Rannikul edelaosas on alluviaaltasandikud. Kameruni lõunaosa katab tihe ekvatoriaalne vihmamets. Põhjaosas lähevad metsad järk-järgult üle tüüpiliseks savanni alaks. Savann on troopiline puisrohtla, seda iseloomustavad kõrge kuivalembene rohustu, astlalised põõsad, üksikud vett varuva tüvega puud (ahvileivapuu) ning valdavalt punakaspruunid mullad. Savann on ühtlasi ka taimkatte ja maastikutüüp. Kaugel põhjaosas läheb savann üle soiseks alaks. Järvi on Kamerunis vähe. Lääneosa mägedes Nigeeria piiri lähedal asub vulkaanilise tekkega Nyosi järv. 1986 aastal eraldus sellest suures koguses CO 2 te, mis oli järve all kogunenud. See tappis 2000 inimest. 1995 aasta märtsis algas järve puhastamine gaasidest, et selliseid sündmusi edaspidi vältida. Riigi madalaim punkt on Atlandi ookean 0 meetrit ja kõrgeim punkt Fako mägi 4095 meetrit üle merepinna. Maavaradest leidub Kamerunis boksiiti, rauamaaki, tähtsal kohal on puiduvarud.
Eebenipuu · Palisander, eebenipuu e. must puu, roosipuu · Kasutamine harva kasutatavad, ainult intarsiatöödel või harva esinevad luksulikud mööblid. Mahagon Mahagon · Kasutamine parem mööbel, pisiesemed, spoon, puidulõige · Äratundmine puit punase tooniga, ilusa tekstuuriga · Kahjustused putukkahjuritele vastupidav · Viimistlus lakitud ja poleeritud, et puidutekstuuri esile tuua Metsamassiivid · Kamerunis paiknevad suuremad metsamassiivid enamasti lõuna pool. Kamerun jääb kahe bioomi territooriumile: metsa ja savanni bioomi alale. · Kameruni põhjaosas esinevad savannile iseloomulikud taimed, mis liikudes lõuna poole asenduvad järk-järgult ekvatoriaalsete vihmametsadega. · Madalamad lõunapoolsed alad on kaetud tiheda ekvatoriaalse vihmametsaga. Metsandus · Õli ekspordi kõrvalt riigis, on ta teine väärispuidu eksportija,
Riigi ja regiooni (Kesk-Aafrika) sündimus ja suremus 1000 elaniku kohta on suhteliselt sarnane, seega rahvaarvu kasvavad või kahandavad tegurid on enam-vähem samad. Maailmaga võrreldes on aga sünde peaaegu kaks korda vähem, surmasid natuke vähem 1000 elaniku kohta. Sellest võib järeldada, et maailmas on sünde soodustavad tegureid vähem – inimesed on haritumad, keskenduvad karjäärile, naise vanus esimesel sünnitamisel on kõrgem (CIA andmete järgi Kamerunis ~19a, maailmas ~27) (1). Suremus on valitud riigi ja regiooni suhtes maailmast kõrgem, mis tähendab, et seal on elu raskem, füüsiliselt nõudvam või on seal nt rohkem haigusi, mis muud maailma nii väga ei mõjuta ning meditsiin vähe arenenud. Järeldus: rahvaarvu kasv sõltub eluviisist, elu kvaliteedist, naise haritusest ja vanusest. Rahvaarvu kahanemine sõltub samuti inimese eluviisist ja elu kvaliteedist, kui rasket ja millist
Must-ninasarvik Triinu Bergmann Must-ninasarvik · Teatakse ka kui teravmokk- ninasarvik · Ladina keeles Diceros bicornis · Kuulub kabjaliste seltsi, ninasarvikliste sugukonda ning ninasarviku perekonda. Triinu Bergmann Leviala Must-ninasarvik elab Aafrikas Kenyas, Tansaanias, Kamerunis, LAV-is, Nambiimias ja Zimbawes. Põhiliselt Triinu leviala on Aafrika idarannikul. Bergmann Välimus · Täiskasvanud isendi kõrgus võib olla 140170 cm. · Pikkuseks on 3,3 kuni 3,6 meetrit. · Kaaluda võivad nad 800 kuni 1400 kg. · Neil on tugev sarvega ülamokk, mida kasutatakse ründamiseks, puudelt lehtde napsamiseks jne. · Neil on suured kõrvad, mida saab suunata vastavalt vajadusele.
