0017) 7. Abiprogramm ISPA, tema rakendusvaldkonnad ja finantseerimiskord. Abiprogramm ISPA on ELI kandidaatriikide keskkonna ja infrastruktuuri arendamiseks ette nähtud rahastamise eriprogramm. 75% vajalikust rahast annab Brüssel, 25% paneb juurde abivajav riik kaasfinantseerijana. Tänaseks on ISPA abiprogramm Eesti jaoks lõppenud, kuna Eesti on juba täisliige. 8. Abiprogramm SAPARD, tema rakendusvaldkonna dja finantseerimiskord. Abiprogramm SAPARD on ELI kandidaatriikidele suunatud maaelu ja põllumajanduse arendamise eriprogramm. Selle kaudu teostavatele projektidele annab Brüssel 50% rahast, 25% annab riik või omavalitsus, 25% abisaaja ise kaasfinantseerijana (ühistu, talunik vms). Projekti raha min. summa on 50 000 EEKi. Eestis on SAPARDI program lõpetatud, kuna Eesti on täisliige (29.sept.2007) 9. Mis asutus või organisatsioon on PRIA, kus ta asub ja millega ta tulevikus tegelema peab?
tundub, et makse on liikmesriigile ülemääraseks koormaks. Ülejäänud raha saadakse tollimaksudest ja põllumajandusmaksudest ning kindlast osast liikmesriikides kogutud käibemaksust. EL abiprogrammid *SAPARDI programm on liitumiseelne struktuuripoliitika vahend, mille eesmärgiks on aidata lahendada põllumajanduse ja maaelu probleeme Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, s.h seadusandlike aktide rakendamisel põllumajanduspoliitikas; tutvustada kandidaatriikidele EL poliitikat ja protseduure. Sapard aitab eelkõige viia põllumajandustootmist Eestis vastavusse EL veterinaaria, keskkonna, fütosanitaaria ja toidukvaliteedi nõuetaga ning loomakaitse ja keskkonnanõuetega. *PHARE programm loodi 1989. aastal. Lühend Phare on tuletatud ingliskeelsest terminist «Poola-Ungari abistamine ning ülesehitus». Tänaseks hõlmavad Phare programmid kõiki Euroopa Liidu kandidaatriike. Phare on peamine instrument, mille kaudu on tulnud senine
lepinguga 1993 aastal. 4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli: Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7. ELi kandidaatriikidele esitatavaid kriteeriume nimetatakse a) Maastrichti kriteeriumiteks b) Kopenhaageni kriteeriumiteks c) Schengeni kriteeriumiteks 8. Soome ja Rootsi said ELi liikmeks 1 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 a) 1981. aastal a) 1985. aastal b) 1995. aastal c) 2005. aastal 9
2007. aastal liitusid veel kaks riiki – Bulgaaria ja Rumeenia. Euroopa Liiduga võib ühineda iga Euroopa riik, kus valitseb stabiilne demokraatia, on tagatud õigusriigi põhimõtete järgimine, inimõigused ja vähemuste kaitse. Seal peab olema toimiv turumajandus, samuti tõhus avalik haldus, mis on suuteline kohaldama ELi õigusakte. Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Türgi on kandidaatriigid. Ühinemiseks valmistumise raames annab EL kandidaatriikidele märkimisväärset majanduslikku ja praktilist abi. Taotluse esitamisest kuni riigi tegeliku ühinemiseni Euroopa Liiduga võib kuluda kümme või enamgi aastat. Kui ühinemisleping on sõlmitud, peavad selle ratifitseerima Euroopa Parlament ning kandidaatriigi ja liikmesriikide parlamendid. Ülevaade ühinemistest Euroopa Liidu liikmed ja ühinemise aasta. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa 1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik 1981 Kreeka
