Gigue- soti meremeeste väga kiire hüppetants. JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Saksa helilooja, kes 9 aastaselt kaotas mõlemad oma vanemad ja keda hakkas kasvatama tema vanem vend. Vanemast vennast sai ta esiene muusikaõpetaja. Bach oli iseõppija, kooliharidust sai ta vähe. Kuni aastani 1723 rändas Bach mööda saksamaad, töötas lühemaid ja pikemaid perioode kirikute juures, õukondades ja linnamuusikuna. 1723 asus ta tööle Leipzigi Tooma kiriku kantorina ja linnamuusikuna. Bach oli abielus 2 korda. Nendest abieludest sai ta 21 last, kellest üles kasvasid vaid 14. Bach õpetas Toomakiriku poistekoori. Ta õpetas neile ladina keelt ja piibli lugu. Bachi lastest neli jätkasid oma isa tööd ja nende muusikaline töö oli edukam. Bachi eluajal tema muusikat ei tunnustatud.. Pärast surma hakati vääriliselt hindama tema loomingut. Suurema osa oma elust oli ta lühinägelik ja viimased eluaastad pime
Oli oma aja parimaid aastatel pimadaks. Ta oli rikas ning reisis organiste. palju. Töötas organistina, LOOMING Kirjutas enamjaolt õukonnakapelli Muusika oli jõuline. oopereid. kontsertmeistrina, Saavutas ruttu üleeuroopa- õukonna kapellmeistrina, lise tuntuse kuna kirjutas kantorina, linna inglise keelseid oopereid. muusikadirektorina. Ta oli 2 korda abielus, 20 LOOMING last, kellest 4 said tuntuks Teosed olid dramaatilised heliloojatena. ja jõulised. Tema ooperite peatege- LOOMING lased olid antiikmaailmast
Kuulus Thüringi Bach'ide sugukonda, mis 17.-18. saj. andis palju muusikuid. Olles suurepärane organist ei tõmmanud ta oma eluajal heliloojana endale t ähelepanu. Bach jäi varakult vaeslapseks ja pidi hakkama endale leiba teenima (töötas ühes kloostrikoolis viiuldajana). Lõpetas gümnaasiumi. Muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides. T a elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina (1723.- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega üldse muusikat teatri tarbeks. Suu rt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile
1. Miks on kirjutatud enamik kantaate just Leipzigi perioodil ? Kantaatide sisu, kuidas oli see seotud jumalateenistustega? Bach töötas kantorina ning kuna ta tahtis tõestada, et ta pole keskpärane muusik, siis ta kirjutas kolm terviklikku aastakäiku kantaate. Kantaatide tekst on pärit Piiblist või luteri koraalist. Kantaate esitati iga pühapäev ja kirikupüha. 2. Miks just Weimaris on loodud Bachi parimad, fantaasiaküllasemad oreliteosed (milliseid väljendusvõtteid kasutab, mis on tema oreliteoste loomist mõjutanud?) ? Mis on koraaliprelüüd? Iseloomusta Bachi Weimari perioodi. Nimeta tuntuimaid Bachi oreliteoseid
Esimene naine suri, abiellus Anna Magdalenaga, kirjutas tema jaoks Anna Magdalena Noodivihiku. Kokku oli tal 20 last. Vanem vend õpetas talle orelimängu, astus ka ülikooli kuid jättis pooleli. Zanrid jms: oreliteosed ´, kontsertid, klaveriteosed, oratooriumid, passioonid, messiad, kantaadid. Kirjutanud üli 500-teose. ,,Matteuse passioon", ,,Johannese passioon" . Sarnasused Händeliga: Mõlemad on tuntud tänapäeval. Töötasid samadel ametitel. Mõlemad on olnud organistid ja kantorina töötanud. Mõlemad jäid pimedaks. Sündisid samadel aastatel, kaotasid varakult vanemad, sündisid Saksamaal. Kirjutasid kontserte ja oratooriume.
