Müüdid on varaait Igal rahval on oma müüt, mis neid iseloomustab. Aga mis on müüt? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: ,,Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega." Müüte on mitut liiki, on loomismüüdid, mis pajatavad elu ja maailma tekkimisest(igal rahval on omalaadne lugu), siis on veel kangelasmüüdid, mis pajatavad muinasrahvaste kangelastest(näiteks Kalevipoeg) ja viimasena on tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid selle üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamat ,,Rehepapp", ...
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on
Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt: "Kes käib hommikul nelja ...
Kirjandus! 1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega Muinasjutt-rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12 Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssi...
2 Kreeka jumalad................................................................................................8 Section III.3 Inimeste teke. Prometheus.............................................................................10 Section III.4 Müüt neljast ajastust.......................................................................................10 Section III.5 Lühiülevaade Olümpose jumalatest...............................................................11 Article IV. Kangelasmüüdid......................................................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt...................................................................................................
*pastišš - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastišš pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. Müüt. Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide). Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Müüdid olid Vanakreeka tragöödiates, Vanas Testamendis, kangelaseepostes (rahvuseepos - rahvapärimus + ajalooline sündmus), rüütliromaanid võtsid ainese antiigist, Kuningas Arturi romaanid kasutasid keldi müüte ja pärimusi, ka Tolkieni „Sõrmuste isand“ on anglosaksi mütoloogia põhjal loodud. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalistlik lingvistika (Saussure).
Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Müüdid seletavad maailma olemust ja on maailma tajumise viisiks (hea-halb, õnn); levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Tänapäevamüüt on nt the American Dream. Müüdid väljendavad ühiskonna mõttemalli ja on selle kollektiivi vaimseks toetuspunktiks. Müütidega on seotud: vanakreeka tragöödidad, Vana Testamendi müüdikogumik, rahvapärimuste kangelaseeposed, antiikainesega rüütliromaanid jne. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Strukturalism lahkab süstemaatiliselt põhistruktuure, millele toetub inimkogemus (sh looming)
teadlikult enda fitsionaalsust ja tuues esile ajaloo fiktsionaalsuse. Müüdi roll. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Müütidel oli sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris. Levinumad müüditüübid: loomismüüdid - piibli loomislugu, kus jumal lõi mittemillestki maailma 6 päevaga. ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Oidipius). Müüt kui maailma tajumise viis ka tänapäeval oluline. Näit. Usk hea ja halva igavesesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Kirjandusteooria koolkonnad Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust
narratiivis on piiratud. Algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. C.G.Jung - erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid - tekivad kollektiivsesse alateadvusesse talletunud arhetüübid, kirjandus väljendab neid. Müüt. Müüdi määratlus. Müüdi tüüpe. Müütide kasutamisest kirjandusajalooliselt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Müüdid olid Vanakreeka tragöödiates, Vanas Testamendis, kangelaseepostes (rahvuseepos - rahvapärimus + ajalooline sündmus), rüütliromaanid võtsid ainese antiigist, Kuningas Arturi romaanid kasutasid keldi müüte ja pärimusi, ka Tolkieni ,,Sõrmuste isand" on anglosaksi mütoloogia põhjal loodud. Interteksuaalsus ja kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees . Interteksuaalsuse määratlus. F. de Saussure, M. Bahtini, R
inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks Seletavad maailma olemust > sarnane eesmärk tänapäeva teadusele Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris, levinumad müüdi tüübid: loomismüüdid (Piibli loomislugu, kus Jumal lõi mitte millestki maailma 6 päevaga ja pidas hingepidamispäeva) ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Theseus, Oidipus) Müüt kui maailma tajumise viis ka tänapäeval oluline, nt. Usk hea ja halva igavesesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e. pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik, Loomine (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised – Kalevid (Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise
inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks Seletavad maailma olemust > sarnane eesmärk tänapäeva teadusele Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris, levinumad müüdi tüübid: loomismüüdid (Piibli loomislugu, kus Jumal lõi mitte millestki maailma 6 päevaga ja pidas hingepidamispäeva) ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Theseus, Oidipus) Müüt kui maailma tajumise viis ka tänapäeval oluline, nt. Usk hea ja halva igavesesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e. pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik, Loomine (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised Kalevid (Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise
Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. 40.Müüt Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Seletavad maailma olemust, sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuri. Levinumad müüdi tüübid: loomismüüdid (Piibli loomislugu, kus Jumal lõi mitte millestki maailma 6 päevaga ja pidas hingepidamispäeva) ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Theseus, Oidipus). Müüt kui maailma tajumise viis, ka tänapäeva oluline, nt. Usk hea ja halva igavesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad. Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised Kalevid (Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise käigus, Vanemuise laul (kuidas loomad ja linnud endale hääle saavad).
A. GAILITI ELU JA LOOMING , TEOSE ANALÜÜS Antiik tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mille tähendus on 'vana' või 'muistne'. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus on olulisel määral mõjutanud hilisema euroopa kirjanduse kujunemist. Vanakreeka kirjanduse ja kunstiloome peamiseks esmaseks allikaks peetakse kreeka mütoloogiat. Peamisteks müütideks olid loomismüüdidid ja kangelasmüüdid. Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodideks: 1) arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) arhailine ehk algus 2) klassikaline periood (5-4 saj eKr) periood, mil domineerid atika dialekt ning mil kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena 3) hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas 4) Rooma impeeriumi periood (1-6 saj pKr)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