lennu- ja manööverdusvõime tagavad tiiva- ja sabasuled. Õhus saaki jahtiva ning palju rändava liigi elus on see suhteliselt lühike ajajärk erakordselt tähtis. Nii kasvav uus sulestik kui ka väiksem lennuvõime eeldavad rohkelt ja kergesti püütavat toitu. Linnujaht. Pääsukeste arvukust mõjutab tunduvalt ka see, et inimesed kütivad neid ööbimispaikades toiduks. See on kombeks mitmes madala elatustasemega hõimus Kenyas, Nigeerias, Kongos, Kamerunis, Kesk-Aafrika vabariigis jm. Ainuüksi Nigeeria ja Kameruni piiril Boje-Enji piirkonnas asuvas kuni kahe miljoni linnu ööbimispaigas püütakse loodusliku kleepainega ritvade abil igal hooajal hinnanguliselt 200 000 426 000 pääsukest. Euroopas teeb pääsukeste vähenev arvukus muret mitmes suures, tihedalt rahvastatud põllumajandusriigis: Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Ukrainas [7]. Põhja-Taanis on
Sigarite serveerimine. Alates 2005 aasta 5.juunist kehtib Riikogu vastuvõetud tubakaseadus. Kasiinodes ja toitlustuskohtades tohib suitsetada ainult selleks ettenähtud kohtades,spetsiaalses ruumis. Seda kontrollib Tervisekaitseinspektsioon. Sigari suitsetamiseks on ettevõtetes eraldi sigaritoad. Kaubandusvõrgus müüdavad sigarid on valmistatud (riigid) Kuubas, Ameerika Ühendriikides, Mehhikos, Nicaraguas, Costa Ricas, Brasiilias, Kamerunis, Dominikaanis, Hondurases või Indoneesias. Odavamad on valmistatud Taanis ja Inglismaal. Sigar koosneb kolmest osast: 1) täidisest. Tervetest lehtedest valmistatud täidisega sigarette peetakse paremaks. 2) Sidujast, köitjast, mis hoiab täidist koos. 3) ümbrisest ehk kattelehest, mis on valmistatud parimatest tubakalehtedest. Need annavad sigarile tema välimuse ja lõpliku aroomi. Sigaritel on kaks mõõtu: pikkus ja läbimõõt. Sigaril võib olla kaks kuju: 1
kui kogu maailmas. Lageraie Aafrika mandri üks suuremaid keskkonnaprobleeme on metsade lageraie. Enamus saadud maast läheb põllumajandusele, asustusele ja kasvava kütuse vajaduse rahuldamiseks. Selle tulemusel väheneb metsa ala igapäevaselt. Näiteks ekvatoriaalsed igihaljad metsad. 90% Aafrika elanikkonnas vajab puitu igapäevases elus – söögitegemiseks ja kütteks. Ebaseaduslik raie, mis on lageraie teine peamine põhjus on riigiti erinev. Näiteks Kamerunis 50% ja 80% Libeerias. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on ebaseadusliku raie ja kaevandamise peamiseks põhjuseks vaesus. Etioopias aga kasvav rahvaarv, kes vajab juurde põllu- ja karjapidamismaad ning küttepuid. Madal haridustase ja valitsuse vähene sekkumine aitab sellele samuti kaasa. Nigeerias on suurim ürgmetsade raiumise määr. Seda tehakse samuti põllumajanduseks ja kütteks. Lageraie tagajärjel on praeguseks kadunud 90% Aafrika metsadest. 81% Nigeeria
