Mis on valgustus? Kui eelneval sajandil elasid inimesed vaimupimeduses, siis 18. sajandil hakati rääkima täiesti uuest filosoofiast- valgustusest. Üks parimaid sõnastusi sellele pärineb Saksa filosoofilt Immanuel Kantilt: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest’’. Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Selle ajastu esindajateks on: Descartes, Voltaire, Rousseau ja Montesquieu. Eelnev sajand põhines ainult usul. Usuti, et Jumal on kõikide asjade põhjenduseks, kuid valgustusajastu tõukas selle arvamuse ümber. Valgustuse üheks tunnuseks on ratsionalism ehk loogilisus. Selle rajajaks oli Prantsusmaal René Descartes
Siècle des lumières Siècle des lumières (prantsuse keeles "valgustamise aeg") Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780. aastad. Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt (kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis). vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused
äratas Fichte sakslaste rahvustunnet võitluseks vabaduse eest ja Prantsuse survevalitsuse vastu. Fichte usufilosoofia sõltub tema põhivaateist. Jumal oli talle algul elav, aktiivne, moraalne maailmakord. Selle õpetuse pärast süüdistati Fichtet ateismis. Hiljem näeb Fichte Jumalas absoluutsust, kes on maaima ,,mina", absoluutne mõistus ja puhas tegevus. [1] Olla tähendab tegutseda Fichte õppis Kantilt, kes oli seda omakorda õppinud Hume'lt, et teaduslikku teadmist ei saa seletada vaatluse ja loogika kombinatsiooniga, sest ükskõik kui suurest arvust vaatlustest ei saa loogiliselt tuletada seaduspära. Fichtet vapustas aga see, et vastupidises suunas kehtib deduktiivne loogiline seos: ehkki teaduslikke seadusi ei saa tuletada empiirilistest vaatlustest, saab empiirilisi vaatlustulemusi tuletada teaduslikest seadustest. Fichte uskus, nagu kõik
heitlus, ehtne usk. In kogeb kuristikku enda all, hirmuga tekib tung sinna viskuda, üles vaadates kogeb julgust, rõõmu. K õnnetu armastus Regine. Arthur Schopenhauer- ''maailm kui tahe ja kujutlus''. H vastu, kõik ei ole vaim, vaid tahe. H idee, et vabadus saabub kauges tulevikus ja üksikisikul erilisi valikuid ei ole, ei meeldinud S'le, kes ei leppinud sellise protsessiga, ''rahutus''. S eeskujud: Platon, Kant, budism. Kantilt põhijaotus- Maailm jag asjaks iseendas ja asjaks meie jaoks. Asi iseeneses on in jaoks tunnetamatu, kuid see pole ol, sest maailm on meiele see, mida tajume ja millest mõtleme. Asi meie jaoks- mida tunnetame, kujutlus, illusioon. Maailm on muutlik, ebapüsiv. S uskus, et muutliku m taga on midagi ühtset e asi iseeneses, mis on tunnetatav. So asi, mis on in avatud: in ise. Enda sisse vaadates nägi S seal TAHET. Maailma tahe on piiramatu, igavene, kõikvõimas. Kõik, ka in on tahte osa
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist?
Epistemoloogilisi õpetusi, mille kohaselt teadmise allikaks on meelelisest kogemusest sõltumatu mõistustunnetus, on filosoofias tavaks nimetada ratsionalistlikeks. Enamasti märgitakse selle nimetusega küll ühte suunda just uusaegses filosoofias. Uusajal oli kombeks nimetada sedalaadi meeltekogemusest sõltumatuid teadmise allikaid “sünnipärasteks ideedeks” (vrdl Descartes). Tänapäeval on enamlevinud nimetuseks sellise inimteadmise komponendi kohta Immanuel Kantilt pärit termin – teadmine a priori. Kuigi anamnesis`e-võimeline mõtlemine on põhimõtteliselt meelelisest kogemusest sõltumatu, võivad meelemuljed olla algtõukeks, mis aitab mõtlemisel hinge kätketud teadmispotentsiaali aktualiseerida – on ju Platoni sõnul igas üksikus nähtuses selle idee teatud viisil kohalolev. Idee kohalolu meeltega tajutavates asjades ilmneb kõige eredamalt viimaste ilus, mis saab ühtlasi olla ka tõukeks “meenutamaks” enda päritolu
Peirce (1839-1914) Loogika -- teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Kategooriate table vt järgmine lk! Õpetus kategooriatest Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus, Ei sõltu ajast Siin ja praegu representatsioon Loogilises plaanis Monaad, Diaad, kahekohaline Triaad, ühekohaline predikaat
- Metafüüsikas – tahtevabadusega seotud küsimused - Eetikas – vabaduse ja vastutuse vahekord - Esteetikas – tsensuuri ja loomingulise vabaduse küsimus - Poliitikafilosoofias – nn puutumatuse ala küsimused: mil määral saab isik ühiskonnas toimida ilma piirangute ja hukkamõistuta? Millisel alusel tohib riik sekkuda inimese ellu, keelata ja sundida? Vabaduse filosoofia põhiküsimused I Mis on vabadus? Immanuel Kantilt pärineb eristus negatiivse ja positiivse vabaduse vahel: - Negatiivne vabadus: vabadus on kitsenduste puudumine. Oled negatiivses mõttes vaba, kui keegi ei sunni ega takista sind. - Positiivne vabadus: me pole vabad, kui järgime oma tunge ja kalduvusi, vaid siis, kui meie elus valitseb mingi moraalne seisund. Vabadus on enesevalitsemine, autonoomia. Oled positiivselt vaba ainult siis, kui käitud oma kõrgema, „tõelise“ mina järgi.