muusikaline anne avaldus juba varakult, tal oli eriline improviseerimis- oskus ja ta mängis hästi nii orelit, klaverit kui viiulit. Lapsena orvuks jäädes kasvas ta vanema venna hoole all ja sai temalt ka muusikalise hariduse. Bachi elu möödus Saksamaal, ta ei käinud kordagi välismaal. Elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna- või kirikumuusikuna. Kõige kauem elas Bach Leipzigis, alates 1723 kuni elu lõpuni. Seal tegutses ta linna peakiriku, Toomakiriku (Thomaskirche) kantorina ja oli ka linna muusikajuht. (Kantor on organist, vanasti tähendas see ka kirikukooli õpetajat ja koorijuhti.) Toomakirikus oli Bachi õpetada poistekoor, kellega kanti igal nädalal jumala-teenistusel ette järjekordne uus teos. Seetõttu on Bachi loomingus palju vaimulikke kooriteoseid. Elu lõpus tabas Bachi raske silmahaigus ja ta jäi pimedaks. Bach suri Leipzigis 1750. aastal. Bachi tunti tema elu ajal ületamatu orelikunstnikuna. Orelimängus ei leidunud talle väärilist vastast
Kirjutas 45 ooperit. ,,Rihaldo," ,,Xerxes" 30 oratooriumit ,,Messias" · Johann Sebastian Bach(1685 1750) Sündis Saksamaal Eisennachis musikaalses perses. 10 aastaselt jäi orvuks. Teda kasvatas vanem vend, kes andis muusikalised algteadmised 1703 aastal lõpetas kooli ja asus tööle Weimari vürsti õukonnas. Aasta pärast lahkus ning hilejm töötas mitmes kirikus muusikajuhina. 1723 aastal asus tööle Leipzigi toomkiriku kantorina, kus töötas prakt. Elu lõpuni. Tema ülesandeks oli uue teoste kirjutamine ja nende õpetamine muusikutele. Elu lõpul jäi peale ebaõnnestunud silmaoperatsiooni pimedaks. Ometi jätkas heliloojana, kusjuures teosed pani kirja tema abikaasa. Viimane teos oli ,,Fuugakunst" kus ta kasutas kõiki polüfoonilise väljenduslaadi võimalusi. Teos jäi lõpetamata. Peale tema surma vajus looming unarusse ja maailmale avastati tema teosed alles 80 aastat hiljem.
10 . Johann Sebastian Bach - Millal elas? 1685-1750 - Millist muusikat ehk mis otstarbeks kirjutas Bach muusikat? Kirikumuusikat, muusikat klahvpillidele - Millistes linnades elas ja millistel ametikohtadel töötas Bach? Ta elas Ohrdrufis, Lueneburgis, Thuringias, Weimaris, Muehlhausenis, Koethenis ja Leipzigis. Töötas linnaorganistina, õukonnaorganisti ja kammermuusikuna, kapellmeistrina, Leipzigi Tooma kiriku kantorina ja linna muusikadirektorina. - Millised žanrid on esindatud Bachi loomingus? kantaat, oratoorium, passioon, kontsert, süit, muusika klahvpillidele (prelüüd, fuuga, toccata) - Miks peetakse Bachi kõikide aegade suurimaks heliloojaks? Kuna oma teostes on ta kokku võtnud eelnenud kunstmuusika kogemused ning sellest ei saa tänaselgi päeval mööda keegi. - Nimeta vähemalt 3 Bachi teost!
