kuulsamateks ja mõjukamateks linnriikideks Peloponnesose poolsaarel olid Sparta ja Ateena. Järgnevalt vaatlen võrdlevalt nende kahe polise elukorralduse eri tahke, et hinnata seal elamise eeliseid. Orjandus, Mõlemas polises elasid ja töötasid orjad, kellel puudusid õigused ja vabadus. Ateenas oli 6.-5. sajandil eKr püsivalt umbes 80 000 orja. Spartas tegid orjad kõike, mis ei olnud seotud sõjaga. Kuid vaatamata orjade olulisele rollile spartalaste igapäevaelus, oli nende elu kannatusterohke. Ateenas võis orje müüa, vahetada ja laenata, kuid orjade tapmine ja julm kohtlemine oli keelatud. Spartas oli orjadel elu raskem kui Ateenas. Orjana ei sooviks ma kummaski neist riikidest ega ka mujal elada. Valitsemisvorm, Spartas valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes langetasid otsuseid. Sparta ei olnud demokraatlik, sealset võimukorraldust saab nimetada sõjaliseks oligarhiaks. Ateena oli demokraatliku valitsemiskorraldusega, kuna riigiga seotud
võivad inimest igavesti piinata. "Los Caprichos"(1976) · Teda on inspireerinud Francisco Goya kuulus sari "Los Caprichos". · Tema esimene ja ühtlasi ka kuulsaim näidend. Lavastati suure eduga Vanemuise teatris. Järgnevad aastad: "Üleannetu maa"(1977) suurim kogumik, kus on sees peaaegu kõik lühiproosa. "Tüdrukud taevast"(1979) Raamat räägib elust sõja ajal. "Else, Teeba prints" (1982) teda innustas saksa luuletaja Else LaskerSchüleri kannatusterohke elu. Luulekogumik "Õhtusel alleel" (1989) Üks tema parimaid luulekogumikke. Ülekaalus on jällegi romantiline luule. Leiab luuletusi ka kodumaast ja rahvast. "Iisabel"(1992) Käsitletakse mõisteid süü, kohusetunne ning andestamine. Viimane lause "Tundsin end enneolematult rikkana: nad kõik armastasid mind!" Paremad ajad on ees! Promet suri 16.veerbuar 2007 Rahul kõigega! Alati tuleb elada olevikus, mitte minevikus või tulevikus. Lilli Prometi mitmekülgsus:
Jube. Ja siis, raskel ajal viiakse pere ainus inimene, kes perele vähegi teenis ja toidu laual hoidis Siberisse ning kogu lootus kaob. Sellist elu ei soovi kellelegi! 4. 3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid. Mis sai Jaanist ja Annist Siberis? Kuidas sai Jaani pere ilma temata hakkama? Kas Jaani pere jäi ilma temata elama? 5. 4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just seda raamatut. Julm, kannatusterohke, õudne, kurb 6. Lisainfo loetud raamatu autori kohta. Eduard Vilde (4. märts 1865 26. detsember 1933) Eduard Vilde oli eesti kirjanik. Ta töötas mitmel pool ajakirjanikuna, võttis osa 1905. 07. aasta revolutsioonist ja elas pärast seda 1917. aastani maapaos. Kirjanikuna alustas ta põnevuslugude ja naljajuttudega. Omandanud marksistliku maailmavaate, algatas Vilde kriitilise realismi "Külmale maale " 1896. Tema peateos on realistlik ajalooline
Kunstiajalugu 11.03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks
19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis Rooma riigis kiiresti. Oluline oli kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid kogudusi. Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi
Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? - Rooma riigi koosseisu kuulnud Egiptuses. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. 18.Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? – Vahemere idarannikul Palestiinas. 19.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? – Ristiusk oli radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesus kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Jumala ees olid kõik võrdsed. 20.Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? – Messias on lunastaja. Messanistlik on usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. 21.Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis väljenduda? – Kuna usk erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Neid piinati, löödi risti. 22.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? – 313.a Constantinus. 23
1. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 2. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka
Unistus paremast minevikust Pean tunnistama, et ma unistan päris tihti. Võib-olla liigagi tihti. Ent ma polnud teistsugusest, täpsemalt öeldes paremast minevikust, nii imelik kui see ka võib tunduda, mitte kunagi unistanud. Esimest korda hakkasin sellele mõtlema, kui põhikoolis alustasime ajaloo õppimist, siis tabasin ennast küll unistamas vaid ühest asjast - oleks vaid eesti rahva minevik olnud vähem kannatusterohke. Ma lugesin, kuidas piiskop Albert asutas 1201. aastal Riia linna, millest sai peamine tugipunkt Baltimaade vägivaldsel ristiusustamisel. Elasin kaasa, et see linn oleks jäänud asutamata! Ma lugesin Madisepäeva lahingust, Saarema langemisest 1227. aasta jaanuaris ning kurvastasin veelgi rohkem, ise mõeldes, miks just nii? Ma lugesin Jüriöö ülestõusust ja kohkusin tõsiselt kui reeturlikult tapeti neli eestlaste juhti Paides
„Immortal Beloved“ on traagiline ning dramaatiline film Ludwig van Beethoveni elust ja loomingust. Filmi põhitegevuseks oli tema sekretär Anton Schindleri otsingud, kellele pühendas Beethoven oma armastuskirja. Filmi keskmes oli Beethoveni raske ning kannatusterohke elu nii tavalises mõttes kui ka armastuses. Beethovenil halvenes kuulmine eluajal ning elu lõpus jäi ta päris kurdiks ning see mõjutas suuresti ta eluolusid ja sündmusi. Helilooja jaoks on kurdiks jäämine üks kõige kohutavamaid asju. Kui helilooja kaotaks jala, jääks ratastooli või jääks lausa pimedaks, siis saaks ta jätkata oma helilooja tööd, kuna oluliseks on kuulmine, kuulamine ning selle kaudu maailma tunnetamine. Kui aga helilooja kaotab
° Kiriku kuppel Rooma Peetri kirikut ° Sammasportikus Rooma Pantenoni ja sambad Trajanuse sammastelt ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL Kaks suunda Rooma barokkmaalis Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik Caravaggio ° Rajas barookk-kunsti naturalistliku suuna Annibale Carracci ° Idealistlik ehk akadeemiline variant Kahe suuna esindajate vahel pingeline võistlus Caravaggio loomingu uudsus ° Elu oli rahutu, seikluste ja kannatusterohke ° Pärit lihtrahva hulgast ° Igapäevase elu kujutamine ° Vastandas teda reaalse elu kujutamise tõttu maneristidele ° Uudne maalide kompositsioon ° Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna ° Piltide tegelased ei esine vaataja suunas ° Selgete piirjoontega tegelased, mahulised ° Ruumilisuse saavutamiseks heletumedus ka dramaatiliseks muudab ° Keldriluugivalguse efekt ülevalt tulev valgusvihk ° Säilinud 50-60 maali
Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal. Maa-alused koopad- katakombid-matmiskoht, sellest sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Sarkofaagid. Basiilika(lääs-ida). Reljeefikunst. Seinamaalid. Mosaiigid. Sümboolsed motiivid, piiblilood. 10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism, loomastiil, metall, filigraantehnika-traat, email eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised
esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik meelsus usk Lunastaja (Messsia) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks.
14. Rooma kunstnikud jäljendasid Kreeka skulptuuri. 15. Rooma originaalskulptuurid olid keisririigi perioodist keisrite kujud (ideliseeritud, uhkes poosis). 16. Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Roomlaste maalikunstist teame tänu Pompeij ja Herculaneumi linnadest leitule. 17. Ristiusk oli roomlaste senise usuga võrreldes radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käks armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. 18. 19. Katakombikunst tähendab lae- ja seinamaale maa-alustes käikudes ehk katakombides. ,,Kunsti tehti" just katakombides, sest tol ajal oli kristlus keelatud ja seega kristlastel jäi üle tegeleda ,,põrandaaluse kunstiga". 20
Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel?