Asjade loomulikud omadused ei mängi mingit rolli. Kunstiteose FUNKTSIOON ON määrata ära, kuidas temaga opereerima peab. ESTEETILINE kunstiteooria defineerib kunsti läbi kogeja subjektiivsete tunnete kaudu. Inimene kogeb mingit erilist esteetilist elamust. Teades, et tegu on kunstiga võtab inimene selle suhtes erilise hoiaku. Jerome Stolnitz ütleb, et esteetiline hoiak on nö huvitu sümpaatia, see pole mingist agendast motiveeritud. See seisukoht tuleneb omakorda Immanual Kantilt, kes vastandab 3 praktilisele eesmärgipärasele huvile huvituse. George Dickie jaoks pole aga tavaliselt elamusel ja esteetilisel hoiakul mingit vahet. Kunstiteose omadused Arthur Danto järgi: 1) kunstiteos on millegi kohta 2) see visandab mingit vaatepunkti 3) kasutab selleks retoorilist ellipsi 4) vajab interpreteerimist 5) teos ja
Lyotard’i lõppematu avangardi kontseptsioon. Postmodernism: Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 1960. aastate Prantsusmaal väljakujunenud intellektuaalse teooria üks olulisemaid autoreid on J.F.Lyotard.Tema töödes võib leida mõjutusi Heideggerilt, Kantilt, Freudilt ja marksistidelt.Lyotardi postmodernistlik teooria on vastuseis n-ö totalitaarsele teooriale ja maailmakäsitlustele.Lääne kultuuris kehtestab traditsiooniline mõtlemine maailma kirjeldamiseks teatud tüüpi kaksikjaotust.Kõne ja sõna peetakse olulisemaks kui pilti või kujundit.Ka Platon suhtus kunsti halvasti.Lyotard aga lõhub selle vastanduse ja peab esmat-htsaks just kujutist, vormi , kujundit.Postmodernistlik tähendab olukordi, kus
Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika -- teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus Loogilises plaanis Monaad, Diaad Triaad ühekohaline predikaat Ontoloogilises Potentsiaalsus. Väljendab Üleüldisus, plaanis Subjektiväline aktuaalse katkematus, psüühiline eksistentsi fakti regulaarsus
Praegu E. Nelson, D. Miller. Positiivse vabaduse mõistet : Paljud ei nõustu väitega et vabadus seisneb lihtsalttakistuste/kitsenduste puudumises: See oleks arulageohjeldamatus! Me pole vabad, kui järgime pelgalt kapriise, tunge ja kalduvusi, vaid siis kui meie elus valdab mingi moraalne seisund. Vabadus on enese-valitsemine, autonoomia. Esindajad: Rousseau, Hegel, K. Marx, T. H. Green; Elavatest: J. Christman, Q. Skinner , C. Taylor Eristus pärineb Immanuel Kantilt (Grundlegung zur Metaphysik der Sitten, 1785). Kuulsaks tegi eristuse Isaiah Berlin (pildil), kes käsitles neid poliitilise vabaduse kahe tähendusena. Selgitus Miks "negatiivne"? ... sest vabadus eeldab millegi puudumist (takistuste, piirangute, sekkumise) Miks "positiivne"? ... sest vabadus eeldab millegi olemasolu (enesevalitsemise, enese-määramise) Võrdle: dopinguproovis - Negatiivne tulemus = puuduvad keelatud ained. - Positiivse tulemus = leidub keelatud aineid. NB
annaabi.ee 
