Mis on polüestrid? Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Seega polüester on sünteetiline kiud, ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüester leiutati? Küllastumata polüester (UPR) ehk klaaskiudude valmistamiseks kasutatav materjal on patendeeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt aastal 1942. Polüestri kasutamine? Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning
eemaldatakse hiljem sisse jäänud pealiskarvad. Kammimine tehakse kevadel, kui loomad oma talvekarva vahetavad. Kuna ühelt kitselt saab ainult väga vähe villa (kuni 500 grammi), siis on see väga kallis. 1.1.6 Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga elastne ja masinpestav, vormihoidev ega vildistu pesemisel. Meriinovilla kasutatakse kampsunite, pintsakute, kostüümide ja muude kudumite valmistamiseks 1.2 Siid Siidi kasutamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Hiinas ja Indias. Hiinas sai siidist kiiresti tänu oma tekstuurile ja läikele populaarne kangas kaupmeeste hulgas. Euroopas oli siid nii nõutud, et maksis sama koguse kulda. Siidi vedu Hiinast Euroopasse oli nii aktiivne, et peamist kaubateed hakati kutsuma Siiditeeks. Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi -
Kuna vikunja vill on väga tundlik keemilistele ainetele, on temast tehtud tooted oma loodusliku värviga. Inkade ajal olid need loomad suures väljasuremisohus, ja kuigi nende arv on hulganisti kasvanud, nad on siiani paljude asutuste (nt IUCN ja US Department of the Interiori) arvates väljasuremisohus. Vikunja kangast sallid, ülikond, jakk Vikunja villa saab kasutada sokkide, kampsunite, ehete, sallide, ülikondade, tekkide jms valmistamisel. Vikunja lõnga ja kanga praegune hind on 1800-3000 dollarit meetri kohta. Näiteks vikunja kangast tehtud käterätt võib maksta umbes 1500 dollarit, mehe kasukas aga 20 000 dollarit. ~6~ SIID - Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit
fotoaparaate, arvuteid või hoopis maju. Kuidagi tuleb leida õige variant sellest pikast nimekirjast ning otsustada, milliseid tooteid ja teenuseid toota. Kuid otsustamine, mida toota, on ainult pool vastusest. Kui küsimus " mida toota?" on leidnud vastuse, tekib järgmine küsimus " kui palju toota?" Lisaks sellele, et otsustada, milliseid juustusorte toota, peab ettevõte " Päike" otsustama ka seda, kui palju igat teatud sorti toota. Kampsunite valmistaja peab otsustama, kui palju kampsuneid ning millistes suurustes toota. Samamoodi peavad ka leivaautode, televiisorite, fotoaparaatide ning majade tootjad otsustama, kui palju tooteid valmistada. Ettevõte " Päike" otsustab oma klientide soovide põhjal, kui palju ning milliseid juustusorte toota. Samamoodi peavad ka teised tootjad turul toetuma samalaadse info saamiseks oma klientide soovidele. Kuid kõikide tootjate ees on piiratud ressursside probleem
- Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes Piirtoodang - Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud sisendi suurenemisest ühiku võrra Keskmine toodang - Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis. Kulud - Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC). - Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. - Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on
2 1. POLÜESTRIST FLIISJAKK 1.1 Polüester Küllastumata polüester (UPR) ehk klaaskiudude valmistamiseks kasutatav materjal on patenteeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt aastal 1942. Polüester (PE,PL,PES,PET) on sünteetiline kiud, mille jämedust võib valida kasutusotstarbe järgi. Need kiud on ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes. Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vaba aja rõivaid, kunstkarusnahku, tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale, vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu jne.