Kötcheni õukonnas. Nad abiellusid 1721. aastal. Kuigi Anna Magdalena oli Bachist 17 aastat noorem, olid nad õnnelikult abielus ning said veel 13 last. Gottfried Heinrichist, Johann Christoph Friedrichist ja Johann Christianist said olulised muusikud. Peale nende jäid ellu veel kolm last. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Alates 1723. aastast kuni surmani töötas Bach kuulsas Leipzig Thomaskirche kirikus kantorina (koorijuht, helilooja). Lisaks tegi Bach igale oma õpilasele koduõppematerjali. Viimaseil eluaastail põdes Bach silmahaigust ning lõpuks kaotas nägemise. Bach suri Leipzigis 28. juulil 1750. aastal. Bachi elu lõpus ning pärast surma ta maine heliloojana langes. Tema teoseod peeti vanamoelisteks. Bachi mäletati rohkem organisti, õpetaja ja oma laste isana ning eelkõige Carl Philipp Emanuel Bachi isana
väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat. Johann Voldemar Jannsen(16.mai 1819 - 13.juuli 1890) Jannsen oli Eesti koolmeister ja rahvusliku ärkamisaja üks aktiviste. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 1819.aastal. Ta töötas kantorina,köstrina ja hiljem koolmeistrina Vändra köstri-kihelkonnakoolis.1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õppejõud.Tmea kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega, neil lauludel oli ja on siiani väga suur osa eesti vaimulikus kirjanduses.Laulukooride töö hõlbustamiseks andis Jannsen välja 1860. aastal ''Eesti Lauliku''.1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, mis
1720. Aastal suri tema esimene naine Maria Barbara, kellelt jäi neli last.Kokku sündis Bachil 20 last, kellest poled surid juba lapseeas.(3) 1720.aastal abiellus Bach uuesti Anna Magdaleenaga. Aasta pärast abiellus ka vürst. Vürstinna ei mõistnud Bachi muusikat ja ei sallinud teda ning kui vürstinna ootamatult suri, muutus ka vürtst Bachi suhtes ükskõikseks. Leipzig (1723 - 1750) Leipzigisse tuleb Bach 1723. Aastal, kus ta töötab Thomaskirche kooli kantorina. Ta pidi koolipoistele ladina keelt ja muusikat. Siis ta pidi veel kirjutama kiriku pühade jaoks kantaate, oratooriume, messe, passione ning viia linna kirikumuusika eeskujulikku korda. Palk oli väga väike võrreldes töökoormusega, kuigi kantori kohale oli palju tahtjaid. Töö oli raske ja poisid halva ettevalmistusega ning kirikuisad ei teinud olukorra parandamiseks midagi. Nad ajasid süü kantori kaela. Seda rasket tööd tegi ta elu lõpuni
160 poissi. Õppima võeti noormehi kõigist Liivima Eesti-osa kihelkondadest. Esimesel aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Seejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist. Teisel aastal õpiti aineid, mis laiendasi rohkem silmaringi ja teadmisi. Sinna kuulusid ka kirjutamine ja laulmine. Viimast õpetati nii palju, et kooli lõpetamisel oleks võinud tööle asuda kiriku eeslaulja ehk kantorina. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, edasijõudnumad abistasid mahajääjaid. Koolmeistreid õpetati välja J. Gezeliuse kirjutatud ,,Methodus informandi" järgi. Koolmeistri ülesannet kirjeldati järgnevalt: Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistusega. Koolmeistri ülesandeks oli hoolitsemine, et lapsed ei ootaks liigselt tunni algamist, ei õpiks seetõttu vallatust, samuti peaks silmas, et lapsed lastaks tunni lõpus puhkama.
kooliõpetaja tööks anded, peale esimest õppeaastat koju tagasi. Teised, kellel õpetajatööks loomupärased eeldused, eriti musikaalsus ja hea lauluhääl, käisid koolis veel teisegi aasta. Teisel õppeaastal omandati silmaringi avardavaid aineid, mis andsid koolmeistritööks vajalikke lisateadmisi ning oskusi. Õppeainete hulka kuulusid ka kirjutamine ja laulmine.laulmist õpetati nii palju, et kooli lõpetanu võis hakata tööle ka kantorina. Koos eestikeelsete kirikulauludega õpiti selgeks ka tuntumad saksakeelsed laulud. Nooditundmine polnud enam haruldus, noodikirja leidus nii saksa- kui eestikeelsetes raamatutes. Kirjutamiseks kasutati tahvlit ja krihvlit. Kirjutati ladina tähtedega. Kirjutamise algõpetus omandati aabitsa järgi. Forseliuse esitatud lihtsamad reeglid õpiti pähe. Kirjutamisvilumus ja õigekiri said selgeks raamatutekstide ümberkirjutamisega. Üks koolmeistri põhioskusi oli rehkendamine