Jumalateenistusi viiakse läbi nii kodus kui ka templis, tavaliselt palve vormis. Preestrid palvetavad viis korda päevas, tavainimesed kuni 2 korda päevas. Püha tuld hoitakse templites pidevalt põlemas, mis sümboliseerib Ahura Mazda igavest valgust ja tarkust. Judaism ja Lähis-Ida Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis sai alguse Lähis-Idas umbes 4000. aastat tagasi. Iisraeli rahvas usub, et on Jumala väljavalitud rahvas, mistõttu on nende ajalugu olnud kannatusterohke, püüdes säilitada oma usundit ja rahvuslikku kultuuripärandit. Palestiina territoorium ja Jeruusalemm oli alatest 8. saj. eKr. erinevate riikide võimu all (algas väljaränne), kuid 1948. a. said nad tagasi iseseisva Iisraeli riigi. Judaismil on umbes 12 miljonit järgijat, kellest enamik elab Iisraelis ja USA-s, ent kogu pika diasporaa (mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemik) - aja on nad säilitanud oma tugeva rahvustunde ja religiooni. Juut on
isikupärasemad (individualiseeritud). Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära. 9. Kirjelda kristluse levikut Lääne-Rooma territooriumil I-IV saj. Kuidas avaldas kristlus mõju kunstile? Vahemere idarannikul tärganud ristiusk e. kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Kristliku kunsti ainsateks allikateks on maa-alused koopad-katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina-ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike
RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus
paberile. See kujutab endast veel ühte portreed, kellegi kolmanda isiku analüüsi Harry Hallery kohta, mis on esitatud külmas, iroonilises keeles ja meenutab psühhoanalüüsi. Siin korduvad juba eelmisest osadest tuttavad teemad: rahulolematus, kohanematus, lõhestatus inimlikuks ja hundilikuks loomuseks. Traktaadi järgi on Harry Haller tüüpiline kunstnik, kes ei koosne mitte üksnes kahest loomusest, vaid tuhandeist loomusist; kes vaid harva saavutab rahu ja õnne; kelle elu, ,,igavene kannatusterohke liikumine ja murdlainetus, on õnnetu ja valuliselt lõhestunud ning õudne ja mõtetu nii kaua, kuni ei olda valmis nägema mõtet just neis harvades elamustes, tegudes, ideedes ja teostes, mis sellise elukaose kohal särama löövad." Stepihunt on muutunud oma igatsetud sõltumatuse ohvriks, ta on enesetapjate kilda, seetähendab ta näeb enesetapus reaalset võimalust elust lahkuda ja kõiksust saavutada. Selle võimaluse teadvustamine aitab tal taluda kui tahes suuri kannatusi
olemuslikku erinevust. Uues vaimsuses on palju vaimolendeid. Jeesust austatakse kui vaimset meistrit-õpetajat. Vaimolendid jagunevad nendeks, kes on kehastunud ja nendeks, kes ei ole kehastunud. Müüti ei ole püha loona kirja pandud on ,,baaskude" uue vaimsuse kirjanduses. Pole müüdina teadvustatud, vaid on üldine arusaam, idee. Vaimse enesearengu lugu areng on keskne idee, mitte vahend suurema eesmärgi saavutamiseks vms. Kuna inimesed on ebateadlikud, on nende loodu kannatusterohke. Kannatus = õppimiskogemus. Jeesus: ,,Mina olen tee" - vaimse arenguga seostatav. Sünkretism: New Age'i tekstide allikateks on psühholoogia ja alternatiivmeditsiin (kui need seostatakse uue vaimsuse ideega); esoteerika; Ida religioonid; loodusrahvaste religioonid ja öko; loodusteadused. Ükski neist pole uue vaimsusega samastatav. Miks on uus vaimsus sünkretistlik? Müüdina originaalne põhistruktuur puudub
Katakombid. Sarkofaagid 1.Millal tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis 1. sajandil pKr. 2.Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Varem oli roomlastel olnud palju jumalaid, kellese usuti, nüüd aga ainult üks, Roomlaste senise usundiga võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäeva elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Vastuolus oli ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. 4.Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianism on usk Lunastaja (Messiase) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevaelu, selle väärtusi ja kohustusi peeti ajutiseks ja tühiseks. Messias on oodatud
tingimused Tautsi džässikontserdi korraldamiseks. Kuigi nii Veebeli, Tautsi kui eriti Speegi kontserdid olid kahtlemata tubli samm edasi džässi arenguteel, ei saa seda panna uue korra aktiva poolele, sest need olid siiski eelnevate aastate tõsise töö tulemused, mis realiseerusid nüüd, hoolimata oludest. 4.3. KONTSERDID SAKSA OKUPATSIOONI AJAL 4.3.1. Hans Speegi Plaza-kontserdid 1941. aasta oli eesti rahva jaoks kannatusterohke: suve hakul toimus esimene suur küüdita- mine, mille ohvriks langes ka palju džässmuusikuid või nende pereliikmeid; paari kuu pärast toimus uus järsk pööre poliitilises tegelikkuses: Nõukogude okupatsioon asendus Saksa okupatsiooniga. Mõlema režiimi ajal toimusid mobilisatsioonid, mis samuti hõrendasid oluli- selt džässmuusikute ridu. Kui nõukogude kord ei leidnud aastail 1940–1941 veel aega džässi-
annaabi.ee 
