II. LUUD JA LIHASED 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel kaltsiumisoolade lisandumise luukoeks. Kõhrekude on pehme, luukude jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaaltasemes, siis on suurem osa kõhreline, seda produtseerivad kõhrerakud ehk kondrotsüüt. Looteea algul koosneb täielikult kõhrkoest, esimesed luustikuosad tekivad 7-8 rasedusnädalal. Toruluudel eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Vastsündinul on diafüüsid juba luustunud. Luu kasv tikuti toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhreplaadi kaudu. Epifüüsi ossa ladestuvad
Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm
Kapillaaride seinte kudedes makrofaagideks. 16.Fibroosne kõhrkude moodustab: liigeskettad, meniskid, lülide vahekettad 17.Kas jõutreeningul suureneb luukoe tihedus: a) jah 18.Lihakiudude tüpiseerimine kineetilise kriteeriumi alusel: kiired-kiirelt väsivad, kiired-vastupidavad, aeglased-vastupidavad 19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22.Motoorsete ühikute töölerakendamise põhimõte: minimaalne stimulatsioon motoorse neuroni poolt, mis kutsub esile vastasreaktsioon lihaskiudude poolt- erutuslaine 23.Närvi-lihassünapsi ülesanne: kanda edasi närviimpulsid närvirakkudelt lihasrakkudele 24.Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete
Vesi tagab ainevahetuse. Ained saabuvad rakku ja väljutatakse vesilahustena. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Vesi osaleb termoregulatsioonil, kuna vee aurumine jahutab keha. 3.5. Vitamiinid aitavad kaasa biokeemiliste reaktsioonide toimumisele organismis. Nad aktiviseerivad ensüüme ja mõjutavad ainevahetust. 3.6. Mikroelementidel on samuti mitmeid ülesandeid, näiteks: Kaltsium esineb peamiselt kaltsiumisoolade (kaltsiumfosfaat) koostises, mis annavad luudele ja hammastele tugevuse. Väikelaste luudes on nende soolade sisaldus madal ja luud on seetõttu elastsed. Vananedes kaltsiumisoolade sisaldus tõuseb. Luud muutuvad tugevamaks aga ka hapramaks. Luude tihenemine ja tugevnemine kestab ~ 25 eluaastani. Mida tugevamad ja tihedamad on luud nooruses, seda aeglasemalt hõrenevad nad vanemas eas. Luude hõrenemist nim osteoporoosiks
koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. 8. Vee funktsioon rakus o Moodustab sisekeskkonna o Väga hea lahusti o Viib läbi keemilisi reaktsioone meie kehas Hoiab püsivat kehatemperatuuri 9. Kuidas muutub luude keemiline koostis elu jooksul? Vananedes kaltsiumisoolade hulk luudes kasvab see muudab luud tugevamaks aga ka hapramaks. 10. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained? 11. Mis on struuma ja mida põhjustab? Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab joodipuudus organismis 12. Mis on osteoporoos ja mis selle põhjustab? On luuhõrenemine. Tekitab eriti kaltsiumi ja D-vitamiini puudus. 13. Biomolekulid ja bioelemendid_võrdle
3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid, a) närviimpulsside moodustumine 3.3. Magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. Kaltsiumiioon c) luudes, hammastes 3.5. Rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame toidu ja veega. 5. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal, vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad. 6.Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas.Kuidas me sellest gaasist vabaneme? (selgitus!) Inimene vabaneb süsihappegaasist kopsude abil. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis reguleerib rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd, mille hulka kuuluvad(4) valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad ensüümid, vitamiinid, hormoonid ja antibiootikumid. 9
3.3. Magneesiumiioon c) luudes, hammastes 3.4. Kaltsiumiioon d) määrab lahuse happesuse 3.5. Rauaioonid e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame............toidust...............ja........veest......... 5. Väikelaste luud on elastsed, sest nende kehas on soolade sisaldus madal, vananedes kaltsiumisoolade sisaldus suureneb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad 6. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. b) kaitse fn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis kuulub organismide koostisesse ja tekib organismide
ndal kuni 8.ndal raseduse nädalal. Toruluul eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Epifüüsid on otsad ja diafüüsid on see vaheosa. Vastsündinul on diafüüsid juba luustund. Luu kasv pikuti pärast sündi toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhre plaadi kaudu. Kõhre plaadi diafüüsi poolsesse otsa ladestuvad kaltsiumi soolad ja lükkavad epifüüsi edasi – nii luu pikeneb. Selline pikikasv toimub nii kaua kuni kõhreplaadid pole täielikult luustunud. Täielik luustumine kaltsiumisoolade tõttu ja plaatide kinnikasvamise kaudu leiab aset puberteedieas ja kasv jääb seisma. Kasvu seiskumise ajaks loetakse suguküpsuse saavutamist + mõned aastad. (naistel 19, meestel 21-22). Pärast pikikasvu lõppu, toimub luukoe uuenemine 2he erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine on osteblastid. Osteklastid lammutavad luukudet, osteoblastid ehitavad luukudet. Need protsessid toimuvad pidevalt.
RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest, täites järgmisi funktsioone: · Informatsiooni RNA (mRNA) see toob geneetilise info valgusünteesiks rakutuumast ribosoomidesse. · Transpordi RNA (tRNA) transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse. Desifreerib geneetilise info. · Ribosoomi RNA (rRNA) kuulub ribosoomide koostisesse ja osaleb valgusünteesis. 12) Selgitage, millest on tingitud luude hõrenemine. Kaltsium esineb peamiselt kaltsiumisoolade (kaltsiumfosfaat) koostises, mis annavad luudele ja hammastele tugevuse. Osteoporoosi e. luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Osteoporoosi tulemusena muutuvad luud hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. 13) Selgitage, millest on tingitud veresoonte lupjumine. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket
Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. * NaCl 9% on füsioloogiline lahus, võib olla ka vereasendaja. Ca+-ioonid kuulub luukoe koostisesse (fosfaadina, karbonaadina). Ca sisaldab luukoe vaheaine. D-vitamiin seob Ca. Juhul kui on Ca puudus, siis organism ei omasta Ca ning võib tekkida patoloogia (nt. väikelastel rahhiit). Kalamaks sisaldab palju D-vitamiini. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus nendes on madal. Inimses vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb. Koos sellega omandavad luud suurema tugevuse, aga ka hapruse. Luudehõrenemine ehk osteoproos. Samuti osaleb Ca+ vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö (Ca puudusel tekivad krambid) ning reguleerib vee hulka organismis. Mg+-ioonid suur osa Mg aatomites on seotud nukleiinhapetega (DNA, RNA). Mg on klorofüllis keskne element, samuti kuulub taimeraku kesta koostisesse (sõltub marjade küpsus).
värskel söödal. Talvisel ajal on sel reziimil kuumtöötlemise korral vadaku eraldumine raskendatud. Pastöriseeritud piim jahutatakse temperatuurile 26-32 kraadi ja lisatakse kuni 5% tarbejuuretist. Hapnemise kiirendamiseks ja juuretise aktiviseerimiseks võib juuretisse lisada tanki või kohupiimavanni kohe vanni täitmise algul. Kui happesus tõuseb tasemini 32-35 kraadi Th, lisatakse CaCl2 lahus, 40% vesilahusena. CaCl2 kompenseerib pastöriseerimisel tekkinud kaltsiumisoolade kadu ja parandab kaseiini väljasadestumist ning tugevama kalgendi moodustumist. Viimasna lisatakse laapensüüm arvestusega 100 000 ühikut 1000kg piima kohta või 80 000 ühikut 1000 kg lõssi kohta. Laapensüümi kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi. Erinelvalt happemeetodist ei ole laabi kasutamisel üldjuhul vaja kalgendit järelsoojendada, sest laabi toimel tõmbub kalgend kokku ning vadak eraldub
mis on erineva koostisega ja sinna, kus normaalselt rasva ei esine ehk on patoloogiline. Neutraalse rasva ladestumine kudedesse on normaalne organismi protsess energia salvestamiseks. Süsivesikväärastused tegemist on glükoosi ainevahetuse häiretega, peamiselt diabeedi korral, pidevalt kõrge glükoosi tase veres kuna on hormoon insuliini vähesus või puudus. Patoloogilised lubjastumised veres ja koevedelikes ladestunud kaltsiumisoolade väljaladestumine. Düstroofiline lubjastus e petrifikatsioon (kivistumine) ladestumine teatud organisse Lubimetastaasid (siirded) soolade ladestumine kogu organismis kaltsiumisoolade liia tõttu. Konkremendid elundite õõntes vabalt paiknevad kivilaadsed või karvadest või taimeosadest koosnevad moodustised. Mao-ja sooletraktis tõelised kivid: koosnevad peamiselt mineraalsooladest; ebakivid:
mis on erineva koostisega ja sinna, kus normaalselt rasva ei esine ehk on patoloogiline. Neutraalse rasva ladestumine kudedesse on normaalne organismi protsess energia salvestamiseks. Süsivesikväärastused – tegemist on glükoosi ainevahetuse häiretega, peamiselt diabeedi korral, pidevalt kõrge glükoosi tase veres kuna on hormoon insuliini vähesus või puudus. Patoloogilised lubjastumised – veres ja koevedelikes ladestunud kaltsiumisoolade väljaladestumine. Düstroofiline lubjastus e petrifikatsioon (kivistumine) – ladestumine teatud organisse Lubimetastaasid (siirded) – soolade ladestumine kogu organismis kaltsiumisoolade liia tõttu. Konkremendid – elundite õõntes vabalt paiknevad kivilaadsed või karvadest või taimeosadest koosnevad moodustised. Mao-ja sooletraktis – tõelised kivid: koosnevad peamiselt mineraalsooladest; ebakivid:
aeroobse keskkonna. Settebasseinis või setitis viibib vesi aeglaselt liikudes umbes kaks tundi, mille ajal vajuvad raskemad osakesed basseini põhja, kust see eemaldatakse. Täidetud filtritega peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni. 15 10. Reovete keemiline puhastus - Keemiline sadestamine o Koagulatsioon - alumiinium-, raua-, kaltsiumisoolade lisamine liituvad suuremateks helvesteks o heljum settib o vaja hästi segada - Neutraliseerimine o kui pH erineb 7-st olulisel määral o lubjakivi, lubi, seebikivi, sooda o CO2, happed - Oksüdatsioon ja taandamine o hapendamine – klooriühendid, vesinikperoksiid, kaaliumpermanganaat o taandamine – vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit, rauasoolad - Desinfitseerimine
kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub 1) kõhrerakkude paljunemis teel ja 2) kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse 1) epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas 2) diafüüs – piklik osa epifüüside vahel 3) kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine
Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas 2. diafüüs – piklik osa epifüüside vahel 3. kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine
kuulubki ainult üks sugukond lõikheinalised). * Liike umbes 4000. Eestis 103 liiki. Enamik lõikheinalisi kuulub soojade maade taimkattesse, kuid paljud neist moodustavad massivegetatsiooni paraja ja jaheda kliimaga aladel. * Vili on pähklike siit ka erinevus kõrrelistest. * Lõikheinaliste õie ehitus on taandarenemise tõttu väga lihtsustunud. * Enamikul kolmekandiline sõlmedeta vars, kinnine lehetupp, puudub keeleke, * Majanduslik tähtsus väike, sest kareduse, vähese fosfori- ja kaltsiumisoolade sisalduse tõttu on lõikheinaliste toiteväärtus enamasti madal ja loomasöödaks kõlbavad nad vaid noorelt, enne õitsemist. * Suurimaks üle 2000 liigiga perekonnaks on tarn. Eestis liike 77. Harilik tarn, hirsstarn teatav tähtsus loomasöödana. Õied tähkjateks osaõisikuteks koondunud, tolmlemine tuule abil. 41. EESTI PUITTAIMED * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, selts pajulaadsed, sgk pajulised, perek
annaabi.ee 