Eino Tamberg- Trompetikontsert nr 1 op 42 (1972) Eino Tamberg Concerto grosso op 5 (1956) Jaan Rääts-Kontsert kammerorkestrile op 16 (1961) Arvo Pärt-Tabula Rasa (1977) Erkki Sven Tüür- Tšellokontsert (1996) Erkki-Sven Tüür- viiulikontsert (1999) 20. Johann Valentin Meder: esimene eestimaalasest ooperi- ja vokaal- instrumentaalsuurvormi looja. Sündis Saksamaal Wasungenis, tegutses 1674-83 Tallinnas gümnaasiumi kantorina. Alates 1701 aastast Riia toomkiriku organist. Kirjutas oma eluajal 3 ooperit. Üks esimese saksa oopereid „Kindlameelne Argenia“. Mederi vokaal-instrumentaalsuurvorm „Matteuse passioon“. (Riia, 1701). 21. Eesti ooperielust 19. sajandil. 19.sajandil etendati oopereid nii Tallinna kui Tartu saksa teatris. Tallinna Linnateatris tulid ettekandele tähtsamad 19.sajandi ooperid, esindatud olid nii prantsuse, saksa kui ka itaalia ooperižanrid. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883
tema poegadest on heliloojana kuulsad Wilhelm Friedemann, Carl Philipe Emanuel, Johann Christopher ja Johann Christian. Bachi välismaareise asendab intensiivne ja pidev töö nootidega .Ühendab palju mõjutusi orgaaniliselt isikupärasesse stiili; põhja-saksa orelikunst, prantsuse ja itaalia muusika. Tiitlid: Prantsuse süidid, Itaalia kontsert. Vastavalt ametikohtadele loomingus kolm põhigruppi: organistina oreliteosed; õukonna kapellmeistrina - orkestriteosed, klaviirimuusika; kantorina oratooriumid, passioonid, kantaadid, oreli ja klaviiriteosed. Suur huvi uue stiili ja uute pillide vastu, oma loomingus pole aga uuendaja, arendab ülesvõetud vormid ennenägematule kõrgusele eelkõige oma julge harmooniakäsitlusega, mis oma aega kaugelt edestas. Oma aegsetele on ta ületamatu harmooniameister, meie aeg imetleb teda suure kontrapunktimeistrina. Tugev väljendusjõud, palju affekte väljendavad muusikalisi figuure. Palju teoseid loodud
säilinud vähe andmeid, kuid on teada, et nelja aasta jooksul käis koolis 160 poissi. Õppima võeti noormehi kõigist Liivima Eesti-osa kihelkondadest. Esimesel aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Eejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist. Teisel aastal õpiti aineid, mis laiendasi rohkem silmaringi ja teadmisi. Sinna kuulusid ka kirjutamine ja laulmine. Viimast õpetati nii palju, et kooli lõpetamisel oleks võinud tööle asuda kiriku eeslaulja ehk kantorina. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, edasijõudnumad abistasid mahajääjaid. Koolmeistreid õpetati välja J. Gezeliuse kirjutatud ,,Methodus informandi" järgi. Koolmeistri ülesannet kirjeldati järgnevalt: Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistusega. Koolmeistri ülesandeks oli hoolitsemine, et lapsed ei ootaks liigselt tunni algamist, ei õpiks seetõttu vallatust, samuti peaks silmas, et lapsed lastaks tunni lõpus puhkama.
oluline: moraali väljatoomine, allegoorilised tegelased Ooperi teket ja arengut takistas Saksamaal Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Üldiselt oli varastele Saksa ooperitele omased lihtsad salmilaulu vormis aariad. It. eeskujudga retsitatiivid. Pr. stiilis avamängud, koorid. Võis esineda kõnedialooge. Üks varasemaid säilinud oopereid on Johann Valentin Mederi (1649-1719) "Kindlameelne Argenia", mida etendati Tallinnas 1680. Meder töötas 1674-84 Tallinna gümnaasiumi kantorina. "K.A" on Tallinnas loodud ja pühendatud Rootsi kuningale. Ette kandsid õpilased ja Meder ise. Saksa õukondade juures viljeleti esmajoones itaalia ooperit (Hannoveris, Dresdenis, Viinis), kuid esitati ka saksa ooperit. I vabapääsuline ooperiteater avatakse Hamburgis 1678.a. Johann Theile ooperiga "Adam ja Eva" (teos pole säilinud) Silmapaistvad ooperiloojad: Reinhard Keiser, Johan Mattheson, G. P. Telemann (45 ooperit) Ooper Tallinnas Gildisaalides mängisid kohalikud asjaarmastajad. 18
annaabi.ee 