Hinnatud kiud on cria - pügatud noorloomadelt, mis oma omadustelt on kergem, soojem ja pehmem kui kasmiir. Parima kvaliteediga vill on Arequipa Fleece, mida kasutatakse peamiselt silmkoelõnga, sallide, kalevi, voodririide, aluspesu ja troopikarõivaste valmistamiseks. [4: 153] Peruus kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla pontsode, peakatete ja kinnaste valmistamiseks. Erinevaid kiudusid kasutatakse veel kangaste, sallide, kampsunite, rõivaste, tekkide, vaipade jt toodete valmistamiseks. Uusimaks kasutusvaldkonnaks on külma ilma spordirõivad, tänu alpakavilla kergusele ja väga heale isolatsioonile. Alpakakiu kvaliteeti on parandatud alpaka ristamisega vikunjaga. [4: 153] 6.1 Hooldamine Hooldustingimustelt vastab alpakavill lambavillale. Soovitav on käsipesu leiges vees (maks: 40°C) ja villastele toodetele mõeldud pesuvahenditega. Leotada 30 minutit, seejärel pigistada leotusvesi
Hinnatud kiud on cria - pügatud noorloomadelt, mis oma omadustelt on kergem, soojem ja pehmem kui kašmiir. Parima kvaliteediga vill on Arequipa Fleece, mida kasutatakse peamiselt silmkoelõnga, sallide, kalevi, voodririide, aluspesu ja troopikarõivaste valmistamiseks. [4: 153] Peruus kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla pontšode, peakatete ja kinnaste valmistamiseks. Erinevaid kiudusid kasutatakse veel kangaste, sallide, kampsunite, rõivaste, tekkide, vaipade jt toodete valmistamiseks. Uusimaks kasutusvaldkonnaks on külma ilma spordirõivad, tänu alpakavilla kergusele ja väga heale isolatsioonile. Alpakakiu kvaliteeti on parandatud alpaka ristamisega vikunjaga. [4: 153] 6.1 Hooldamine Hooldustingimustelt vastab alpakavill lambavillale. Soovitav on käsipesu leiges vees (maks: 40°C) ja villastele toodetele mõeldud pesuvahenditega. Leotada 30 minutit, seejärel pigistada leotusvesi
aluspesu ja troopikarõivaste valmistamiseks. Peruus kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla pontšode, peakatete ja kinnaste valmistamiseks. Erinevaid kiudusid kasutatakse veel kangaste, sallide, kampsunite, rõivaste, tekkide, vaipade jt toodete valmistamiseks. Uusimaks kasutusvaldkonnaks on külma ilma spordirõivad, tänu alpakavilla kergusele ja väga heale isolatsioonile. Alpakakiu kvaliteeti on parandatud alpaka ristamisega vikunjaga. Hooldustingimustelt vastab alpakavill lambavillale. Soovitav on käsipesu leiges vees ja
4. . Tööjaotuse ja vahetuseta maailm. Et härral kulub ühe kampsuni tegemiseks alternatiiv- ehk loobumiskuluna 7 kinnast, siis saab ta 35 kinda kõrval teha veel (70- 35)/7= 5 kampsunit. Proua, kellel on kampsuni tegemise alternatiivkulu 5 kinnast, saab seevastu teha (100- 35)/5=13 kampsunit. Kokku on paaril 18 kampsunit. 2. Tööjaotuse ja vahetusega maailm. Proua teeb 20 kampsunit ja härra 70 kinnast. Härra vahetab 35 kinnast proua kampsunite vastu kursiga 6:1. Ta saab siis endale ümardades 6 (35/6) kampsunit. Prouale jääb siis alles 20-6=14 kampsunit. Seega on mõlemad siin 1 kampsuni võrra rikkamad. Kokku suurenes paari heaolu tööjaotuse ja vahetuse abil 2 kampsuni võrra. Seminariülesanded 1. seminari ülesanded on ka õppematerjalides, aga panen ka otse kirja. 1. Indiviidi tegevusega kaasnevad tulud T ja kulud K, mida iseloomustab piirtulude ja
Aastas kogutava villa kogus on üsna väike, see selgitab ka kasmiirvilla kõrget hinda. Esemeid tuleb pesta õrnalt käsitsi, kasutades spetsiaalseid villase pesemisvahendeid ja leiget vett. Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga elastne ja masinpestav, vormihoidev ega vildistu pesemisel. Meriinovilla kasutatakse kampsunite, pintsakute, kostüümide ja muude kudumite valmistamiseks. Mohäär Angoorakitse vill või sellest villast lõng. Mohäärkiud on väga pikad, iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas, pruunikas, harva must. Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse.
