Tallinna Ühisgümnaasium Kännumampel Referaat bioloogias Tallinn 2008 1 Sisukord 1 Sisukord.......................................................................................................................2 2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 3 Kännumampel (ladina k Kuehneromyces mutabilis).................................................. 4 3.1 Taksonoomia........................................................................................................ 4 3.2 Üldine iseloomustus............................................................................................. 4 3.3 Kasutamine ..........................................................................................................4 3.4 Sarnased liigid....................
(Harilik kukeseen) Cantharclhis cibarius (Lehter-kukeseen) Cantharellus tubaeformis (Valge psatürell) Psathyrella candolleana (Suits-kollanutt) Hypholoma capnoides (Kevad-võluheinik) Calocybe gambosa (Kuldtatik) Suillus grevillei (Tavavahelik) Gomphidius glutinosus (Soomustindik) Coprinus comatus , (Sametkõrges) Flammulina velupites - (Pomerantspuravik) Leccinum versipelle (Harilik kännumampel) Kuehneromyces mutabilis (Aasnööbik) Marasmius oreades (Kasepuravik) Leccinum scabrum (Kuldriisikas) Lactarius volemus (Punapuravik) Leccinum rufum (Pruun sametpuravik) Xerocomus badius (Maaheinik) Tricholoma terreum (... ebaheinik) Lepista saeva (Triibuline heinik) Tricholoma portentosum (Kuhikmürkel) Morchella conica (Ümarmürkel) Morchella esculenta
võib maa seest märkamata jääda. Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole! Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks. Vigastus-või lõikekohad muutuvad ajapikku kollakaks. SURMAVALT MÜRGINE! MAITSEV SÖÖGISEEN, SÖÖDAV VÄRSKELT! Jahutanuk ja harilik kännumampel Jahutanuk ja harilik kännumampel Kasvavad puidul kobarana. Iseloomulik on kübara „kahevärvilisus“: kuivanud osa on heledam, niiske osa tumedam. Vähem lihakas Kogumikud väiksemad Kasvab okaspuukändudel. Kogumikud suuremad.
hulk viise, et hoida kokku aega ning leida üles enamik viljakehi. Kuna trühvlite maik ning lõhn on tugev, ei vaja nad lisamaitseaineid. Restoranides kasutatakse trühvleid paljudes roogades, eriti hinnatud on nad Prantsuse ning Itaalia köögis. Trühvlid on kõrgelt hinnatud oma aroomi ja maitseomaduste poolest. Trühvlite ühe grammi turuhind on kaks kuni seitse eurot, olenevalt viljakehade suurusest, värskusest ja seeneliigist. Harilik Kännumampel Tema viljakehadeks on nahkjas rõngaslooriga. Välimuselt on tema kübar kahevärviline, triibuline. Keskosas kuivana mesikollane ja kasvab kuni 10 cm. Nad kasvavad puisniitudel, suurte põõsaste ja lehtpuudel. Kasvuhooajaks on Aprill kuni Novembrini. Eos lehed on on roostepruunid ja hambaga jalale külge kasvanud. Jala tipp on valkjas. Jalg allpool on mustjaspruun. Seeneliha on kübar. Jalas on roostepruun. Sellel seenel puudub teatud lõhn ja ta on mahe.
* Tuhmuv pilvik * Piprariisikas * Mage/Kibe pilvik * Pilvik * Soopilvik * Rädipiimik * Oranzh riisikas * Soomustoorik * Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas * Vääveriisikas * Suur sirmik * Kuuseriisikas * Karvane riisikas * Kaseriisikas * Kännumampel * Külmaseen *Kukeseen (C.cibarius.) * Iseloomulik kuju, kõva kollane liha, vürtsilõhane, maitsev * A-vitamiin * Seeneliha kollakasvalge, piprase maitsega * Esimesed ilmuvad juunis, juulis * Valel käsitlemisel võivad muutuda vintskeks, kaotada hea maitse * Puhastamisel vältida vett, tuleb kuivaks harjata, pühkida * Kuumtöötlemisel vältida kõrget temperatuuri, pikka kuumutamist * Kasutatakse enamasti praetulut, kupatamata, kastmetes.
Valge kärbseseen Amanita virosa Kahevärviline kärbseseen Amanita battarrae Põdranapsik Pluteus cervinus Soomusnapsik Pluteus petastus Sgk Schizophyllaceae Lõhislehik Schizophyllum commune Sgk Strophariaceae Sälk-kollanutt Hypholoma fasciculare Harilik kännumampel Kuehneromyces mutabilis Leekmampel Pholiota flammans Kahvatukollane mampel Pholiota gummosa Viha tulinutt Gymnopilus penetrans Põdravärvik Stropharia alcis Prk Hebeloma - Hebel sp. Prk Gymnopilus - Tulinutt sp. Sgk Tricholomataceae Nuijalglehtrik Clitocybe clavipes
sealihale. Kaneel kuulub pea kõikide karrisegude koostisesse. Tais olles sain hõrku peekonit, mis oli hautatud kaneeliga maitsestatud meekastmes. Kaneelil on omadus muuta rasvane liha maitsvamaks. Tavaliselt võetakse idamaades ½–1 tl peenestatud kaneeli ühe kilo riisi, kohupiima, liha või taina kohta. Kaneel kuulub ka puuviljade, seente ja liha marineerimisel kasutatavate vürtsisegude koostisesse. Seentest vajaksid kaneeli kitse- ja kännumampel, külmaseen, torbikseen ja kuuseriisikas. Tavaliselt lisatakse kaneel jahvatatult (eriti salatitele ja praadidele), kuid jooke ja marinaade võib maitsestada ka peenestamata kaneelikoorega. Kompottidele ning üldse kuumadele magustoitudele lisatakse kaneel 7–10 minutit enne nende lõplikku valmimist, salatitele, kohupiimale ja toorjuustule aga alles enne serveerimist. Kaneel kuulub ka paljude teesegude ja hõõgveini vürtsisegu koostisesse. Kardemon
annaabi.ee 