vääriskive. Alles XIX sajandi algul eristati teda iseseisvana koos rubiiniga kui korundi rühma erimit. Safiir oli rikkuse sümbol ning see kõrvaldas inimese seesmised vastuolud ja valud. Safiiri leiukohti on mitmeid. Aafrikas asuvad need Kamerunis, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias. Venemaal leidub safiire Uuralite ja Koola poolsaare süeniit- pegmatiitides. Primaarsed lasundid asuvad veel Tai, Vietnami ja Laose basaltides. Sarnased mineraalid safiirile on nt. tsirkoon, topaas ja spinell. Safiiril on mõju ka organismile. See alandab vererõhku, vähendab unetust ja mõnikord kasutatakse kasvajate raviks. (Dud'a, Rudolf. Rejl, Lubos 1998. Väike vääriskiviraamat. Tallinn: Sinisukk)
Vähem eksporditakse superfosfaati, lämmastikväetisi, ravimeid ja autorehve. Masinatööstus on arenenud (monteeritakse sõidu- ja veoautosid, jalgrattaid, raadioaparaate ja õmblusmasinaid). Kõrgtehnoloogia arengueeldused on väikesed sest riik pole viimasel ajal haridust rahastanud- hariduskulutuste osatähtsus RKTst on 1,7%. Transport Infrastruktuuri arengut soodustavad tasane maa, väike tektooniline aktiivsus(lähim tegevvulkaan on Kamerunis), puudub suur temperatuuride kõikumine, mis lagundaksid teid. Sisevedudes võiks olla oluline maanteeveondus ja kitsarööpaline raudtee, kuid naftatulu kahanemise tõttu on need halvasti hooldatud. Rahvusvahelistes vedudes on tähtsal kohal meretransport. Maanteeveondus on Nigeeria peamine veondusharu. Tihedaim on teedevõrk edela osas, kus toimub nafta töötlemine ja asuvad linnad. Kõvakattega teid on kokku 31 500 km, kiirteid ja maanteid 115 km
Eri riikides on kasutatavate energialiikide osatähtsus erinev, sõltudes nii kohalikest energiavaradest kui ka energiamajanduse ülesehituse ja talitlemise iseärasustest. Arenenud riikides kasutatakse elektrienergia tootmiseks üldjuhul mitmeid erinevaid energiaallikaid. Paljudes riikides on märkimisväärselt suur tuumaenergia, mõnedes aga alternatiivenergia osatähtsus. Mitmetes arengumaades, näiteks Laoses, Kenyas, Gabonis, Etioopias, Kamerunis, Boliivias ja Angolas annavad hüdroelektrijaamad 70-80% kogu elektrienergiast. Tavaliselt ongi sellistes riikides vaid üks elektrijaam, kus toodetakse klogu riigi elektrienergia. Elektrienergiaga kauplemine on suhteliselt tagasihoidlik. Suurimad eksportijad on Prantsusmaa ja Kanada. Neist esimene müüb elektrit ümbritsevatesse Euroopa riikidesse, teine USA-sse.
(Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.)
subtroopilistelt aladelt. Himaalaja mägiplatood, Ees-India, Hiina ja Siiam on paljude banaani liikide ja alaliikide kodumaa. Euroopasse jõudsid banaanid alles 1885. aastal. Tänapäeval kasvatatakse banaane suurtel pindadel Lõuna- ja Kesk-Ameerikas Brasiilias ja nn banaanivabariikides Costa Ricas, Ecuadoris, Guatemalas, Honduurases, Columbias ja Nicaraguas. Aafrikas on banaanikasvatus laialt levinud Elevandiluurannikul, Kamerunis, Somaalias; Aasias Filipiinidel, Tais ja Indias. Veel kasvatatakse rohkesti banaane Kanaari saartel. Eksootilistest viljadest on banaanid maailma suurim ekspordiartikkel ning Euroopa levinuim saadus. Banaan on maailma suurim rohttaim, mis kasvab 6-8 m kõrguseks. Tüvest (ebavarrest) väljakasvav lehekodarik koosneb väga suurtest lehtedest. Vähemalt 9 kuud kestva kasvuperioodi järel moodustub lehekodariku südamikus kuni 1,5 m pikkune õisik, mis
(Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.)