Tootmissisendeid, mida on võimalik muuta lühiajaliselt, nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 8.4. Lühiajaline tootmisfunktsioon Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. Tavaliselt eeldatakse, et on vaid üks muutuvsisend (töö) ning üks fikseeritud sisend (kapital). Seega kirjeldab kampsunite tootmise lühiajaline tootmisfunktsioon, kuidas muutub toodangu maht fikseeritud hulga kudumismasinate kohta, kui tööliste hulk muutub. Esialgu eeldame, et meil on vaid üks kudumismasin. Kampsunikudujate lühiajalist tootmisfunktsiooni saab kirjeldada kolmel erineval moel: · kogutoodangu kõvera abil · piirtoodangu kõvera abil · keskmise toodangu kõvera abil Kampsunikuduja lühiajalist tootmisfunktsiooni iseloomustab joonis 8.1. Joonisel 8
Tootmissisendeid mida on võimalik muuta lühiajaliselt nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 6.1 Lühiajaline tootmisfunktsioon Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. Tavaliselt eeldatakse, et on vaid üks muutuvsisend (töö) ning üks fikseeritud sisend (kapital). Seega kirjeldab kampsunite tootmise lühiajaline tootmisfunktsioon, kuidas muutub toodangu maht fikseeritud hulga kudumismasinate kohta, kui tööliste hulk muutub. Esialgu eeldame, et meil on vaid üks kudumismasin. Kampsunikudujate lühiajalist tootmisfunktsiooni saab kirjeldada kolmel erineval moel: · Kogutoodangu kõvera abil · Piirtoodangu kõvera abil · Keskmise toodangu kõvera abil Kampsunikuduja lühiajalist tootmisfunktsiooni iseloomustab joonis 6.1. Joonisel 6.1 olev tabel iseloomustab
temperatuuriga, nad kuivavad kiiresti ja on kergesti hooldatavad. Nad ei kortsu peaaegu. Happeid ja leeliseid taluvad polüamiidkiud hästi. Kiu põlemisel see sulab, tilgub, leegist eemaldamisel põlemine lõpeb, põlemisjäägiks on kõva tomp. Polüester(PE,PL,PES,PET on sünteetiline kiud, mille jämedust võib valida kasutusotstarbe järgi. Need kiud on ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes. Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vaba aja rõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne.
mitmesugustest palmikutest ja teistest reljeefsetest koemustritest moodustatud vertikaalsed mustripaneelid. Arankampsuni tüüpiliseks värvuseks on kreemikas naturaalvalge. Traditsioonilisel arankampsunil on 4–6 ülalt alla ulatuvat mustripaneeli laiusega 5–10 cm. Mustripaneelid on nii esi- kui seljaosal kesktelje suhtes sümmeetriliselt paigutatud. Ka varrukad on enamasti kaetud ülalt alla kulgevate mustriribadega. Kampsunite kudumiseks olevat algselt kasutatud pesemata ja värvimata naturaalvalget või tumedat lambavillast lõnga. Lõng kedrati kuni 1970. aastateni vokiga. Tänu villarasvadele oli sellisest lõngast kootud riideese osaliselt vetthülgav, mis tähendas, et seda sai kanda ka siis, kui kampsun märjaks sai. Ajalugu Pole selge, millal selliseid kampsuneid Arani saartel kuduma hakati. Saare elanikud on ilmselt sajandeid kandnud mõnd kootud kampsuni kohalikku varianti nagu Briti saarte teisteski
annaabi.ee 
