatud temperatuur on kümnetuhandik kraadi üle absoluutse nulli. Absoluutseks nulliks loetakse 0K, mis võrdub 273oC Kelvini ja Celsiuse skaala vahel kehtib seos: T = t + 273 T temperatuur Kelvini skaalal 1K t = T 273 t temperatuur Celsiuse skaalal - 1 oC * KAPILLAARSUSE-MÄRGAMISE MUDEL Märgamine on nähtus, mis seisneb vedeliku pinna kõverdumises vedeliku ja tahkise kokkupuutepinna läheduses. Märgava vedeliku korral on molekulaarjõud vedeliku ja tahkise molekulide vahel suuremad kui vedeliku enda molekulide vahel. Vedelik valgub horisontaalsel pinnal laiali või moodstab tahkise vertikaalse pinna lähedal nõo kapillaaris tõuseb vedelik üles. Mittemärgava vedeliku korral on molekulaarjõud vedeliku ja tahkise molekulise vahel
Ideaalne aluspind krohvi alla on korralikult täisvuugitud tellissein. Selliseid ideaalseid aluspindu leiab viimasel ajal harva. Müüri on mugavam laduda suuremõõtmelistest plokkidest. Samas muutuvad sellistest müürimaterjalidest aluspinnad halvemateks krohvikandjateks. Suuremate müürimaterjalidega on raskem teha õhukesi vuuke. Üle paksude ja osaliselt tühjade vuukide peab tegema korrektse krohvisilla. Tühjaks jäänud vuugi kohal on suur tõenäosus prao tekkeks. Kapillaarsuse kohalt on tellismüür hea aluspind. Krohvimisel imendub teatud osa vett tellisesse, krohvi tahenemise protsessis imendub piisav kogus vett tagasi tellisest krohvi. Seoses uute müürimaterjalide kasutuselevõtuga on seinamaterjal muutunud järjest suuremaks, soojapidavamaks ja kergemaks ning klassikaline vee liikumisprotsess on müüritises muutunud. Seeläbi on suurenenud horisontaalpragude teke järgmistel põhjustel:
väiksemateks ühikuteks. Kui vedel vesi aurustub, siis veemolekulid käituvad nagu üksikud auru molekulid. (Seda teadmist kasutatakse ära üheaegselt nii veetihedate kui ka veeauru hästi läbilaskvate materjalide loomisel.) 4.Kapillaarjõud NB! ISESESISVALT -Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarsuse tõttu on vedeliku tase suuremas anumas ja sellega ühendatud peenikeses torus erinev. - nähtused, mis ilmnevad peenikestes torudes ehk kapillaarides või poorsete materjalide poorides. Kapillaarefekt annab vedelikele omaduse voolata kitsas ruumis ilma näiliste välisjõudude (raskusjõud) otsese mõjuta. Efekt ilmneb näiteks värvipintsli harjastel ja saapapaelte märgumisel, samuti poorsetes materjalides nagu betoon või paber. Kapillaarefekt ilmutab end ka eluslooduses,
21. Hõlmkoorli ehitus ja tööseadised. Hõlmkoorli ehitus, koostisosad, töö- ja abiosad on samased hõlmadraga. Hõlmkoorli tööseadiseks on kultuurhõlmaga ja trapetsteraga silehõlmsahk töölaiusega 25 cm. Abitööseadiseid (nuga, eelsahk, nurgalõikur) hõlmkoorlil ei ole. Mulla pindharimismasinate tööorganid peavad jätma taimejäänused mulla ülemistesse kihtidesse, kus on parimad tingimused lagunemiseks ja huumuse tekkeks. Õhuke pealmine kiht säilitab ühest küljest kapillaarsuse ning samas laseb sademete vm vee läbi mulla alumistesse 9 kihtidesse. Harimissügavus peaks olema 10...18 cm, mis on optimaalne enamikel juhtudel. 22. Vabaaktiivne vurräke. Vurräkked on püsttelje ümber pöörlevad aktiiväkked (joonis 5.1). Neid liigitatakse kahe tunnuse alusel: aktiivtunnuse järgi on vaba- ja sundaktiivseid ning konstruktiivtunnuse järgi ketas ja kahvelvurräkkeid
järel. Seepärast ei teki pinnases kindlat nivood, milleni kapillaartõus ulatub. Teatud Maapind Osaliselt küllastunud sadeveega Kaevik Osaliselt küllastunud kapillaarveega Täielikult küllastunud kapillaarveega Vaba veepind Täielikult küllastunud pinnaseveega Joonis 3.9 Pinnasevee tsoonid kõrguseni üle veepinna on pinnas kapillaarsuse tõttu veega küllastunud. Selle peal asub tsoon, kus poorid on osaliselt täidetud (joonis 3.9). 36 Praktilisest kogemustest lähtudes on kapillaartõusu kõrgus olenevalt pinnaseliigist järgmine: kruus 0,04 kuni 0,06 m; jämeliiv 0,12 kuni 0,18 m; keskliiv 0,15 kuni 0,35 m; peen- ja tolmliiv 0,3 kuni 1,2 m; saviliiv 1 kuni 1,5 m;
pinnase mehaanilisi omadusi. Terzaghi - efektiiv- ja neutraalpingete 2670, savimineraalidel 2700-2850 kg/m3. Juhul kui pinnases leidub teisi vesi sellises torus tõusta ainult esimese laienduseni. Teatud kõrguseni üle kontseptsioon ja konsolidatsiooniteooria. ISSMGE - alates 1992 aastast on mineraale või orgaanikat, tuleb osakeste mahumass määrata katseliselt. veepinna on pinnas kapillaarsuse tõttu veega küllastunud, selle peal asub ühingu liige ka Eesti. Selleks puistatkse uuritava pinnase proov peene kaelaga anumasse ja see tsoon, kus poorid on osaliselt täitunud. Tavaliselt on savi kapillaarsus kuni 8 m, ***1.1
21 sulgeda ülemine ots ja asetada otsapidi vette, siis pärast otsa avamist langeb veetase ühtlase jämedusega torus olevale kõrgusele. Taoline olukord pinnases tekib sadevete imbumisel pinnasesse vi veepinna alandamise järel. Seepärast ei teki pinnases kindlat nivood, milleni kapillaartõus ulatub. Teatud kõrguseni üle veepinna on pinnas kapillaarsuse tõttu veega küllastunud. Selle peal asub tsoon, kus poorid on osaliselt täidetud (joonis 3.9). M a a p in d K a e v ik O s a lise lt k ü lla stu n u d sa d e v e e g a O s a lise lt k ü lla stu n u d k a p illa a rv e e g a
annaabi.ee 