1900 selgus, et Saksamaa jõuab veelgi rohkem sõjalaevu ehitada ning võeti vastu uus seadus, mille kohaselt pidi Saksamaal valmima 1917´ks aastaks 38 liinilaeva ja 52 ristlejat. Koloniaalpoliitika Esimesed kolooniad omandas Saksamaa 1882 aastal Lääne- Aafrikas Togos. Lübeck´i kaupmees Lüderitz ostis kohalikelt hotentottidelt kahesaja vana vintpüssi eest maatüki, mille kinkis Saksa keisrile. Seda sündmust peetakse Saksamaa koloniaalvallutuste alguseks. Järgnesid vallutused Kamerunis, Ida- Aafrikas ja Edela- Aafrikas. Kokku oli 4 piirkonda. Lähis-Ida Kuna Aafrikas oli raske kanda kinnitada, pööras keiser Wilhelm II pilgu Lähis-Itta. 1898 korraldas ta oma kuulsa Oriendi-reisi, n.ö."palverännaku Issanda hauale" Eesmärgiks oli majandussidemete loomine. Peamised peatuskohad olid Jeruusalemm, Damaskus ja Konstantinoopol. Tulemuseks oli raudtee ehitamise leping. See tee pidi ühendama Berliini, Bosporust ja Bagdadi
• neolokaalne — paar loob endale kodu, levinud ühiskondades, kus tehakse tööd väljaspoolt perekonda. 37 Peatükk 8 Sotsiaalsed rollid ja ebavõrdsus 8.1 Meeste ja naiste maailm Naise staatus on tavaliselt seotud sellega, kuidas väärtustatakse traditsioonilist naiste tööd. Näit Irokeeside ühiskonnas on naised paiksed ja tegelevad põllumajanduse ning koduse majapidamisega. Mehed rändavad, kütivad ja kauplevad. Kamerunis nsaude kultuuris teeved naised pea kõik kodused ja põllumajandustööd, mehed aitaavd vaid maad puhastada ja vilja lõigata — vahepeal lihtsalt olesklevad. Tratitsioonilised meeste alad on küttimine, kalastamine, raskemad põllutööd, sõjapidamine, kauplemine. Naised teevad koduseid töid, laste kasvatamist, kergemaid põllutöid. 8.2 Grupeerimine vanuste järgi Ea järgi jaotunud sotsiaalsed grupid on tuntud kõigis kultuurides. Paljudes eelindust-
erinevate maavarade poolest, alates vasest ning lõpetades kulla ja teemantitega. Rikkaimad alad oli Nigeeria Kullarannik ning Belgia Kongo. Paljud maavarad olid sellised, mida ei osatud veel kasutada nt boksiidi kaevandamise tähtsus kasvas alles maailmasõdadevahelisel perioodil, kui alumiiniumi tootmine hoogu kogus. Esimene maailmasõda Lahingud kandusid üle ka Aafrika mandrile: 1914. a kaotasid sakslased nt Togo, 1915. a toimusid tõsisemad lahingud Saksa Edela-Aafrikas. Kamerunis olid tõsisemad võitlused aastatel 1914-1916 ning Saksa Ida- Aafrikas, kus toimusid kõige ägedamad lahingud, võideldi terve maailmasõja jooksul. Pärast sõda sai Suurbritannia Tanganjika ning jagas Prantsusmaaga Togo ja Kameruni, Belgia sai Ruanda-Urundi ning LAU sai Saksa Edela-Aafrika. Portugali valdusesse läks Kionga kolmnurk Mosambiigi piiril. Lahingutegevuses osales umbes miljon mustanahlist, mõned sõduritena, osad abivägedena. Paljud neist võitlesid ka Euroopas,
Tööstus ja kaubandus reguleerivad sel juhul vaid tootmise ulatust, vastavalt rahvamajanduse kõikide osade tarbimise ulatusele. Täites niisugust rolli, vabastavad nad suuremal või väiksemal määral iseoma rahva toitmise probleemi välismaisest sõltuvusest. Tööstuse ja kaubanduse selline roll soodustab rahvuse vabaduse ja sõltumatuse tagamise üritust, eriti raskematel aegadel. On iseenesestmõistetav, et selline uute maade omandamise poliitika peab olema ellu viidud mitte kusagil Kamerunis. Uusi maid tuleb praegu peaaegu eranditult otsida Euroopast. Peab endale rahulikult ja külmavereliselt ütlema, et jumalatel taevas ei olnud kavatsusi iga hinna eest tagada ühele rahvale 50 korda rohkem maad, kui omab teine rahvas. Ei tohi lubada seda, et kaasaegsed poliitilised piirid varjaks meie eest igavese õiguse ja õigluse piirid. Kui on tõsi, et meie planeet omab piisaval hulgal maad kõikide jaoks, las siis antakse meile ka selline hulk maad, mis on meile vajalik elu jätkamiseks.
annaabi.ee 