ulatuslikum, kandidaatriigid on madalama maj arengutasemega ja rohkem põllumaj suunatud kui varem, kandidaatriigid kuuluvad teise julgeolekutsooni, laienemine muudab EL suurriikide jõuvahekordi. 43) Riikide huvid EL laienemisel- lähtuvalt komisjoni arvamusest otsustas ülemkogu Luxem tippkohtumisel alustada 1998 märtsis liitumisläbirääkimisi 10 KIE riigi ja Küprosega ning seejärel kahepoolseste läbirääkimistega 5KIE riigiga. 44)Kandidaatriikidele liitumiseks esitatavad nõuded( kopenh kriteeriumid), miks? Kopen kriteeriumid olid aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks:1. Pol kriteeriumid-demokraatia,inimõigused, 2. Maj krit-võrdsete konkurent-sitingimuste loomine, turumaj,3. Liikmestrateegiaga kaasnevad kohustused- siseturg.4. administratiivne suutlikkus- haldussuutlikkus, õigussüsteem. 45) Elga liitumise pos ja neg mõjud kandidaatriikidele.pos: kuulumine eursse, sest eur rahvaste koostöö
Euroopa majanduskomisjon peavad ühtset globaalset metsavarude andmebaasi (Global Forest Resources Assessment Database), milles sisaldub ka Eesti andmestik; ühtlasi oleme siin aruandekohuslased. Ligipääs nimetatud andmebaasi andmete kogumise metoodikale, andmefailide struktuurile ning andmestikule on võimalik Global Forest Resources Assessment`i (FRA 2000) kodulehelt aadressil http://edcdaac.usgs. gov/glcc/fao/. Eeskätt Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikidele on tähtsad EL-i metsapoliitikat käsitlevad dokumendid. Ent Euroopa Liidu aluslepingud (Treaties on European Union) ei sätesta ühtset metsanduspoliitikat. Hoolimata sellest on metsade majandamine, kaitse ja säästev areng EL-i ühtse põllumajanduspoliitika (CAP), maapiirkondade arengu, keskkonna, kaubanduse, siseturu, teadusuuringute, tööstuse, arengukoostöö ja energiapoliitika kesksemaid probleeme.
Ülemkogu Madridi tippkohtumine (1995) kandidaatriikide valmisoleku analüüs-KÕIGE OLULISEM, Euroopa komisjonil oli ülesanne viia läbi uuring kandidaatriikide seas, et näha mis riik on valmis liitumiseks-selle alusel tehti liitumis algatamine. finantsraamistiku ümberkujundamine laienemise mõjude analüüs AGENDA 2000-EL reformi pakett. Esiteks, oli EL sisemine reformimine. Teiseks, 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele · Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi 14 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis · Agenda 2000, tegemsit oli EL poolne strateegia, mis sisi sisaldas kolme komponenti, vt struktuur AGENDA 2000 struktuur 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas-et suudaks ellu jääda ja uusi riike vastu võtta ehk EL oleks ise
ka vastavate riikide elanike tulusid ja varasid. (Tammeraid 1999, lk 77) Enamikus Euroopa Liidu riikides on tulu inimese kohta ligikaudu 3 korda suurem kui Eestis. (Tammeraid 1999, lk 77) Alates taasiseseisvumisest on Eesti saanud miljardeid kroone tagastatmatut välisabi. Enamus sellest on tulnud Euroopa Liidu Struktuurifondidest. Eraldi saab Eesti raha põllumajanduse ja kalanduse toetamiseks. Lisaks on Eesti juba aastaid saanud kasutada kandidaatriikidele ja uutele liikmetele mõeldud Euroopa Liidu Transition Facility fondi raha, oma abi on pakkunud ka Euroopa majanduspiirkond (Norra, Island, Lichtenstein), Norra ja Sveits. (Riigi Raha Veeb) Euroopa Liidu asutamislepingu ühe olulisema põhimõtte- sotsiaalsusprintsiibi järgi toetavad majanduslikult kehvemaid. Selle elluviimiseks on loodud struktuurifondid , kuhu suunatakse enam kui kolmandik Euroopa Liidu eelarvest. Rohkem kui
võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7
võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas 7 - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted
võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7
võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7
· Valdkonnad: institutsionaalne ülesehitus ja investeeringute toetamine (?) 41. ISPA programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted) · EL struktuurabi programm investeeringumahukate transpordi- ja keskkonna suurinfrastruktuuri projektide toetamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides · Põhimõtted, eesmärgid: o Valmistada kandidaatriike ette liitumiseks ELiga o Tutvustada kandidaatriikidele EL poliitikaid ja protseduure o Viia keskkonnasektor vastavusse EL keskkonna õigustiku nõuetega o Saavutada hea transpordiühendus kandidaatriikide ja EL vahel, võimaldada juurdepääs üleeuroopalisele transpordivõrgule 42. SAPARD programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted) · EL struktuurabi programm põllumajanduse ja maaelu arengu prioriteetsete probleemide lahendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides
majanduslikku ja sotsiaalset ümberstruktureerimist vajavaid piirkondi (sihtala 2) ning hariduse, koolituse ja inimeste töölerakendamisega seotud ettevõtmisi (sihtala 3). Mahajäänuks loetakse piirkondi, kus SKT ühe elaniku kohta on alla 75% EL-i keskmisest. 9 EL-i poliitikad 6 % (5, 9 miljardit eurot). 10 Välisabi, ühine välis- ja julgeolekupoliitika -5 % (4, 6 miljardit eurot). 11 Halduskulud 5 % (4, 6 miljardit eurot). 12 Liitumiseelne abi kandidaatriikidele 3 % (3, 1 miljardit eurot). 13 Reserv 0, 9 % (0,9 miljardit eurot) 2006. aastal sai Eesti Euroopa Liidult pea 5 miljardit krooni, kuid ise maksid eestlased ühiskassasse vaid 1,7 miljardit krooni, elades seega rikkamate riikide maksumaksjate kukil. Kui võrrelda sisse- ja väljamaksete suhet, võib lihtsustatult öelda, et iga sissepandud euro kohta saime tagasi 2,7 eurot ehk 42 krooni. Üldse maksavad ELi riikidest 9 riiki ise rohkem kui tagasi said, seega elavad kõik EL-i
21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. * Lihtsustamine ja läbipaistvus 25. Agenda 2000 · Lepingute struktuuri lihtsustamine * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele - Kolme samba asemel üks * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid - EL saab juriidilise isiku staatuse küsimusi · Õigusmeetmete ja protseduuride lihtsustamine * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis - Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse * AGENDA 2000 struktuur
ümberstruktureerimist vajavaid piirkondi (sihtala 2) ning hariduse, koolituse ja inimeste töölerakendamisega seotud ettevõtmisi (sihtala 3). Mahajäänuks loetakse piirkondi, kus SKT ühe elaniku kohta on alla 75% EL-i keskmisest. 3) EL-i poliitikad 6 % (5, 9 miljardit eurot). 4) Välisabi, ühine välis- ja julgeolekupoliitika -5 % (4, 6 miljardit eurot). 5) Halduskulud 5 % (4, 6 miljardit eurot). 6) Liitumiseelne abi kandidaatriikidele 3 % (3, 1 miljardit eurot). 7) Reserv 0, 9 % (0,9 miljardit eurot) 2006. aastal sai Eesti Euroopa Liidult pea 5 miljardit krooni, kuid ise maksid eestlased ühiskassasse vaid 1,7 miljardit krooni, elades seega rikkamate riikide maksumaksjate kukil. Kui võrrelda sisse- ja väljamaksete suhet, võib lihtsustatult öelda, et iga sissepandud euro kohta saime tagasi 2,7 eurot ehk 42 krooni. Üldse maksavad ELi
ümberstruktureerimist vajavaid piirkondi (sihtala 2) ning hariduse, koolituse ja inimeste töölerakendamisega seotud ettevõtmisi (sihtala 3). Mahajäänuks loetakse piirkondi, kus SKT ühe elaniku kohta on alla 75% EL-i keskmisest. 3) EL poliitikad 6 % (5, 9 miljardit eurot). 4) Välisabi, ühine välis- ja julgeolekupoliitika -5 % (4, 6 miljardit eurot). 5) Halduskulud 5 % (4, 6 miljardit eurot). 6) Liitumiseelne abi kandidaatriikidele 3 % (3, 1 miljardit eurot). 7) Reserv 0, 9 % (0,9 miljardit eurot) Saksamaa ja Holland on aastaid maksnud liidu eelarvesse rohkem kui on tagasi saanud. Kõige rohkem on saanud Hispaania, Portugal ja Kreeka, kes on vastu neile seni makstud toetuste vähendamisele. Euroopa Liidu kodakondsus. Iga isik, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. EL kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust. Õigused:
annaabi.ee 
